„Tähelend 2024“ pidulikul aktusel tunnustati kooliõpilasi, kes on Eestit viimase aasta jooksul rahvusvahelistel võistlustel edukalt esindanud. 

Läinud kolmapäeval Tallinna Muusika- ja Balletikooli suures saalis toimunud üritusel jagati auhinnad välja neljas kategoorias ja kutsuti lavale väga erinevate huvidega õpilased. Ühendab neid see, et nad kõik on oma valdkonnas kõvad tegijad. 

Näiteks „Kuldsete käte“ kategoorias tunnustati muuhulgas juuksuri- ja kokavõistlustel säranud noori, „Kaunite kunstide“ kategoorias aga muusikuid ja tantsijaid. Loomulikult said oma auhinna kätte ka sportlased ja olümpiaadidel käijad. 

„Taibukate mõtlejate“ kategoorias toodi lausa neli korda välja Tartu Ülikooli teaduri Oleg Košiki nimi. Tema juhendatavad särasid erinevatel rahvusvahelistel olümpiaadidel. Kui küsida talt, mida on ühel olümpiaadilapsel edu saavutamiseks vaja, vastab Oleg Košik, et laias laastus on see kolme asja kombinatsioon. 

„Lisaks andekusele ja töökusele on vaja sisemist huvi asja vastu. Kui huvi pole, siis väga kaugele ei jõua, ja pole ka mõtet, sest siis peaks õpilast juba sundima,“ ütleb Košik. 

Väga paljude olümpiaadilastega kokku puutunud Košik rõhutab, et edukate õpilaste iseloomu kohta mingeid üldistusi teha ei saa: on nii aktiivseid ja seltskondlikke suhtlejaid kui kinniseid ja tagasihoidlikke. 

Just selle teise inimtüübi puhul näeb ta, et olümpiaadidest osavõtmisel on hoopis sügavam eesmärk kui pelgalt tulemuse tegemine. „Julgustangi õpilasi olümpiaadidest osa võtma põhjusel, et mõni tagasihoidlikum laps saab selle kaudu endale mõttekaaslased ja sõbrad,“ selgitab Košik. 

Seetõttu ei näe ta ka probleemi selles, kui võimekad õpilased ühtedesse ja samadesse koolidesse kogunevad. „See võib olla natuke ebapopulaarne arvamus, aga mulle tundub, et see ei ole tingimata halb. Ühes klassis saavad nad mitme aasta jooksul üheskoos aega veeta ning luua keskkonna, milles end hästi tunnevad, üksteist toetavad ja tänu sellele kaugemale arenevad,“ leiab Košik. Ta lisab, et päris nii see ka ei ole, et kõik siis ainult olümpiaadidele keskenduvadki. „Neil on tihti väga palju huvisid, olgu selleks muusika või sport. Ma arvan, et see on elus hakkama saamiseks ja läbilöömiseks väga oluline.“

Kokkuvõttes on ta väga rahul, et ministeerium selliseid üritusi nagu „Tähelend“ korraldab. Silma paistnud õpilastel on oluline tajuda, et riigil ei ole nende pingutustest ükskõik. 

Jasper Vähk Tallinna Reaalkoolist kutsuti ainsa õpilasena lavale lausa kahes kategoorias. Tema võitis võistkondlikel bridži Euroopa meistrivõistlustel U21 vanuseklassis pronksmedali ning rahvusvahelisel loodusteaduste olümpiaadil hõbemedali. 

Vähk ei usu, et edu taga oleksid kaasasündinud eeldused. „Selle kõige arendamiseks on lihtsalt aega vaja. Minu lähedased ja mentorid on mulle aja jooksul loogilist mõtlemist õpetanud ja selle kaudu olen need oskused ja teadmised omandanud,“ räägib ta ning lisab, et nii kõrgel tasemel olümpiaadidel õnnestumiseks on vaja teha täpselt samamoodi trenni nagu spordiski. 

„Rahvusvahelise olümpiaadi puhul hakkab protsess pihta paar kuud enne võistlust. Iga kahe nädala tagant toimuvad nädalavahetustel kahe- või kolmepäevased treeninglaagrid, kus võetakse läbi nii teooria kui praktika. Laagrid toimuvad majutusega ja kui söögipausid kõrvale jätta, siis seal ainult trenni tehaksegi,“ toob ta näiteks ning lisab, et sellistes laagrites lahendatakse veel raskemaid ja laiemat silmaringi nõudvaid ülesandeid kui olümpiaadidel. „Peamine on see, et pidevalt tuleb teha trenni ja ükski teadmine ei tohi unarusse jääda. Olulised on mentorid ja õpetajad. Kõik algab sellest, et sa otsustad millegagi päriselt tegeleda. Siis tulevad juba treeningud, inimesed ja võistlused,“ võtab ta teema kokku.