Kuidas valmistada õpilasi ette maailmaks, kus andmeid on palju, kuid oskusi nendega ümberkäimiseks veel vähe? Vaatame üle andmetarkuse kolm sammast.

Andmeid pole vaja koguda andmete pärast – andmeid on vaja selleks, et nende abil selgitada ja mõtestada ühiskonnas toimuvat. Andmete keele tundmine juhatab targemate otsusteni ja annab eelise kõnekate lugude jutustamiseks.

---

1. Leia andmed üles!

Võib tunduda kummaline, aga sageli on andmeid täis maailmas keeruline andmeid üles leida. Kui huvi pakub mis tahes küsimus Eesti elu kohta, siis on tõenäoline, et riiklik statistika annab sellele vastuse.

Riiklikku statistikat koguvad, analüüsivad ja säilitavad mitmed organisatsioonid. Näiteks Tervise Arengu Instituudil on palju tervisega seotud ja Eesti Pangal riigirahandust puudutavaid andmeid. Kõige suurem Eesti elu puudutavate andmete portfell on Statistikaametil, kes avaldab üle 3000 statistilise näitaja aastas.

Muu hulgas leiab Statistikaameti andmebaasidest vastused küsimustele, mitu inimest mängib Eestis jalgpalli, millises Eesti koolis õpib kõige rohkem õpilasi või – kui soovite – kas või seda, mitu päikeseprillipaari Eestisse eelmisel aastal imporditi. Mõtle vaid end huvitavatele küsimustele ja uuri statistikaameti andmebaasi või rakendusi!

---

2. Loe andmeid hoolikalt, kontrolli allikat!

Andmed võivad olla õiged, aga mitte nende esitus. Kas turundustrikina või kogemata esitatakse neid sageli moonutatult või ilma kontekstita. Seepärast tuleb andmeid osata lugeda – mida tähendab üks või teine mõiste või millele tähelepanu pöörata, kui on esitatud mõni graafik või arv? Kuidas hinnata graafiku arvskaalasid? Kust andmed pärinevad? Kõigile neile küsimustele tuleb tähelepanu pöörata.

NÄIDE

Jäätise hinnakasv lükkab lapse saamist edasi?

Andmetest järelduste tegemiseks on vaja analüütilist tõlgendamist – konteksti paigutamist, võrdlemist, oluliste nähtustega seostamist, usaldusväärsuse hindamist jne. Panime ühele graafikule andmed jäätise hinnaindeksist ja ema keskmisest vanusest esimese lapse sünnil.

Andmed küll järgivad sarnast trendi, aga ei saa teha järeldust, et need näitajad kuidagi üksteist mõjutasid. Mõlemat näitajat mõjutavad hoopis erinevad tegurid (lapse saamist näiteks lapsevanema valmisolek ja turvatunne, jäätise hinda aga näiteks toorainete hinnad). Graafik küll näitlikustab seoste temaatikat, kuid täpsed andmed ei tähenda automaatselt nende õiget tõlgendamist. Tasub tähele panna, et ajakirjandusväljaannetes, mille lugeja ei ole sageli erialaspetsialist, peab andmete esitlus olema üheselt arusaadav ja koos allikaviitega. Andmed võivad olla õiged, aga nende esitlus puudulik ja eksitav.

---

3. Pane andmed rääkima – loo neist lugu!

Andmetargaks saamise teekonnal polegi niivõrd oluline õppida konkreetseid valemeid, vaid pigem omandada oskus mõista maailma andmete kaudu, rikastades nii igapäevast suhtlemist ja aidates langetada paremaid otsuseid. Ehkki andmete hulk Statistikaameti kui Eesti elu puudutavate andmete peamises allikas on määratult suur, iseseisvalt need andmed väärtust ei loo. Kui need andmed saavad kellegi igapäeva elu mõjutavate otsuste aluseks, on väärtus juba hoopis selgem.

Aju töötleb andmeid piltidena sageli kiiremini kui tekstina. Nii pakub Statistikaamet palju andmeid nende paremaks mõistmiseks ja mõtestamiseks visualiseeritud lugude kujul, seal hulgas Instagramis ja Facebookis. Lugu kõnetab, lugu jääb meelde, lugu võib aidata teha paremaid otsuseid!

Andmed ei pea olema igavad, andmete esitlus saab olla huvitav – ja tõene – samal ajal!

Tee ka ise proovi – otsi andmed, loe neid hoolikalt ja loo neist lugu!