Küberpättide ohvriks võib langeda igaüks, aga erilises ohus on mitmesugused näoga-rahva-poole-töökohad, sealhulgas õpetajad. Rünnata võidakse kõikjalt internetiavarustest, aga vabalt ka oma klassiruumist.

Paljud küberründed on suunatud kõigile ehk saadetakse kirju juhuslikel aadressidel. Mõned töökohad aga meelitavad väga palju huvilisi. Õpetajate meiliaadressid on üleval kooli kodulehel, võib-olla erialaseltsi lehel või kuskil mujal. See kõik tõstab tõenäosust, et postkasti satub midagi pahatahtlikku.

Koolide meiliaadressid saavad palju koostööpakkumisi ja reklaamkirju, osa neist on ka pettused. Samuti oskavad paljud õpilased kas ise kirjutada või vähemalt internetist osta midagi, millega õpetajat rünnata. Oluline on ohtu teadvustada ja ennast kaitsta.

Põnevad pakkumised internetimaailmast

Koolid ja muud haridusasutused saavad tihti palju põnevaid projektipakkumisi või otsitakse partnereid. Osa sellistest pakkumistest on puhas pettus ehk pärast kontakti loomist on plaan küsida andmeid või raha. Sellised kirjad võivad olla ka eesti keeles ja hästi kirjutatud.  

Õpilane teeb nalja

Enamik teadaolevaid koolide ja õpetajate ründeid on siiski tulnud õpilastelt. Koolide puhul jooksutatakse tavaliselt kokku kooli arvutisüsteem või koduleht, et mõnest tööst lahti saada või niisama nalja teha. Õpetajate rünnakud võivad olla tehtud ka nalja pärast, aga on neidki, kes soovivadki kurja teha. Mõned näited.

• Õpilane võltsib (spoofib) õpetaja meiliaadressi ja saadab selle alt ebameeldivaid kirju.
• Õpilane võltsib mõne õpilase aadressi ja saadab selle alt õpetajale ebameeldivaid kirju.
• Õpilane varastab õpetaja juurdepääsu koolisüsteemile, et enda hindeid muuta või nalja teha.
• Õpilane esineb internetis õpetaja nime (ja pildi) alt ja postitab ebameeldivat materjali.
• Õpilane pääseb ligi õpetaja arvutile ja võtab sealt sensitiivset materjali, mis siis internetti üles läheb.

Võimalusi on veel, aga need on näited sellest, mis on juhtunud mitmes koolis, sealhulgas Eestis.

Kõige parem viis ennast kaitsta on olla väga ettevaatlik

1. Paroolid peavad olema pikad ja keerulised, soovitavalt kaheastmelised. Paroole tuleb regulaarselt vahetada. Arvutit ei tohi klassis lahtiselt üksi jätta ning õpilasi oma arvuti taha lubada.
2. Tuleb olla ettevaatlik sissetulevate kirjadega. Kõiki kirju ei tasu uskuda ning tuleb alati kontrollida.
3. Mida vähem su meiliaadress internetis on, seda parem. Ka kooli kodulehel võiks olla meiliaadress kuvatud sel moel, et robot seda üles ei korjaks. Näiteks catlyn.kirna (ät) kool.ee.
4. Alati tasub osaleda küberturbe koolitustel ja kutsuda spetsialist oma kooli rääkima.
5. Kui näed midagi kahtlast, räägi oma kooli haridustehnoloogi või infotehnoloogiga. Vajadusel tuleb kaasata veebipolitsei.