Nii nagu on jätkuvalt oluline õppida lugema ja kirjutama, peaksime ka digioskuste omandamisse suhtuma kui üldhariduse loomulikku ja vältimatusse osasse.

Eestit tuntakse kui digitaalse innovatsiooni lipulaeva ja Eesti haridussüsteem on tõesti suutnud rakendada modernseid tehnoloogiaid ning meetodeid, et pakkuda kvaliteetset haridust ja toetada nii õpetajate kui ka õpilaste arengut. IKT on õppetöösse lõimitud alates põhikoolist kuni rakenduskõrgkooli ja ülikoolini, lisaks on loodud mitmeid enesetäiendamise ja ainedisainiga seotud programme. Nende hulgas Haridus- ja Noorteameti (Harno) „ProgeTiigri“ programm, mis innustab noori ja õpetajaid tehnoloogilisi oskusi omandama ning tehnoloogia arendajaks õppima.

IKT-hariduse hetkeolukord ja väljakutsed

IKT-haridus nõuab pidevat tähelepanu ja kohandamist. Seisame silmitsi väljakutsetega, mis on seotud digioskuste ühtlase arendamisega igal haridustasemel, kõigis piirkondades ja koolides. Õpilaste digioskuste parandamiseks ja -teadlikkuse tõstmiseks vajab informaatika oluliselt suuremat tähelepanu koolide õppekavades ja digipädevuse arendamine eeldab kogu koolikollektiivi süsteemset lähenemist.

Seetõttu on jätkuvalt oluline tagada, et haridusvaldkonnas tegutsejad tunneksid end digitaalse hariduse teemal kindlalt ja oskaksid kasutada uusi tehnoloogiaid eri õppesituatsioonides. Haridus- ja Noorteametis oleme neile selles igakülgselt toeks. Näiteks jagame haridustöötajatele digiterasid ehk diginippe või äppe, mille abil nutiseadmes või arvutis nutikamalt õpetada. Igal nädalal käsitleme koolidele ning haridus- ja noortevaldkonna töötajatele vajalikke õpiampse „Distantsilt targemaks“ veebiseminaridel, mille üks mahukas osa on digipädevus. Samuti oleme võtnud fookusesse AI hariduses, mille eesmärk on käia kaasas globaalsete arengutega ja näidata konkreetseid vahendeid, mis saaksid muuta õpetaja igapäevatööd kergemaks ja põnevamaks. 

Üks oluline aspekt, millele Eestis veel tähelepanu pöörata, seisneb asjaolus, et IKT-valdkonna vastu on meie poiste huvi Euroopa üks kõrgemaid, kuid tüdrukutel üks madalamaid. Eesti 15-aastastest poistest üle 15% eeldab end töötavat 30. eluaastaks IKT-valdkonnas, sama näitaja Eesti tüdrukute seas on ca 2%. 

Sellel on suure tõenäosusega negatiivne mõju tüdrukute majanduslikule olukorrale tulevikus, mistõttu tuleb muuta ühiskondlikke hoiakuid: praegu veel takistavad need kahjuks tüdrukuid nende teel IKT-valdkonda. 

Usun, et Eestis on potentsiaali suurendada digioskuste ja tehnoloogia arendamise kvaliteeti ja ulatust nii, et tagada meie noortele tulevikuks hea ettevalmistus ja seeläbi ka ettevõtete ning riigi konkurentsivõimelisus.  

Siinkohal on mul hea meel märkida ära äsja kutsehariduses toimunud maailmameistrivõistluseid WorldSkills. Tähelepanu väärib, et IKT-valdkonna erialadelt esindas Eestit koguni kolm noort võistlejat. Kaks noort küberturbe erialalt tulid ka auhinnalisele kohale, võites meisterlikkuse medali. 

Õpilaste maailmatasemel konkurentsi viimine on suuresti võimalik tänu õpetajate suurepärasele tööle. Minu arvates kõneleb see muuhulgas sellest, et kui suunata järjepidevalt millelegi oma tähelepanu ja ressurssi, tulevad ka tulemused.

Digioskusi on oluline hakata arendama varakult 

Digioskuste arendamine üldhariduses on oluline tehnoloogiamaailmas orienteerumiseks, aga ka elus toimetulemiseks, materiaalsete probleemide lahendamiseks (teabe otsimine ja suhtlemine, pangatehingud jmt) ning iseseisvuse, turvalisuse ja edu saavutamiseks. Küsimus ei ole ainult tehnoloogia lahenduste kasutamise oskustes, vaid ka õpilaste kriitilise infotarbimise oskuses ja võimalikest riskidest teadlik olemises ning koostöö ja loovuse arendamises. 

Digiteadlikku käitumist on võimalik arendada juba lasteaias ja võib tõdeda, et väga paljud lasteaiad seda ka teevad. See on eriti oluline eelkõige laste heaolu, piiride seadmise ja turvalisuse aspektist, mida lapsevanemad ise alati ei pruugi osata tagada.

Mõistetav on ka haridusasutuste ja lastevanemate mure ja dilemmad, kas ja kui palju lubada lastel digimaailmas olla, et see oleks ohutu ja mõistlik. Siin on abiks õpetajate teadlikkus ja eri lähenemisviisid. Näiteks õpetavad lasteaedades entusiastlikud õpetajad lastele digiohutust ja raalmõtlemist ekraanivabalt mängu kaudu, kasutades selleks hariduslikke roboteid, temaatilisi õppematerjale, videoid või muid käepäraseid vahendeid. 

Mina tutvustasin oma lapsele esmalt hoopis Linda Liukase raamatuid „Tere, Ruby! Teekond arvuti sisemusse“ ja „Tere, Ruby! Programmeerimisseiklused“, mis õpetavad lastele programmeerimist haaravate lugude kaudu. Samuti soovitan lapsevanematele Jaan Aru raamatut „Loovusest ja logelemisest“, mis annab nõu, millega arvestada ja kuidas lapse käitumist suunata. Harno poolt õpetame lastele ja lapsevanematele tarka internetikasutust „Targalt internetis“ programmi kaudu koostöös Lastekaitse Liidu ja teiste partneritega.

Julged otsused digiteadlikuks tulevikuks

Tulevikule mõeldes kujutan ette, et juba kümne aasta pärast loovad õpilased oma virtuaalseid maailmu või teevad koostööd globaalsete tiimidega, kasutades tehisintellekti ja masinõpet projektide arendamiseks. Digioskused hõlmavad tehnilisi oskusi, nagu programmeerimine, ning emotsionaalset intelligentsust ja loovust, mis on tulevaste liidrite jaoks hädavajalikud.

Informaatikatunnid on valikainete asemel põhiained. Informaatikaõpetaja saab keskenduda ainekava rakendamisele, mitte digipädevuse üldisemale arendamisele, kuna see on juba õnnestunult lõimitud kõikidesse ainetundidesse. Näiteks matemaatikatundides lahendavad õpilased reaalse maailma probleeme, rakendades programmeerimise elemente või analüüsides andmeid, et leida tõhusamaid lahendusi. 

Soorolle puudutavad müüdid ja stereotüübid on murtud, IKT-õpe on läbi viidud viisil, mis inspireerib ja kõnetab nii poisse kui ka tüdrukuid. Õppimine on praktiline, huvitav ja kaasahaarav ning julgustab noorte loovust ja kriitilist mõtlemist, võimaldades õpilastel näha IKT-maailma oma ainulaadse vaatenurga alt.

Tulemuseks on innovaatilised ja väärtuslikud lahendused, mis võivad väljenduda robootikas, taastuvenergia lahendustes või sotsiaalsetes algatustes. Koolides pakutav õpe on suurendanud õpilaste huvi loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatikaga seotud õpingute ja elukutsete vastu.   

Et meie haridussüsteemist väljuvad noored omaks keskmisest paremaid digioskusi, suuname Haridus- ja Noorteametis oma tähelepanu julgete ja teadlike otsuste tegemisele. Eesmärk on aidata arendada õppekavasid, pakkudes süsteemset lähenemist nii digipädevuse kui ka sügavamate digioskuste omandamiseks. Samuti panustame koolide koostöö tugevdamisse ja parimate kogemuste jagamisse, kaasates selleks erasektori ning tõstes kogu ühiskonnas teadlikkust digioskuste olulisusest. Oma tegevuste kaudu toetame õpilasi liikumisel tehnoloogia tarbijatest selle arendajateks ja loojateks.