Haridus- ja teadusministeerium on loobunud koolijuhtide tähtajaliste töölepingute nõudest. Plaan on liikuda koostöös ülikoolidega selles suunas, et koolijuhte regulaarselt atesteeritaks. Arutelu hea koolijuhtimise ning juhtide toetamise üle on ikka aktuaalne. 

Et osata seaduse muutmisel paremini kaasa rääkida, püüdsime leida arutelule arvulisi aluseid. Tekkis huvi, kuidas kajastub statistikas koolijuhtide staaž, liikumine ning kuidas võiks koolijuhi staaž olla seotud rahuloluga. Uurisime EHIS-e ja Haridussilma andmestikku, meid aitas haridus- ja teadusministeeriumi analüütik Eda Tagamets, kes koondas 2016.–2023. aasta andmed üldhariduskoolide koolijuhtide ning osapoolte rahulolu kohta.

2023. aastal leidis 18% koolidest (79) endale uue juhi, 2022. aastal 16% (71; vt tabelit ja graafikut). Pärast koroonaaega koolijuhtide vahetumine sagenes. Kümme ja vähem aastat ametis olnud koolijuhtide osakaal on pisikese tõusuga stabiilne, kõikudes vaadeldavatel aastatel (2016–2023) vahemikus 66–70%. Üle viieteist aasta ametis olnud juhtide osatähtsus on 19%, kõikudes vaadeldavatel aastatel vahemikus 16–22%. Kõige pikema staažiga koolijuht on oma koolis töötanud 43 aastat.

Võib öelda, et praegune loomulik vahetus on piisav või pigem isegi liiga suur. Päris keerulised on küsimused, kas ja kuivõrd peame koolis muutustega kaasa tormama või kui olulised on stabiilsus, töörahu ning koolikultuuri hoidmine. Samuti on oluline märgata hetke, mil koolijuht ei ole enam eestvedaja. Meie kogemuse põhjal võib öelda, et see hetk ei ole otseselt seotud koolijuhi kogemuse ega vanusega ning seetõttu ei ole kohane seada üleriigilisi ajaraame. Küll aga tasub nii koolijuhil, koolipidajal kui kogukonnal olla tähelepanelik, kas kooli ja selle arenguga on kõik hästi.

EHIS-e andmed annavad võimaluse analüüsida koolijuhtide vahetumist kooliti. 47%-l koolidest on olnud kaheksa vaadeldud aasta jooksul üks koolijuht. Selle väite puhul võib arvata, et ilmselt on nii hästi kui ka mitte nii hästi juhitud koole. 

Murelikuks teeb aga teine andmetest tulenev fakt: 21%-l koolidest on olnud kaheksa vaadeldud aasta jooksul kolm või rohkem juhti, kahel koolil on juht vahetunud koguni seitse korda. Mõnel juhul võib tihe koolijuhi vahetus tõesti tuua kaasa kooli „paranemise“, siiski on see enamikul juhtudel kahtlane. Need on olukorrad, kus kogukond ja koolipidaja peaksid peeglisse vaatama: mis on eesmärkides ja asjakorralduses valesti, kui koolile ei suudeta püsivat juhti leida? Andmed näitavad, et 15 koolist lahkus 2023. aastal direktor, kes oli kooli tulnud 2022. aastal, seega 21% kõigist töölevõetutest. Kas koolijuht teadis, mis oli tema ülesanne ja kas tal oli koolipidaja tugi?

Esmane pilt koolijuhi staaži ja õpilaste-õpetajate rahulolu omavahelistest seostest ütleb, et midagi erilist ei paista (vt graafikuid). Ei ole näha suurt rahulolu kasvu koolijuhi töö algusjärgus ega ka hilisemat rahulolematust. Siiski võivad alustavate koolijuhtidega koolides olla näitajad kehvemad. Need juhtumid aga ei pruugi ütelda suurt midagi koolijuhi isiku kohta, pigem on tegemist keerukas olukorras kooliga.

Mida sellest kõigest nüüd järeldada? Võluvitsa ei paista olevat. Aga muresid, millega tegelema peab, on küll. Alustav koolijuht vajab tuge ning eriti keeruline võib olla alustada sellises koolis, kus juhid on väga tihti vahetunud ja sellest või siis mõnel muul põhjusel on tekkinud teatav ebastabiilsus. Ka pikaajaline koolijuht vajab tagasisidet, kas kool on ikka hästi juhitud ning arengule suunatud. Lisaks saame mõelda, kas koolijuht on piisavalt motiveeritud. Andmed näitavad, et mitmeski piirkonnas on koolijuhtide keskmine töötasu madalam kui õpetajate oma. 

Andmete alusel saame järeldada, et toetada tuleb eelkõige neid koolijuhte, kelle juhitavate koolide näitajad on madalamad. Oma vähest ressurssi ei peaks me kulutama hästi toimivate koolide juhtide vahetamisele. On väga hea, et riigil on olemas hästi kogutud andmed, need aitavad märgata ja otsustada, kuhu toimetamise aur suunata.

---

KÜSIMUS JA VASTUS

Koolijuhid vahetuvad üha sagedamini. Viiendikul koolidest on olnud kaheksa aasta jooksul kolm või enam juhti. Mis on selle taga? Mida teha?

Urmo Uiboleht, Eesti Koolijuhtide Ühenduse juhatuse esimees:

Haridussüsteemis pole suudetud koolijuhtimist sel määral väärtustada, et oleks väga suur tung kasvada õpetajast koolijuhiks. On piirkondi, kus õpetaja keskmine palk on suurem kui koolijuhil. Pole täheldanud, et koolijuhi palk oleks kuskil kaks korda õpetaja omast suurem. Juhtimiskomponent pole eelarves aastast 2008 muutunud. Aga nõudmised hariduse juhtimisele on märkimisväärselt suurenenud. Koolijuhtimine seostub paljudele ühe inimesega, aga arenenud organisatsioonides on juhtimine meeskondlik. Siin on otsene seos õpetajate karjäärimudeliga. Peame suutma seda laiemalt teadvustada ja levitada.

Sellel aastal on jäänud eriti palju kõrvu, kuidas koolijuhid on ameti maha pannud. Eelmisel aastal sai 79 kooli endale uue juhi, aasta varem 71. Ametist lahkutakse väga intensiivselt. Koolijuhid pole pikalt ametis, kuigi meil on ka 5% koolijuhte, kellel on staaži üle 25 aasta. 

Mure on sama, mis õpetajatega: paljud loobuvad ametist juba esimesel aastal. Õpetajate välja toodud põhjusest, et ametist lahkumise taga on juhtimise halb kvaliteet, ei saa muidugi mööda vaadata, aga praegu lahkuvad ka koolijuhid ametist rohkem, kui peaks. 

Ülikoolid on partnerina püüdnud välja selgitada selle põhjusi. Eelmisel aastal tuli Soome koolijuhtidega tehtud võrdlusuuringust välja, et meie seis on veel paremgi. 

Lahkumise üks põhjus on suhted lastevanematega. Vanematel on justkui õigus nõuda infot, sõltumata kellaajast ja probleemist, nende reaktsioon tuleb kiiresti ja põletab koolijuhid läbi. 

Kokku leppimata on ka, millised on üldse ootused koolidele. Panustame palju alustavasse koolijuhti. Nad saavad koolitust, mentorlust. Aga ikkagi loobuvad esimestel aastatel.

Lahkumise põhjus on ehk ka see, et koolijuhid saavad hea ettevalmistuse muutunud õpikäsitusest, kaasaegsetest meetoditest ja lähevad kooli siira tahtmisega neid ellu rakendada, aga põrkuvad seal tugevale vastasseisule. Õpetajad ja kogukond kurdavad: oleme kogu aeg nii teinud, uus juht tuli ja hakkas kohe ümber korraldama. 

Igal juhul on esmatähtis luua süsteem, kuidas koolijuht saaks enda tööle tagasisidet. Mitte ainult juhtimisele, vaid kompleksselt. Peame vaatama hariduse kvaliteeti, püüdma mõõta hea kooli tulemuslikkust. Kas hea kool võrdub alati hea juhiga? Kas halvas koolis saab olla hea juht? Koolide tulemuslikkus sõltub kindlasti juhtimisest.

Eesti ühiskonna tuumprobleem on ressursipuudus – nii inimeste kui raha puudus. Peame mõtlema, kuidas toimida senisest efektiivsemalt. Kui lõpetame koolijuhiga lepingu, peame mõtlema, mis temast edasi saab, kuidas ta jääks edasi haridussüsteemi, kooli ja saaks jätkata näiteks õpetajana. Ka siin on tõkked, nii sotsiaalsed kui seadusandlikud. Need tuleb kõrvaldada. Peame leidma võimalused, kuidas inimesed saaksid oma pädevusi rakendada. Praegu puudub süsteem, kuidas neid ära kasutada. 

Atesteerimise eeldus peakski olema, et meil on väga head juhid. Atesteerimisel peaks juht saama juhilt ja kolleeg kolleegilt tagasisidet, ettepanekud olgu edasiviivad.

Tuleb tunnustada ka ülikoole, kus haridusjuhtimise temaatika on väärtustatud. See on aidanud asjale teaduslikumalt läheneda. 

Sirje Pärismaa