Teivi Gabriel ja Mariliis Randmer.

Teadmuskool – eesti keelest erineva kodukeelega õppijat toetav koolimudel

Teivi Gabriel ja Mariliis Randmer.
6 minutit
199 vaatamist

Teadmuskool on kooliarenduse mudel, mille eesmärk on toetada koole eesti keelest erineva kodukeelega õppijatele kvaliteetse eestikeelse hariduse andmisel. Mudel on suunatud koolidele, kus vähemalt 75% õpilaste kodukeel ei ole eesti keel ja koolikogukonnas on vähe eesti keelt emakeelena kõnelevaid õpetajaid ja õpilasi.

Teadmuskooli mudeli keskmes on õppija arengu toetamine. Eesmärk on toetada õppija riigikeele ehk eesti keele oskuse arengut, õpipädevust ehk oskust enda õppimist mõtestada ja juhtida ning identiteedi kujunemist − tunnetust täieõigusliku Eesti ühiskonnaliikmena, kellel on kõik võimalused ennast siin edukalt teostada ja ühiskonnas kaasa rääkida. Mudel pakub koolidele praktilisi lahendusi ja tööriistu, mida saab kasutada enese hindamiseks, selgitamaks välja oma õppijate arengu toetamise kitsaskohad koolis ning lähtuvalt sellest kavandada ja rakendada ellu tõenduspõhiseid muutusi koolikeskkonnas.

Teadmuskooli loomise põhjused

Teadmuskooli mudel sündis vajadusest lahendada probleeme, mis esinevad eesti keelest erineva kodukeelega õpilaste hariduses. Üks peamisi neist on eesti keele oskuse madal tase, mis mõjutab õppija edasiõppimise ja eneseteostuse võimalusi Eestis. Probleem on eriti terav Ida-Virumaa ja Tallinna koolides, kus paljud õpilased ei valda piisaval tasemel eesti keelt. Samuti erinevad märkimisväärselt õpilaste õpitulemused: vene õppekeelega koolide õpilaste PISA testi tulemused jäävad oluliselt alla eesti koolide õpilaste omadele. Sarnaselt näitasid eesti ja vene õppekeelega koolide erinevusi ühiskonnaalaste teadmiste uuringu (2016, ICCS) tulemused.

Teadmuskooli mudeli loomine põhines sellel, et olemasolevad lahendused koolide praktikate näol ja soovitused kirjanduses olid küll olemas, ent oli vaja süsteemset lähenemist, mis toetaks mitte ainult õppijate eesti keele oskuse arengut, vaid ka nende identiteedi kujunemist ja õpipädevuse arendamist. Samuti teadsime, et koolijuhid ja õpetajad vajavad tuge nende muutuste tõenduspõhiseks ja koostöiseks elluviimiseks ehk muudatuste edukaks juhtimiseks koolis.

Laiem visioon ja mõju haridussüsteemile

Teadmuskooli mudeli laiem eesmärk on toetada eestikeelsele õppele üleminekut ning vähendada hariduslikku segregatsiooni Eestis. Mudel aitab koolidel rakendada tõenduspõhist juhtimist, mis hõlmab andmete kogumist, analüüsi ning teadusliku teooria kasutamist igapäevases koolitöös. Soovime, et kooli eestvedajatel oleks tööriistad, mis aitaksid neil teha parimaid otsuseid, mis toetavad õppijate arengut. 

Kui ettevõtete juhid kasutavad oma organisatsiooni tegevuse ja tulemuslikkuse analüüsiks mitmeid spetsiaalseid vahendeid, siis teadmuskooli visioon on, et sarnased juhtimisvahendid jõuaksid ka koolidesse. See aitab luua haridussüsteemi, mis tagab võrdsed võimalused ka eesti keelest erineva kodukeelega õppijatele.

Partnerid ja koostöövõrgustik

Teadmuskooli loomise idee tekkis Harno ja HTMi-i korraldatud õpetajate järelkasvu häkatonil 2022. aasta augustis. Häkatonil arendatud ja väljapakutud lahendus pälvis ühtlasi Heateo Haridusfondi eripreemia. Idee, mis aitaks tagada eesti keelest erineva kodukeelega õppijatele kvaliteetse eestikeelse hariduse, kõnetas haridus- ja teadusministeeriumi esindajaid niivõrd, et nad on sellest ajast alates olnud teadmuskooli meeskonna toetavad partnerid mudeli loomisel.

Saime kohe alguses aru, et tõeliselt kasuliku ja koolikeskkonnas rakendatava mudeli loomiseks peame oma meeskonda kaasama veel koole, keda meie visioon kõnetab. Tegime avaliku üleskutse liitumiseks ning valisime huviliste seast välja kaks kooli: Maardu Gümnaasiumi ja Tartu Annelinna Gümnaasiumi. Need koolid esindavad Eesti eri piirkondi, kus eesti keelest erineva kodukeelega õpilaste osakaal on märkimisväärne. Partnerkoolid olid valmis katsetama ja ellu rakendama muutusi ning jagama oma kooli seniseid kogemusi mudeli arendamisel.

Mis on juba tehtud?

Koostöös Maardu Gümnaasiumi ja Tartu Annelinna Gümnaasiumiga oleme loonud teadmuskooli enesehindamise raamistiku ja koondanud esmased koolidele rakendatavad lahendused, mida hakkasime arendama 2023. aasta märtsis. Korraldasime seminare, kuhu kaasasime ülikoolidest valdkonna eksperte jagama meiega teaduspõhist vaadet mitmekeelsuse, identiteediloome ja õpipädevuse toetamisest koolis. 

Lisaks saime tuge Tallinna Ülikooli tulevikukooli programmi meeskonnalt, kes lõi meie mudeli arendamise jaoks kohandatud arendusprogrammi, mille läbisime eelmise õppeaasta jooksul. Teadmuskooli mudeli arendamise vaatest oli programmi läbimise tulemusena loodud eesti keelest erineva kodukeelega õppijate õppimise toetamiseks kooli enesehindamise raamistik. Selle pinnalt saab kool hinnata ennast (kas ja kuidas on koolis toetatud eesti keele õpe, eesti rahvusidentiteedi kujunemine ja õpipädevuse arendamine) ning määratleda eneseanalüüsi pinnalt kooli jaoks olulised parendustegevused. 

Lisaks saime teadmuskooli mudelisse iga programmis osalenud kooli muutuse planeerimisest näidismaterjale, mis võiks tulevikus ka teisi koole aidata. Seda nii muutuste kavandamise kui ka nende mõju hindamise kohta. Arendusprogrammi aasta jooksul koondasime enesehindamise mudeli juurde kokku kõik riiklikud ja soovituslikud koolisisesed hindamisvahendid.

Selle aja jooksul oleme kogunud teadmuskooli mudeli arendamiseks allikaid teaduskirjandusest ja koolide kogemusi, mis toetavad muutuste juhtimist ning annavad häid näiteid teadmuskooli kolme põhifookuse – eesti keele õppe, identiteediloome ja õpipädevuse arendamise – edendamiseks.

Teadmuskooli tulevikuplaanid

Jätkame tööd teadmuskooli enesehindamise raamistikuga, et seda veelgi täiustada ja integreerida olemasolevate riiklike andmeallikatega. Järgmine suur samm on luua veebipõhine keskkond, kus koolid saavad analüüsida oma tegevusi enesehindamise kaudu, vaadata oma kooliga seotud andmeid ning leida teoreetilist tuge ja praktilisi näiteid teiste koolide kogemustest. Samuti töötame selle nimel, et luua iga valdkonna juurde koolide jaoks hindamistööriistad, mis toetavad koole eesti keele oskuse arengu, identiteediloome ja õpipädevuse hindamisel ja kavandatud tegevuste tulemuslikkuse edasisel seiramisel. Loodame järgmisel aastal jõuda arendustööga nii kaugele, et meil oleks võimalik taas kord kaasata koole loodud teadmuskooli mudeli veebilahendust katsetama ja tagasisidestama, et see vastaks koolide reaalsetele vajadustele.

Näeme olulisena, et tulevikus pääseksid koolide juhtmeeskonnad kogu vajalikule informatsioonile ligi ühest kohast, mis võimaldaks tõenduspõhise juhtimise kaudu toetada eesti keelest erineva kodukeelega õppijaid kvaliteetse eestikeelse hariduse omandamisel.


Loe tulevikukoolist lähemalt www.tlu.ee/ tulevikukool.


Muutuste juhtimine koostöös ülikooliga

Daniel Reinaru.

Daniel Reinaru, Tallinna Ülikooli nooremteadur

Eesti keelest erineva kodukeelega õppijaid toetada on oluline, aga ka keeruline. Seetõttu on väga tänuväärne, kui sünnib algatusi, mis seda süsteemselt teha püüavad, kusjuures sellisel kujul, et ka teistel oleks hiljem tehtust abi. 

Teadmuskooli mudel on just selline näide ja seetõttu oli meil Tallinna Ülikooli haridusjuhtimise akadeemia meeskonnas väga hea meel 2023/2024. õppeaasta vältel toetada teadmuskoolide arendustööd tulevikukooli metoodika abil. 

Tulevikukool on 2016. aastal loodud Tallinna Ülikooli kooliarendusprogramm, mille eesmärk on aidata koolides luua õppija arengut toetavat õppimis- ja õpetamiskultuuri, toetades programmis osalevate koolide tõenduspõhise ja koostöise muutuste juhtimise võimekust. Need aspektid olid olulised ka koostöös teadmuskoolide ja nende konkreetse muutusega, mis seekord fookusesse võeti. 

Programmi algul pöörasime tähelepanu iga kooli oma tähendusliku eesmärgi väljaselgitamisele. Väga hästi tuli esile Eesti hariduselu mitmekesisus – ükski lahendus ei hakka igas koolis tööle samamoodi, vaid kooli juhtmeeskonnal tuleb teha see n-ö enda omaks. 

Eesmärkide suunas teele asudes püüdsime samm-sammult mõtestada, mida koolikultuuri muutus igas organisatsioonis tähendab, kuidas seda kõige paremini teha. 

Paralleelselt otsisime, seadsime ja analüüsisime tegevusnäitajaid ning korduvalt hindasime, kuidas edasi liikunud oleme. 

Teadmuskooli-tulevikukooli programmi jooksul oli rõõm näha, et olenemata koolide eriilmelisusest on kõikjal ühtviisi teotahtelisi ja uuendusmeelseid õpetajaid, kes eesti keelest erineva kodukeelega õppijaid toetades kooli arendada soovivad.

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Jalutuskäik pedagoogilises oaasis

Waldorfi kool on andnud ühiskonnale valikuvõimaluse. Eesti Waldorfi koolid on rohkem kui 30 aastaga tõestanud, et selle kooli lõpetanud noored…

8 minutit

Kolm uut nägu klassis: kuidas vahetusõpilased tõid kooli värskust ja elavdasid koostööd

Kui suve lõpus sai teatavaks, et Koeru Keskkooliga liitub korraga…

9 minutit

Õpetajad hakkavad oma loodud materjalide eest tasu saama

„Ministeerium on otsustanud koguda kokku ja rahastada olemasolevaid õpetajate loodud materjale,“ lausus haridus- ja teadusminister Kristina…

2 minutit
Õpetajate Leht