Nelja aasta jooksul on taimetervise rändnäitusest osa saanud paarsada kooli, raamatukogud ning muud avalikud kohad. Näitust saab siduda õppetööga.

Mööda Eestimaadtuuritav näitus koostati 2020. aastal, mis oli rahvusvaheline taimetervise aasta. Kaheksast lahtikeritavast plakatist koosnev näitus tutvustab taimetervise mõiste olemust ja ajalugu, karantiinsete taimekahjustajate levikuviise ning seda, kuidas neid ära tunda ja eristada. Samuti selgitab tagajärgi, mida kahjurid ja haigused võivad taimedele põhjustada.

„Taimede tervist ohustavad nii kliimasoojenemine kui ka üha hoogustuv kaubavahetus ja reisimine,“ märgib näituse koordinaator, Põllumajandus- ja Toiduameti taimetervise nõunik Ülle Metsman. „Kliima soojenedes tekivad taimekahjustajatele uued soodsad elupaigad ning kaupade ja reisijatega võivad taimekahjustajad liikuda uutesse piirkondadesse.“

Näituse koostasid Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Põllumajandus- ja Toiduamet, Maaelu Teadmuskeskus ning Eesti Bioloogiaõpetajate Ühing. Rändnäituse juurde kuuluvad mitmesugused töölehed, lauamäng „Tunne taimekahjustajaid“, kaardimäng „Taimetigedik“ ning 2023. aastal välja antud töövihik „Taimetervise inspektori põnev töö“.

Karantiinsete taimekahjustajate maailma laialdaselt tutvustav näitus on seni külastanud 192 üldhariduskooli, kuut kutseõppeasutust, 12 raamatukogu ning 36 muud avalikku kohta (loodusmajad, botaanikaaiad, RMK külastuskeskused, muuseumid ning huvikoolid). 

Ülle Metsmani sõnul on õppurid saanud taimetervise põneva ja avastamist vääriva maailmaga tutvuda bioloogia- ja loodusõpetuse ainetundide raames, mõnes koolis on korraldatud kas iseseisvalt või koostöös Põllumajandus- ja Toiduametiga ka taimetervise teemapäevi. Näiteks Kiili Gümnaasiumis on taimetervise eksperdid juba kolmel kevadel viinud läbi töötubasid 5. ja 6. klassidele.

„Teadlikkus algabki haridusmaastikul saadud teadmistest,“ rõhutab Ülle Metsman. Õpetajatelt saadud tagasiside põhjal on taimetervise temaatika pakkunud ka neile uusi fakte ja lähenemisnurki. Näiteks kuidas kaupade transportimiseks kasutatava puidust pakkematerjali teel levivad metsakahjurid, nagu aasia sikk ning männi-laguuss. 

„Rändnäitusega on õnnestunud teema nii lastele kui ka täiskasvanutele põnevaks ja huvitavaks teha ning see on andnud neile kaaluka teadmispagasi,“ sõnab Metsman. „Teadlikkus on mõistmise, hoolimise ja vastutustundlike valikute tegemise eeldus ning annab oskused looduses ohte õigel ajal märgata.“

Kiili Gümnaasiumi loodusõpetuse, bioloogia- ja geograafiaõpetaja Kristi Altoja on taimetervise näituse teemasid sidunud mitmetesse õppeainetesse. Ta on kolmel aastal kasutanud näituselt  saadud teadmisi 8. klassi bioloogiatundides, kus õpitakse tundma taimi ning putukaid. Taimede teema on oluline ka geograafias 8. klassile loodusvööndeid õpetades. Samuti sidus Altoja näituse 9. klassi bioloogiaga, kus see sobis hästi tervisliku toitumise teemasse. Näitus on läinud asja ette ka nooremate, 6. klassi õpilaste tundides, kus metsatüüpide õppimisel arutleti taimekahjustajate üle. „Lisaks kuulsale kuuse-kooreüraskile ja männikärsakale on sellised ka kartuli-kiduuss, saare-salehundlane ja teised,“ toob Altoja näiteid.

„Lahendasime näitusega kaasas olnud ristsõna ning õpilased on rääkinud oma kokkupuudetest taimehaigustega. Oleme rääkinud kõlbmatust toidust ja mööblist, ebameeldivatest putukatest. Osa õpilasi on teadlikud ka pere metsamaadel kohalike putukate tekitatud kahjustustest.“

Kristi Altoja sõnul on näitused väga hea võimalus rikastada kooli interjööri sisuka ja hariva materjaliga. Väljapanekud on alati atraktiivsed ja kutsuvad uudishimulikke lapsi vaatama. Rumalamaks ei jää kindlasti keegi. Mõnikord on näitustega kaasas ka digitaalne mäng (ruutkoodiga), ristsõnalehed vahetundideks või muud asjalikku, nagu lauamängud, mängukaardid. 

„Kooli tulev näitus annab kõigile võimaluse sellega tutvuda pikema perioodi jooksul ning seetõttu ei pea eraldi tasulist õppekäiku planeerima,“ on Kristi Altoja rahul. „Näitus koolis hoiab kokku transpordile kuluva aja ning teiste õppeainete tunde ei pea õppekäigu tõttu ära jätma. Näitusematerjal rikastab õpetatavaid teemasid ning õpetajatel on rõõm tunnis õpilastega näiteks fuajeesse minna püstijala- või käed-külge-tundi tegema.“

Taimetervise teavitusüritusi on teisigi. Teemast on räägitud avalikel üritustel Tallinna Botaanikaaias, Tallinna Loomaaias, Eesti Vabaõhumuuseumis ning Tartu Loodusmajas. 

„Taimetervise teemad muutuvad ühiskonnas järjest aktuaalsemaks seoses uute taimehaiguste ja -kahjurite puhangutega ning nende levikut tuleb üheskoos tõkestada,“ täheldab Ülle Metsman. „Eesti osaleb ka Euroopa Toiduohutusameti korraldatud taimetervise  teavituskampaanias PlantHealth4Life, mille ülesanne on inimeste taimetervise teadlikkust veelgi suurendada. Kuna taimekahjustajate levikul on oluline roll inimtegevusel, tasub kindlasti teada, mida saab igaüks teha, et hoiduda nende levitamisest.“ 

Olgem teadlikud ja vastutustundlikud!

Kui soovid, et näitus külastaks sinu kooli või veel teisigi põnevaid kohti, registreeri soov või küsi infot taimeterviseaasta@pta.agri.ee.