Vastuoluliste ja tundlike teemade õpetamine nõuab sügavaid teadmisi nii teemast kui ka klassist ning oskust valida sobivaid õpetamismeetodeid ja läheneda eakohaselt.

Vastuoluliste ja tundlike teemade käsitlemise olulisust koolis rõhutavad nii riiklikud õppekavad kui ka juhised õppekavade loojatele. Selliste teemade käsitlemine aitab noortes arendada oskusi, mis on vajalikud toimetulekuks keeruliste teemade ja lahkarvamustega. 

2023. aastal kaitsesin Tartu Ülikoolis magistritöö „Õpilaste ja õpetajate kogemused vastuolulise ja tundliku õppesisuga“, milles uurisin õpetajate ja õpilaste kogemusi tundliku ja vastuolulise õppesisuga. Nii minu magistritöös kui ka uuringutes on paljud Eesti õpetajad toonud välja, et enda tundides peavad nad tihti käsitlema vastuolulisi teemasid (eriti sotsiaalainetes). Selliste teemade õpetamine sõltub aga nii teemast kui ka klassist.

Mis on vastuolulised ja tundlikud teemad? 

Vastuolulised teemad tekitavad kogukondades ja ühiskonnas vastakaid seisukohti ning inimestes tugevaid tundeid. Kuna teemad võivad õpilasi isiklikult puudutada (näiteks perekondliku tausta või isiklike kogemuste tõttu), siis tuleb alati arvestada ka teemade tundlikkuse tasemega. Teemade vastuolulisus ja tundlikkus sõltub kontekstist ning võib hõlmata nii kohalikke kui ka globaalseid küsimusi, näiteks inimeste seksuaalsuse, identiteedi, päritolu, religiooni või rassiga seotud teemad, aga ka kliimamuutused, tervis, välimus ja migratsioon. 

Potentsiaalselt vastuolulisi teemasid või olukordi võib ette tulla ilmselt igas õppeaines, kuid kindlasti puudutab see sotsiaal- ja humanitaaraineid. Teemad, mis puudutavad näiteks loodushoidu, kliimakriisi, tervist, bioloogilist sugu, kerkivad üles ka loodusainetes. Seega tasub kõigil õpetajatel mõelda, milliseid võimalusi vastuoluliste teemade õpetamine neile pakub ning kuidas teha seda nii, et õpilased ja õpetaja tunneksid end turvaliselt. 

Usundiõpetuse õpetajana pean arvestama, et religiooni ja maailmavaadetega seotud teemad on tihti vastuolulised. Enda tundide planeerimisel pean arvesse võtma, et mõnel õpilasel võib teemaga olla väga tugev isiklik side või et kõlada võivad väga radikaalsed arvamused. 

Tundlike teemade käsitlemine tunnis

Tundlike ja vastuoluliste teemade käsitlemine aitab õpilastel arendada kriitilist mõtlemist, empaatiat ja võimet näha maailma eri vaatenurkadest. Need oskused on demokraatliku ühiskonna alus ning seetõttu moodustab tundlike ja vastuoluliste teemade õpetamine ka kodanikukasvatuse olulise osa. Riiklikes õppekavades rõhutatakse üha enam, et õpe eri valdkondades peab olema praktiline ja siduma päevakajalisi teemasid. 

Vastuoluliste teemade käsitlemine on oluline kahel tasandil: 

1) tulemuspõhiselt, st teemad ise on olulised, mõjutavad ühiskondlikke protsesse või otseselt õpilaste elu; 

2) protsessipõhiselt ehk oluline ei ole alati teemade sisu, vaid omandatud hoiakud, väärtused ja sotsiaalsed oskused.

Teadustööd ja õpetajatele loodud juhendmaterjalid rõhutavad, et iga vastuolulise teema puhul tuleks eraldi hinnata, milline on kõige mõistlikum strateegia selle käsitlemiseks. Strateegiaid on tuvastatud mitmeid. Kõigil on oma tugevused ja nõrkused ning valikul tuleks lähtuda ka õpetaja eesmärkidest. Tegelikkuses mõjutab valikut sageli hoopis see, mille ettevalmistamiseks on õpetajal aega ja mis tundub talle kõige loomulikum.  

Minu soovitused

Ettevalmistus on kõige alus – kui teema ei ole liialt tuttav, siis vii end kurssi oluliste nüansside ning asjaoludega, mis võivad teema vastuoluliseks muuta. Allikatega tutvumisel rakenda allikakriitilisuse põhimõtteid ning vajadusel konsulteeri kolleegidega. Mõnda teemat on mõistlikum koos teiste õpetajatega käsitleda. 

Milline on sinu enda seisukoht? Mis on sinu eesmärgid? Õpetaja ei pea enda seisukohti hülgama, küll aga on oluline olla nendest teadlik. Läbi tuleb mõelda, kuidas need mõjutavad teema käsitlemist, ning hoiduma peaks enda arvamuse õpilastele pealesurumisest. Emotsionaalsete või normatiivsete väidete asemel tasub neid esitleda ühe võimaliku vaatenurgana ning mitte enda arvamusena. Eesmärkide seadmisel arvesta oma eneseanalüüsi ja õppekavaga. 

Mis toetab arutelu? Arutelu on enim soovitatud meetod tundlike ja vastuoluliste teemade käsitlemisel, kuid arutelu ei sünni tühja koha pealt ning seetõttu on vaja läbi mõelda ka tegevused, mis seda enne ja pärast toetada saaks. 

Tegevuse planeerimisel tuleb arvestada, et osa õpilasi on valmis enda seisukohti teistega jagama, kuid nende arvamused ei peaks jääma klassis domineerima. Tagasihoidlikumaid õpilasi võib toetada näiteks klassi jagunemine väiksematesse gruppidesse, anonüümne arvamuse jagamise võimalus (pikemad kirjatükid, aga ka lühikesed vastused, mida saab näiteks nutiseadmetega tunnis edastada), rollimängud (võimalus eraldada inimene arvamusest ja/või tutvuda teistsuguse vaatega). Planeeri ka kokkuvõttev tegevus ja jäta aega tagasiside küsimiseks (vajadusel anonüümselt), et saaksid sellega edaspidi arvestada.

Küsi, kuula, austa! See on eelkõige mõtteviis, kuid ka praktiline suunis, millest tegevused peaksid lähtuma. Õpetaja eeskujul saavad ka õpilased seda järgida. Ole õpilastega aus selles osas, mida sina tead, ning jäta ruumi nende arvamusele. Kui üles kerkivad äärmuslikumad väited või rasked küsimused, siis proovi mõista, mis on need arvamused või küsimused esile kutsunud. Lahendusi või vastuseid võib proovida otsida koos klassiga, aga vajadusel tuleb seda teha mõne õpilasega eraldi. Õpilased ei pruugi tajuda oma sõnade mõju ning see võib nende jaoks osutuda väga väärtuslikuks õpikogemuseks, aga seda ainult juhul, kui ka neisse suhtutakse austusega. 

Kolleegide kogemused Põhjamaadest

Suvel osalesin Põhjamaade religioonipedagoogide konverentsil (NRCE 2024), kus keskenduti sellele, mida tähendab õpetada oma vaadetest erinevaid vaateid. Ka Põhjamaade õppekavades on üha olulisemaks muutunud eluks vajalike oskuste, sealhulgas sotsiaalsete oskuste arendamine: kuidas suhelda kellegagi, kes on sinust erinev, kellega sa ei nõustu, või kuidas väljendada enda arvamust teistega arvestavalt. Sarnaselt Eestiga asetatakse suur vastutus nende oskuste arendamisel koolile. Ettekannetes tõsteti esile, et vastuoluliste teemade käsitlemine aitab lõimida päevakajalisi teemasid, rakendada õpilasi aktiveerivaid õpetamismeetodeid ja õpetada kaasava ühiskonna toimimiseks vajalikke oskusi. Seega, kui otsite inspiratsiooni, kuidas vastuolulisi teemasid tunnis käsitleda, siis tasub uurida lisaks ingliskeelset kirjandust, mida on Põhjamaade uurijad avaldanud. 

Kõige olulisem on julgus ja turvalisus

Tundlike ja vastuoluliste teemade õpetamine nõuab õpetajatelt põhjalikku ettevalmistust ja oskust luua turvaline õpikeskkond. Pole kahtluski, et Eesti õpetajad on maailmatasemel ning seetõttu olen veendunud, et nad suudavad oskuslikult käsitleda ka keerulisi teemasid. Soovin õpetajatele julgust ja kriitilist meelt selliste teemade põimimisel enda õppeainetesse ja julgustan neid jagama oma kogemusi ka kolleegidega. 

Pille-Riin Makilla on värske Tartu Ülikooli usuteaduskonna humanitaarainete didaktika nooremteadur, kes uurib oma doktoritöös tundlike ja vastuoluliste teemade jaoks kasutatavate õppemeetodite tõhusust. Samuti töötab Pille-Riin Tartu Katoliku Hariduskeskuses gümnaasiumi usundiõpetuse õpetajana. 2023. aasta detsembris pälvis ta Pille Valgu nimelise stipendiumi erialaseks täiendamiseks Põhjamaade religioonipedagoogide konverentsil (NRCE 2024 „The Other“).

---

Lugemissoovitus õpetajale

• Kerr, D. ja Huddleston, T. (2015). „Elades vastuoludega. Õpetades vastuolulisi teemasid läbi kodanikuhariduse ja inimõiguste hariduse. Koolituspakett õpetajatele.“ Euroopa Nõukogu. https://rm.coe.int/vastuoluliste-teemade-kasitlemine-koolis-/1680791b8a

• Markowska-Manista, U., Górak-Sosnowska, K. jt (2022). Juhendmaterjal ülikoolide ja üldhariduse õpetajatele tundlike teemade käsitlemiseks klassiruumis. https://sisu.ut.ee/sensiclass 

• Oja, M. jt (2020). Mitmeperspektiivse ajalooõpetuse metoodiline juhend. https://sisu.ut.ee/sites/default/files/ranne/files/rita_mitmeperspektiivse_ajalooopetuse_metoodiline_juhend.pdf