Selle aasta algusest käivitus Lõuna-Eestis suuremahuline koostööprojekt „Lõuna-Eesti ettevõtlikud noored“ (LEEN), mille raames on omavahel käed ühendanud kuue maakonna arenguorganisatsioonid.

Oluliseks tegevussuunaks on ka haridusasutuste juhtide võrgustiku loomine, et eri maakondade haridusjuhid saaksid omavahel tuttavaks ning õpiksid ka teiste piirkondade kogemustest.

„Koolis on juht tihti üksinda, eriti väikeses koolis, kus teised juhtkonna liikmed võivad üldse puududa,“ lausub Põltsamaa Ühisgümnaasiumi koolijuht Annela Ojaste. „Paratamatult on teemasid, mida õpetajatega arutada ei saa, vaid vaja on teist juhti, kes valdkonda ka mõistab. Eriti praegusel hariduse jaoks turbulentsel ajal on vestlused teiste koolijuhtidega kosutavad. Keerulised küsimused seoses kvalifitseeritud õpetajate leidmisega, õpetajate palga- ja karjäärimudeliga seonduv ning paljud teised küsimused on teemad, millest koolijuhid omavahel vestelda ning uusi ideid ja praktikaid jagada saavad.“

Seega olemegi LEEN projektis võtnud eesmärgiks tutvustada õppeasutusi, aga ka ettevõtteid, mis kõik ühel või teisel viisil ettevõtlikkusega silma paistavad.

Oktoobri lõpus said kokku Jõgeva, Viljandi, Põlva, Võru, Tartu ja Valga maakonna 32 kooli juhtkondade liikmed ja haridusspetsialistid, et väisata nii Ettevõtliku Kooli kuldtasemega pärjatud gümnaasiumi Antslas kui ka väikest kogukondlikku maakooli Lüllemäel.

Ettevõtlikkust saab toetada või põimida õppeasutustes väga erinevalt: mõni kool teeb seda tugevalt õppekavade, väärtuste ja personali tiheda omavahelise koostöö kaudu, nagu näiteks Antsla Gümnaasium, teine õppeasutus jällegi on väga kogukonnakeskne ja „kohanemiskallakuga“, nagu tõi välja Lüllemäe Põhikooli direktor Mart Kase.

Viljandi maakonda esindanud Saarepeedi Kooli õppejuht Piret Kukk tõi välja, et Lüllemäe tundus muinasjutumaana, kus kõik tunnevad ja aitavad üksteist ning kõike tehakse koos. Samas märkis ta, et võttis Antslast endaga kaasa hea süsteemse juhtimise näite, kus iga mõte loeb.

Aruteluteemad olid kahe päeva jooksul väga eriilmelised, kuid kandva fooni andis riigi eelarve seis, õpetajate karjäärimudel ja ebakindlus tuleviku suhtes. Sellegipoolest oli osalejate meeleolu hea ning ka tagasisides kiideti humoorikaid ja entusiastlikke kaasteelisi. Näiteks Otepää Gümnaasiumi esindanud õppekoordinaator Siim Säre avaldas hämmastust selle üle, kui sõbralikult ja avatult suheldi ning kogemusi jagati, ning tundis rõõmu, et see aitab äsja kooli tööle asunul valdkonna eripäradega kiirelt suhestuda.

Õppereisil osalenud koolijuhid hindasid kõrgelt ka Lüllemäe koolis toimunud ajurünnakut, kus kooli direktor Mart Kase jagas gruppidele praktilised koolielu probleemid kätte ning ootas loovaid lahendusi. Aju pidi tööle panema ja lahendusi leidma nii igipõlisele probleemile, kuidas saada koolile juurde raha, ent oodati ka ettepanekuid, milliseid praktilisi oskusi õpilastele veel õpetada – kusjuures vastusteks pakuti nii kosmonautikat kui lambapügamist.

Lisaks koolidele planeerime reisiteekonnale alati ka mõned kohalikud ettevõtted. Seekord osutusid valituks nutikad ja ettevõtlikud lähenemised, kuidas maapiirkonnas omale elatist teenida. Külastasime nii Valgjärvel asuvat Kodase tehast kui väikeses Hargla külas endises postimajas tegutsevat Postimaja Salongi. Osalejate tagaside tõi välja, kuidas Kodases tehases oli näha kirglikku perekonda, kes on targal moel loonud oma ettevõtte, mis on nii sissetulek kui ka hobi. Samas oli näha, et iga töö- ja tootmise lõik on suure põhjalikkusega välja mõeldud ja ellu viidud.

Teise päeva lõpul Harglasse jõudes ootas ees praksuv kamin ja hubane atmosfäär Postimajas ning kuulsime otse sealse keskkonna loojatelt, kuidas unistused võivad mõnikord täide minna. Sealsamas kohvitassi taga istudes ootas ees veel viimane katsumus ja mõtterünnak koos filosoofiharidusega haridusentusiasti ja kaasamisprotsesside spetsialisti Kaarel Vaidlaga. Ehkki teemapüstitus – demokraatlikud kaasamismehhanismid koolides – tõi reede pärastlõunaks infost tulvil paisunud peadesse esialgu segaduse ja paljude silmist peegeldus küsimärk, tõdeti lõpuks, et kui tihti ikka on aega ja võimalust filosoofilisteks ja/või eksistentsiaalseteks aruteludeks ning lõpptulemusena täitus mõtteline tass headest mõtetest ja näidetest demokraatlikest praktikatest koolides.