Ehkki kaasavat haridust on meil juba 2010. aastast rakendatud, ilmus esimene eestikeelne õpik alles nüüd. 4. novembril esitletigi Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudis trükisooja raamatut. 

Õpik „Kaasav haridus“ loodi eeskätt õpetajakoolituse ja täiendusõppe õppuritele kaasava hariduse olemuse mõistmiseks ja rakendamiseks, aga ka abimeheks koolide ja lasteaedade meeskondadele.

Raamat koosneb üheksast peatükist. Esimestes peatükkides tutvustatakse kaasava hariduse mõistet, ajaloolist kujunemist, rakendusvõimalusi, seejärel jõutakse juba konkreetsemalt õppeasutuse tasandile ning rühma- ja klassiruumi. Õpiku keskmine osa keskendubki õppija kaasamisele rühmas või klassis. Selgitatakse õppimise aluseid ning põhiprotsesse, õpiraskustega õppijate toetamist koolis, laste sotsiaal-emotsionaalseid pädevusi ja nende arendamise võimalusi, koostööd lastevanematega.

Raamatu lõpuosa on pühendatud õpetaja professionaalsele arengule, tegevusvõimekusele ja refleksioonile. Avatakse ka õppimise ja õpetamise uurimise põhimõtteid ja levinud mooduseid.

Lisaks Tartu Ülikooli kaasava hariduse töörühmale on andnud raamatu valmimisse oma panuse Tallinna Ülikooli haridusteadlased.

„Seega on mitme aasta töö tulemusel ja paljude kolleegide koostöös valminud mahukas õppematerjal,“ lausus raamatu toimetaja, Tartu Ülikooli õpetajahariduse professor ja kaasava hariduse töörühma juht Äli Leijen.

Algul otsis töörühm ühe projekti raames võõrkeelset kaasava hariduse teemalist raamatut, mille võiks eesti keelde tõlkida. Aga ei leitud sobivat ja nii otsustatigi ise kirjutada. 

Raamatu peatükke on juba jagatud tudengitele ja koolitustel ka mentorõpetajatele.

„Peatükid on kirjutatud nii, et need oleksid õppijatele hästi loetavad ja mõistetavad. Raamat võiks olla ka iga kooli-lasteaia raamatukogus,“ soovitab Äli Leijen. Õpik on veebis vabalt kättesaadav ülikooli raamatukogu kaudu ja ilmus ka paberil.

„Kasutame õpikut nende õpetajate õpetamiseks, kes tulevad meie õppekavale,“ lausus Tartu Ülikooli kaasava hariduse magistriõppe programmijuht Pille Nelis. „Aga iga õpetaja saab õpikut lugedes ka iseseisvalt võtteid katsetada, raamatus on hulk praktilisi ülesandeid. Kui neid klassiruumis lahendada, on võimalik oma professionaalset arengut toetada.“

Nelja aasta eest loodud kaasava hariduse magistriõppekava vastu on olnud suur huvi, kinnitab Nelis. Viimasel kolmel aastal on kooli- ja lasteaiaõpetajad vastu võetud eraldi rühmadesse. Eriti suur ongi huvi lasteaiaõpetajate seas, konkurents oli tihe. 

„Õppima asujal peab olema õpetaja kvalifikatsioon ja viieaastane töökogemus, seega on oodatud tegevõpetajad, kel on juba piisav kogemus ja kes tunnevad huvi, kuidas erinevate vajadustega õppijaid mõtestatult kaasata ja ennast heterogeenses klassiruumis õpetades aidata,“ märkis Pille Nelis. Õpe on osakoormusega. Õpetajatele lisaks tuleb õppima ka tugispetsialiste, eripedagooge.

Kaasava hariduse magistriprogramm on loodud TÜ ja TLÜ baasil, vastu võetaksegi mõlemas ülikoolis.

Esimeses lennus oli Tartu Ülikoolis paarkümmend lõpetajat, tänavu lõpetas poolsada inimest. Lõpetamise protsent on väga kõrge, esimeses lennus jõudsid lõpuni kõik alustanud, teises lennus jäi vaid paar inimest maha. 

„Õpik toetab õppekava läbimist ja on hea lisamaterjal lisaks võõrkeelsetele allikatele,“ lausus Pille Nelis. „Tundsime suurt vajadust selle järele. Ja õpetajad, kes ei jõua koolitusele, saavad ennast ise aidata.

Kaasav haridus ei tähenda ju ainult erivajadustega laste kaasamist – toetada tuleb kõiki lapsi. Selleks tuleb õpetamisstrateegiad läbi mõelda, õpikus kirjutamegi sellest.“

Raamatut saab lugeda veebis: Kaasav haridus