• Oktoobris alustas Tervise Arengu Instituut koolitoidu rahulolu-uuringuga, et saada laialdasem ülevaade koolilõuna söömisest ja sellega rahulolust ning õpilaste söömisharjumustest koolis, teel kodust kooli või koolist koju.
• Tervise Arengu Instituut on väga tänulik kõigile valimisse sattunud koolide esindajatele, toitlustajatele ja õpilastele, kes on valmis panustama uuringu õnnestumisse. 

Uuring viiakse läbi elektrooniliselt üle kogu Eesti. Valimis on 172 kooli 3., 6., 9. ja 12. klassi õpilased ning samade koolide juhtkonna ja toitlustajate esindajad. Õpilaste, juhtkonna ja toitlustajate arvamuste kõrvutamine aitab kitsaskohti veel paremini välja tuua. 

Koolide üldvalimi moodustavad kõik Eesti üldhariduskoolid (sh erakoolid), v.a kutseõppeasutused ja koolid, kus õpivad tõhustatud õppekava järgi õppivad ja erituge vajavad õpilased. Valimist jäid välja ka koolid, kus on 50 või vähem õpilast. Koolide valikul arvestati, et oleksid esindatud kõik maakonnad ja asulate tüübid, toitlustajateks oleksid nii kooli oma kokad kui ka toitlustusfirmad. Samuti jälgiti, et valimis oleksid munitsipaal- ja riigikoolid ning erakoolid tasakaalus ning kaasatud oleks ka mitme õppehoonega koolid, mille majad asuvad erinevatel territooriumidel. On äärmiselt oluline, et kõik valimisse sattunud koolid uuringus osaleksid. Vastamise võimalikult kõrge osalusmäär aitaks vähendada ka andmete kallutatuse riski ning tagada tulemuste rahvastikupõhise üldistatavuse. Kui mõni kool on juba teatanud uuringust loobumisest, kuid mõtleb ümber ja soovib siiski osaleda, on ta igati teretulnud. Palun andke endast uuesti märku.

Õpilaste jaoks on uuring anonüümne. Lastevanemaid teavitatakse sellest, kui klass on sattunud valimisse ning kui vanem mingil põhjusel ei soovi, et tema laps uuringus osaleb, on temal, aga ka lapsel endal võimalik sellest keelduda. Uuringus osalevate koolide ja toitlustajate nimesid ei avalikustata. Analüüsida soovime andmeid ka maakondade lõikes, kuid see oleneb uuringus lõplikult osalevate koolide arvust. Kooli juhtkonna esindajal on ankeeti võimalik märkida, et ta soovib saada tagasisidet oma kooli õpilaste rahulolust koolitoiduga üldistatud kujul. Uuringul on eetikakomitee luba.

Eestis reguleerib koolide ja lasteaedade toitlustamist sotsiaalministeeriumi määrus nr 8 „Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis“, mis põhineb 2006. aasta riiklikel toitumis- ja toidusoovitustel. Praeguseks on neid tõenduspõhiste uuringute põhjal uuendatud juba kahel korral: 2015. ja 2024. aastal. 2015. aastal hakati ka nimetatud määrust uuendama, kuid eri põhjustel on selle kehtima hakkamine veninud. Kohe pärast rahvatervishoiu seaduse vastuvõtmist läheb uuenenud määrus avalikule arutelule ning hakkab loodetavasti kehtima 2025. aasta suvel. Lisaks uuendatakse lähiajal praegu kehtivat lasteasutuste müügikohtades pakutava toidu kohta käivat juhendit. Seoses eesootavate muudatustega on oluline selgitada välja koolitoitlustuse hetkeseis. 

Füsioloogiliselt tekib näljatunne umbes iga 4–6 tunni järel, sõltuvalt sellest, mida ja kui palju eelmisel toidukorral söödi. Õpilased viibivad üldjuhul koolis üle nelja tunni päevas, mis tähendab, et selle aja jooksul peab olema neil võimalik saada vähemalt üks korralik toidukord, vajadusel ka lisatoidukordi või vahepalu. Õpilane ei vaja söögist ainult kiiret kõhutäidet ja energiat, vaid toitaineid, mis aitavad toetada tema vaimset ja füüsilist tervist. Söögivalik koolisööklas ja puhvetis, söömise kellaaeg, kestus ja keskkond, söömisega seotud selgitused ja suunamine – need kõik on toiduhariduse osa ning aitavad kujundada õpilastel elukestvaid söömisharjumusi.

Koolide esindajate ja toitlustajatega rääkides saab aimu, et möödunud tosina aasta jooksul on toitlustusteenuse pakkumises palju muutunud – suurenenud on toidu pakkumine iseteeninduslettidest; on lisandunud koole, kuhu toit tuuakse kohale termostes; suuremad vallad teevad toitlustusteenuse pakkuja leidmiseks hankeid kogu piirkonna lasteasutustele korraga, hangetesse lisatakse üha enam tervist toetavaid kriteeriume; osas koolides on 15–20-minutilistest nn tankimisvahetundidest saanud tund aega kestvad heaolutunnid, mille jooksul on õpilastel võimalik rahulikult süüa, liikuda ja suhelda. Teiselt poolt on muutused toimunud ka ümbritsevas toidukeskkonnas – pakutav toiduvalik poodides-kioskites on muutunud üha mitmekesisemaks (kahjuks küll mitte tervist toetavamaks), koolidesse on ilmunud rohkem müügiautomaate, Boltid-Woltid ei vura mitte ainult kodudesse, vaid ka koolidesse, tõuksid võimaldavad õpilastel minna vahetunnis näkse ostma ka kaugemalt kui vaid kooli kõrval asuvast poest. Samuti on toitlustajad täheldanud, et õpilasi on aasta-aastalt üha keerulisem toitlustada, kuna nende söömisharjumused on väga erinevad. Et kõigest loetletust täpsemat pilti saada, on uuringu küsimustikus lisaks küsimustele koolitoidu söömise, sellega rahulolu või mittesöömise põhjuste kohta küsimused ka õpilaste söömisharjumustest teiste vahetundide ajal kui söögivahetund, teel kodust kooli ja koolist koju. 

Uuringu tulemused on oluline sisend parandamaks koolide toidukeskkonda ja töötamaks välja meetmeid, et tagada täisväärtusliku koolilõuna kättesaadavus kõigile, sh kõige madalama sotsiaalmajandusliku taustaga perede lastele. Seeläbi panustatakse tervise vallas ebavõrdsuse süvenemise vähendamisesse ühiskonna eri rühmade vahel. Kuna õpilased veedavad koolis märkimisväärse osa oma ajast, mõjutab seal pakutav toiduvalik õpilaste söömisharjumusi suurel määral, pakkudes sealhulgas võimalusi pikaajaliseks oluliseks ennetustegevuseks. Laste ja noorte ülekaalulisus on Eesti ühiskonnas üha süvenev ning üha rohkem teadvustatav probleem. Avalik huvi erinevate, sh riiklike meetmete vastu probleemi lahendamiseks on suur ning selle uuringu tulemustel on selliste meetmete väljatöötamisel ja rakendamisel oluline roll. 

Uuringut tehakse koostöös Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledžiga. Esimesi üldisi analüüsi tulemusi on oodata kevadel. Põhjalikum analüüs valmib eeldatavasti 2025. aasta lõpuks.