Iga vanem tahab enda võsukesele parimatest parimat, selles ei soovi keegi kahelda. Sügavam küsimus on, miks nad nii või teisiti käituvad.

Saksa keelt õppides on üks suuri komistuskivisid õpilastele läbi aastate olnud nimisõnad ja nende grammatiline sugu. „Issand, kas see on nüüd der, die või das?“ olen kuulnud aastate jooksul ahastavaid ohkeid klassiruumist. Õppemetoodika soovitab eri variante, kuid üks, mis minu silmis kõige paremini töötab, on  kategoriseerimine ja liigitamine. Olen olnud õpetaja üldhariduskoolis 12 aastat ja näinud kuut lapsevanema tüüpi, kelle fiktiivsed, kohati sketšina mõjuvad veidrused kooli ja kodu koostööle komistuskivisid veeretavad.

Kutsuge Cobra 11 

Heal lapsel mitu nime: helikopter-, muruniitja-, kurling- või lumesahk-vanem. Eri kasvatuslike rõhuasetustega vanemate ühistunnus on: mis iganes probleem või stress tema last ähvardab, see tuleb hävitada rohujuuretasandil. „Ihr Revier ist die Schule. Ihr Tempo ist mörderisch!“ (sks „Nende piirkond on kool. Nende tempo on tappev“) on nende vanemate tunnuslause ning nende tegevus on kohati nagu Saksa kriminaalsarjast „Kutsuge Cobra 11“. 

Alustava õpetaja paneb ta tihti värisema, sest talle on sisse ehitatud G4S-i süsteem, mis iga väiksema häire peale tööle hakkab. Cobra 11 vanem lendab sageli ise kooli tülisid lahendama, halvimal juhul varitseb ta pärast koolipäeva väidetavat kiusajat põõsas ja paneb asjad paika, lööb korra majja. 

Kontrollkõned koolipäeva jooksul on tavalised, ja seda ka tunni ajal, kuigi ta teab, et tunni ajal peab telefon üldjuhul kotis olema ja laps ei saa suure tõenäosusega vastata – ta peab ju ometigi õppima. Väriseva häälega õpilane küsib kord nädalas, kas ta „palun-palun!“ võib koridoris kõnele vastata, sest emme või issi helistab. Tunni ajal? Emmet vist ei huvita tõesti, et tund käib – tema vajab infot nüüd ja kohe. 

Ta on tihti nagu dispetšer, kes näiteks Stuudiumi kirjale esimese kolme minuti jooksul vastab. Tänu temale on detailideni täpne ülevaade mõnest probleemist sekunditega õpetaja postkastis ning too ei pea ise detektiivitööd tegema ega uurima, kes, millal ja mida täpselt tegi. Ta eeldab, et kui tema jaoks kestab lapsevanema töö 24/7, võiks ka õpetaja 24/7 kättesaadav olla. Tööajast kinni pidav pedagoog, kes pärast viit omaenda perele ja elule keskendub, võib tema meelepaha tunda saada. 

Lillelaps

Temalt võid saada kirja, et hääldad Cinderella nime valesti või pead pikemalt seletama kontrolltöö metoodilist tausta ning tõestama seejuures ka enda pädevust aines. Tihtipeale on see vanem saanud inspiratsiooni Facebooki gruppidest ja kui ta sekkub kooli igapäevaellu, siis ei ole see lihtne sekkumine, vaid sügav hingeline mure, mille leevendamise võimalus on kooli personalile saadetud, vähemalt 5000 tähemärgi pikkuses kirjas must valgel kirja pandud. 

Oma erialal on ta pädevast pädevam, tihti omab isegi mitut kõrget akadeemilist kraadi, mis nagu viitaks, et tegemist on mõistliku ja kaalutleva inimesega. Pole harv juhus, kus lillelapsest vanem koolile mitmesuguseid nõudmisi esitab. Näiteks allergeenivaba toit klassiõhtul või musliinkangast voodipesu lasteaias. 

Mustervanem 5+ 

Ta tahab oma lapsele ainult parimat, aga see ei pruugi alati lapsele kõige parem olla. Mustervanem on oma laste kasvatamises proff ja omab ehk isegi doktorikraadi, kuid mitte haridusteadustes, didaktikas või võõrkeele õppemetoodikas. Ta sekkub vähemalt üle nädala oma luksusprobleemidega kooliellu. Näiteks ei soosi tunniplaan tema lapse neljas huviringis käimist ning juhtkond peaks selle kriitiliselt üle vaatama.  

Mustervanemale jääb arusaamatuks, miks ei koosta kool tema lapsele individuaalset õppekava ega paku üks ühele veebitunde, sest tema soovib oma perega kooli ajal kolm nädalat Maldiividel puhata. Ja miks ei ole kool ikka veel lasknud panna piisavalt pistikupesasid, et kõik saaksid vahetunnis nutitelefoni laadida? 

Oma last kooli pannes uurib ta põhjalikult koolide tausta, lähtub Harno rahulolu- ja koolikeskkonna küsitlustest ja mitmesugustest statistikanäitajatest, sest tema laps väärib parimatest parimaid pedagooge ja õpikeskkonda.

Aktivist

Aktivist leiab kiiresti ühise keele lillelapsega, kellega koos soovivad nad tuua Eesti koolisüsteemi lapsekesksust ja individuaalset lähenemist – seda nende lapsele, kas või teiste arvelt. 

Aktivist võib käituda destruktiivselt. Tema pärast lahkub veerand vanematest mingil hetkel grupivestlusest, sest mõne päevakajalise küsimuse arutelu käigus tuleb temalt keskmiselt 200 teadet päevas. See infomüra on mõnele liig. 

Aktivist korraldab sisemisest põlemisest väljasõite, õpetajale kingitusi, osaleb hoolekogu töös ja on nõus ka ühiskassat haldama. Nii mõnigi lõpukingitus väärikale pedagoogile või tore ekskursioon oleks olemata, kui teda ei oleks. Mitmed vanemad on tänulikud, et selline vanem nende lapse klassis on, sest ise ei suudaks ega tahaks nad nende asjadega tegeleda.

Lisaks kooliga seotud teemadele on aktivist pädev teisteski valdkondades. Tihti võib teda kohata leheveergudel või inspiratsioonipäevadel oma tõde kuulutamas. Suurimaks murekohaks võib osutuda, et ta toob avalikkuse ette omaenda lapse hariduse aspekte ja kahjustab sellega kuigivõrd kooli mainet. Valeväiteid on tänapäeva kõik-on-igavesti-internetis-maailmas ju pea võimatu ümber lükata. 

Teadmata kadunud

Ta ei reageeri ega vasta ühelegi kirjale, ei otse talle ega kõigile vanematele kirjutatutele. Klassijuhataja juba teab, et üldjuhul ei tule ta lastevanemate koosolekule ning tema lapse arenguvestluse võib kaugesse tulevikku lükata. 

Teadmata kadunud vanemate spekter on lai. Sinna mahuvad Soomes kahel töökohal töötavad üksikvanemad, sõltuvuste küüsis vaevlejad, karjäärile pühendunud ja need, kes on hariduse küsimuse jätnud teise vanema hooleks ja tegelevad pereringis muude asjadega. 

Tihti puudub tal Stuudiumi konto või ei ole ta sinna pärast esimest koolipäeva sisse loginud. Heal juhul kohtub klassijuhataja lapsevanemaga lapse lõpuaktusel, kui sedagi. Kogenud õpetajal ja klassijuhatajal on olnud karjääri jooksul vähemalt üks selline lapsevanem ning pole harv juhus, kui kontakti saamiseks on tulnud pöörduda kõrgemate instantside poole. Lapse arengu seisukohalt on kooli ja kodu koostöö tihti möödapääsmatu. 

Suurepärane koostööpartner

Ta on mõistlik ja kaastundlik, usaldab kooli ning õpetaja pedagoogilist väljaõpet, mille see on saanud riiklikus ülikoolis. Kooli ja õpetajatega hoiab ta üldjuhul tervislikku distantsi. Ta kutsub tihti üles teisi kainet mõistust säilitama ja on vajadusel klassijuhatajale hea koostööpartner ning moraalne tugi. 

Ta mõtleb kaasa ja on nõus ühise eesmärgi nimel pingutama, vastu töötamise asemel proovib leida lahendusi ja pakub need välja siis, kui on need läbi mõelnud, ta ei lahmi. Ta väärtustab kooli panust oma lapse kasvatamisse, kuid teab, et sihile viib kooli ja kodu koostöö. Teadliku vanemana teab ta lisaks omaenda õigustele ka enda kohustusi ning tihti kasutatakse tema lapse iseloomustamisel sõnapaari „hea lastetuba“.