Muusikaalast kutseharidust pakuvad Eestis kaks kooli: Heino Elleri Muusikakool Tartus ning kaks aastat tagasi Tallinna Muusikakeskkooli, Tallinna Balletikooli ja Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli ühinemisel loodud Tallinna Muusika- ja Balletikool MUBA. Igal aastal saab Eestis muusikaalase kutsehariduse umbes sada noort. Olukorda selles valdkonnas tutvustab Heino Elleri Muusikakooli direktor KADRI LEIVATEGIJA.

Millised võimalused on praegu Eestis omandada muusikaalane kutseharidus?

Võrreldes varasemaga on muusikaalase kutsehariduse omandamise võimalused märkimisväärselt avardunud ja mitmekesistunud. Õppida saab kutseõppes, kutsekeskhariduse õppes, aga ka jätkuõppekavadel. Noored, kes soovivad lisaks erialale omandada ka gümnaasiumihariduse, saavad muusikahariduse omandamise kõrval läbida ka mahukama gümnaasiumi õppekava. 

Lisaks pakuvad mõlemad koolid kaheaastast eelõpet 8.–9. klassi ja gümnaasiuminoortele, kes soovivad valmistuda keskastme koolidesse sisseastumiseks, aga ka õppimiseks uutel erialadel: koorijuhtimises, kompositsioonis, klassikalises laulus jne. 

Kutsehariduse omandamise järel on võimalik jätkata õpinguid aastases 5. taseme õppes. Elleri koolis saab valida pilli- või lauluõppe juhendaja ning koorijuhtimise eriala vahel. MUBA-s lisaks õppida veel muusikaettevõtlust, muusikaproduktsiooni ja ansambli juhendamist. Väiksemates muusikakoolides on sageli vaja õpetada mitut instrumenti, mis eeldab lisaoskuste ja teadmiste kiiret omandamist. Jätkuõppe võimalust kasutavad sageli need noored, kes valmistuvad edasiõppimiseks rahvusvahelises muusikakõrgkoolis.

Suur on vajadus ka solfedžoõpetajate järele, nende jätkuõppe saame loodetavasti peagi avada. 

Millised erialad on praegu kõige populaarsemad?

Populaarsus sõltub sageli sellest, milliseid instrumente ja erialasid on piirkonnas võimalik õppida. Eestis on puhkpilli-, klaveri- ja keelpilliõppes tugevad ja pikaajalised traditsioonid, märkimisväärselt on viimasel ajal arenenud tšelloõpe, mida on kindlasti toetanud pika traditsiooniga tšellofestivalid. Suurenenud on huvi akordioniõppe vastu.

Samas on teatud pillid, nagu vioola, kontrabass, oboe, fagott, tromboon ja tuuba, mille oskajaid vajatakse orkestritesse ja koolidesse pilliõpetajateks oluliselt rohkem, kui muusikuid jagub. Samuti ootame igal aastal basskitarri õppureid rütmimuusika suunale.

Muusikaalane kutseharidus on Eestis populaarne, mõlemasse kooli on alati palju õppima pürgijaid. 

Eesti muusikakoolid otsivad õpetajaid tikutulega taga. Kas Elleri koolis jätkub õpetajaid kõikidele erialadele?

Tallinna ja Tartu olukord on erinev. MUBA-s, mis on kahe muusikaõppeasutuse (koos balletikooliga kolme kooli) liitmise tulemus, ei ole mureks niivõrd õpetajate puudus, kuivõrd tõsiasi, et kõikidele kvalifitseeritud õpetajatele ei jagu piisavalt tööd. Tartus on olukord teistsugune, seal muusikuid ja õpetajaid napib. Näiteks Vanemuise sümfooniaorkestri liikmetest moodustavad praegu ligi 45% välismaalased, samas kui ERSO-s on nende osakaal alla 20%. Elleri kool teeb tihedat koostööd Vanemuise sümfooniaorkestri muusikutega, kellest paljud on ka meie õpetajad, nende hulgas mõned välismaalased.

Miks meil siis ei jätku muusikuid ja pilliõpetajaid, arvestades, et EMTA lõpetab igal aastal hulgaliselt andekaid instrumentaliste?

Orkestritesse valitakse uusi liikmeid rahvusvaheliste konkurssidega ning ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (EMTA) ei ole eestlastest tudengite osakaal kuigi suur, jäädes tõenäoliselt alla 50%. Paljud meie noored muusikud suunduvad pärast keskastme lõpetamist õppima Euroopa muusikakõrgkoolidesse.

Kui populaarsed on pedagoogikaõpingud Elleri koolis?

Õnneks on pedagoogika noorte seas järjest populaarsem. Meie keskastme õppekavas on pedagoogikat küll vaid piiratud mahus, kuid pärast keskastme lõpetamist jätkatakse sageli pedagoogikaõpingutega 5. astmel. Paljud noored muusikud, kes valivad pedagoogilise jätkuõppe, on juba seotud õpetajatööga, mis tekitab vajaduse end sellel suunal täiendada. Põhipilli kõrval soovitakse arendada oskust mängida ja õpetada mõnd suguluspilli, mis annab võimaluse õpetada väiksemate linnade muusikakoolides mitut muusikariista.

5. taseme pedagoogika õppekava loengutes kaasame ka Tartu ja Tallinna Ülikooli pedagoogika lektoreid. 

Mis on praegu muusika kutsehariduse kõige suuremad kitsaskohad? Mis teeb muret?

Nii Tartus kui Tallinnas soovib suur osa noori omandada muusika kutsehariduse kõrval ka gümnaasiumihariduse. Noorte ootused hariduse kvaliteedile on väga kõrged, on oluline, et kutsehariduse reform ei võtaks neilt seda võimalust. Loodame, et reform ei puuduta Heino Elleri Muusikakooli ja MUBA-t liiga rängalt, kuna need kaks kooli on Eesti muusikahariduse tugisambad, mis vastutavad kogu valdkonna jätkusuutlikkuse eest. Teatud juhtudel hakkab tasulisele õppele üleminek kindlasti ka meie koole piirama. 

Milleks kallis muusikaline kutseharidus, kui edasi minnakse õppima näiteks ajalugu?

Ka neil, kes jätkavad õpinguid muus valdkonnas, on muusikahariduse omandamine väärtuslik kogemus, mis rikastab nende maailmapilti, muudab loomingulisemaks ja õpetab probleeme lahendama ka teistel elualadel. Muusikaharidus on oluline mitte ainult professionaalsetele muusikutele, see soodustab laiemalt kogu ühiskonna arengut ja kultuurilise teadlikkuse kasvu.

Meie koolide lõpetanutest jätkab 30–40% õpinguid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, 20–30% teistes Eesti kõrgkoolides ja pea 20% välismaa muusikakõrgkoolides.

Mitme eriala, eelkõige rütmimuusika, pärimusmuusika, koorijuhtimise  lõpetamise järel suundutakse ka otse tööle.

Elleri kool ja MUBA võtavad aastas vastu ligi 200 noort kõigile muusikaerialadele, alates klassikalisest muusikast kuni kompositsiooni ja elektronmuusikani. Igal aastal lõpetab meie koolid pea sada noort muusikut, kellest enamik jääb muusikaga seotuks.