Kuna vägivalla suurimad sõbrad on vaikus ja varjamine, on oluline, et õpetajad julgeks käsitleda tundides aktuaalseid, olgugi et keerulisi teemasid, sealhulgas nõusolekuseadusega seotut. 

Nõusolekuseadus puudutab seksuaalvägivalda. Eestis seni kehtiva seksuaalkuritegude seaduse järgi peab vägistamise puhul olema peale nõusoleku puudumise tuvastatud ka vägivald või ohvri seisund, mis takistas vastupanu osutamist. See teeb aga ohvri olukorra keeruliseks, sest tihtipeale rünnaku käigus füüsilisi vigastusi ei jää. 

Samas on Eestis üha rohkem avaliku elu tegelasi, kes võtavad sõna nõusolekuseaduse vajalikkuse teemal. Käib avalik arutelu. Ebaõiglus ajendab sotsiaalselt tundliku närviga inimesi sel teemal häält tõstma. Näib, et Eesti ühiskond on saamas küpseks seaduse jaoks, mis näiteks Iirimaal, EL-i teises ääres, võeti vastu juba 1981. aastal. 

Mis see nõusolekuseadus siis on? Lühidalt öeldes nimetatakse nõusolekuseaduseks seksuaalvägivalla õiguslikku regulatsiooni, milles lähtutakse põhimõttest, et igasugune tahtevastane suguline läbikäimine on kuritegu, vägistamine. See pole ainult üks seadus, vaid tähistab laiemat põhimõtet, et sugulise iseloomuga kuriteod on defineeritud ainuüksi tahtevastasuse ehk nõusoleku puudumise kaudu.

Seksuaalvägivalla ennetamine ja arutelud nõusolekuseaduse vastuvõtmise vajalikkuse üle on viimasel ajal järjest enam tähelepanu saanud. Mitmed eksperdid on rõhutanud vajadust selgete seaduseraamide järele, mis kaitseksid seksuaalkuritegude ohvreid ja muudaksid ühiskonna nõusolekuseadusega seotust teadlikumaks.  

Lisaks naiste õiguste eest seisvatele organisatsioonidele on nõusolekuseaduse jõustumisele ühiskonnas õla alla pannud Kersti Kaljulaidi fond, mis oma lühikese tegutsemisaja jooksul on sel teemal juba mitu seminari ning algatust ellu kutsunud. 

Seaduse ja sellest lähtuvate põhimõtetega seotud diskussiooni toomine kooli on hädavajalik, et kasvaks põlvkond, kes oskab austada ja kaitsta nii ennast kui teisi.

Tõstatame nõusolekuseaduse teema

On aeg, et õpetajad tõstataksid nõusolekuseaduse teema igas aines, et olukord saaks paraneda. Õpetajatel on lisaks võimalusele hoida teemat fookuses ka vastutus kujundada põlvkond, kes lisaks seaduse täitmisele ja eetilistele valikutele julgeb rohkem küsida ja vastata. Lisaks tuleb seda kõike teha uues, meediaga põimunud maailmas. 

Sotsiaalmeedias levivad negatiivseid väärtusi kandvad staarid nagu Andrew Tate näitavad, kui lihtne on suunamudijatel mõjutada noorte arusaama suhetest ja piiridest. Seetõttu on oluline käsitleda nõusoleku teemat ka digitaalses kontekstis. Lisaks tavapärastele ja traditsioonilistele suhetele peame õpetama noortele, kuidas tuvastada ja analüüsida meediast tulevaid norme ning arendada kriitilist mõtlemist ja meediapädevust seksuaalsuse ning suhete teemal. 

Kui teis on veel kahtlus, kas selliseid diskussioone ikka peaks kooli tooma, siis 25. novembri „Ringvaates“ rääkis lähisuhtevägivalla ekspert Hannaliisa Uusma, et paarisuhte vägivalda peetakse Eestis tihtilugu pere eraasjaks, sinna ei juleta sekkuda, seda märgata ega avalikustada.

Meil õpetajatena on kohustus kasvatada üles noored, kes ei lase endale lähisuhetes n-ö pähe istuda, ei istu ka ise teistele pähe ega jäta abi küsimata, kui nad seda vajavad. Senine elu näitab, et kodudes kogetu ei pruugi noori selle teema puhul aidata.

Millest käib jutt?

Et õpetajana täpsemalt aru saada, millest käib jutt, piisab, kui lugeda läbi kolme autori artiklid. Esimene neist on Tartu Ülikooli Kliinikumi naistearst ja kaasprofessor Kai Part, kes („Nõusolekuseadus muudab suhtumist seksuaalvägivalda“, ERR, 06.10) selgitab, kuidas hirm võib põhjustada ohvri tardumist, mistõttu jäävad paljud seksuaalvägivalla juhtumid tõendamata – vastupanu puudumist peetakse ekslikult nõusolekuks. Ta rõhutab, et praegu kehtiv seadus otsib vägivalla märke, kuid nõusoleku ja vigastada saamise vahele jääb veel palju seisundeid.

Teisena tasub lugeda Riigikogu liikme Hanah Lahe artiklit („Eesti vajab jah-mudelil põhinevat nõusolekuseadust“, ERR, 11.10). Hanah Lahe rõhutab, et nõusoleku seadustamine ja selle rakendamine aitavad tagada, et seksuaalvägivalla juhtumid jõuavad õiguskaitsesüsteemi ning ohvritele tagatakse nende väärikus ja kaitse. Ta selgitab, et „ei-mudeli“ puhul eeldatakse seksuaalse tegevuse osaliste nõusolekut seni, kuni üks osalistest väljendab, et ta ei ole toimuvaga nõus. Selle mudeli järgi on vaikimine nõusolek. „Jah-mudeli“ puhul on seksuaalse tegevuse eeldus mõlema osapoole selge ja vabatahtlik nõusolek.

Kolmanda olulise dimensiooni lisab teemasse Lõuna prefektuuri lastekaitsegrupi juhtivuurija Liia Kilp („Kas peame lahendama kriminaalkorras inimeste oskamatust seksuaalsuhetes end väljendada?“, Postimees, 21.11): seksuaalvägivalla uurimine nõuab erilist tundlikkust ja professionaalsust, et tagada ohvritele tugi ja õiglus. Ta leiab, et ka praegune seadus on piisav ning nõusolekuseadus kriminaliseeriks pahatahtlikkuse kõrval ka rumaluse ja oskamatuse seksuaalsuhetes. „Onu Heino kultuur“ on tänapäeva noorele võõras ja see oleks viljakas pinnas, kus arutleda kõige kolme artikli sisu üle.

Proovime igas aines kasvõi ühes tunnis käsitleda vägivalla ja nõusoleku teemat.

Humanitaaria. Meediast tulevad hoiakud ja stereotüübid mõjutavad noorte arusaama suhetest ja piiridest. Kuigi meie tüvitekstid („Tõde ja õigus“, „Mäeküla piimees“, „Põrgupõhja uus vanapagan“) annavad ainest aruteludeks naistevastase vägivalla teemal, ei pruugi need noori kohe puudutada. 

EKA meistriklassis käsitleti hiljaaegu lähisuhtevägivalla teemat kunsti kaudu: noored kunstnikud õppisid looma kõnekat kunsti, selle õppimise käigus sündisid teosed, mida võis näha Tallinna linnaruumis, üks neist oli K. Pätsi skulptuuri lähedal olev skulptuur „Istu pähe!“. Vabaduse väljakul peetud ajutisel näitusel tõi üks plakat esile sõnade „peksma“ ja „paitama“ eestikeelsete sünonüümide loetelud, kutsudes mõtlema, mil moel mõjutab keel meie arusaama suhetest ja vägivallast. 

Kirjutage TikToki või Instagrami postituse mustand, mis selgitab konsensusliku seksuaalsuhte olulisust, kasutades kirjandusteostest leitud keelelisi ja väärtuspõhiseid väljendeid. Leidke, mida ütlevad tänapäeva Marid ja Annad Andrestele, Pearudele ja mõisnikele, ja proovige panna vastupidiseid kirjandusklassika tsitaate tänapäeva konteksti.

Uurige, kuidas on nõusolekut ja soorolle käsitletud eri ajalooperioodidel. Näiteks keskenduge patriarhaalse ühiskonna normidele ja nende muutumisele. Otsige digitaalarhiivist DIGAR vanu ajaleheartikleid ja võrrelge neid nüüdisaegsete sotsiaalmeedia aruteludega, alates probleemidest, mis uudisekünnise ületavad. 

Korraldage väitlus teemal „Kas mineviku käsitlused on mõjutanud tänapäeva arusaamu nõusolekust?“. Looge ajajoon, mis näitab, kuidas nõusoleku ja soorollide käsitlus on ajaloos muutunud, lisades näiteid tänapäeva sotsiaalmeediast.

Sotsiaalained. Analüüsige, kuidas eri riigid käsitlevad nõusolekupõhiseid seadusi, keskendudes kultuurilistele erinevustele ja seaduste mõjule. Uurige, miks Iirimaal on nõusolekupõhine seadus kehtinud juba üle 40 aasta, ning võrrelge seda Eesti ja teiste riikide olukorraga. Uurige, kuidas meedia kajastab neid seadusi ja peegeldab ühiskonna hoiakuid. 

Korraldage arutelu teemal „Milline on meie vastutus sotsiaalmeedias nõusoleku teemal postitades?“ ja uurige, kuidas meediakajastus võib mõjutada seaduse rakendamist ja noorte arusaamu. Näiteks võite vaadata koos Durexi nõusoleku kampaaniat ning arutleda selle üle, kuidas need teemad haakuvad sõnavabaduse ja sõnaõiguse küsimustega. Sellised kampaaniad teevad nõusoleku teema noortele arusaadavaks ja kättesaadavaks, kasutades lihtsat keelt, visuaali ja empaatilisi lugusid. Samal ajal rõhutavad need sotsiaalmeedia rolli inimeste teadlikkuse tõstmisel.

Naturalia. Selgitage, kuidas bioloogilised reaktsioonid, nagu tardumine või võitlemise instinkt, mõjutavad inimese võimet nõusolekut väljendada. Võtke õppesisusse toonilise reaktsiooni mõiste, et kõik noored teaksid selle tähendust. Analüüsige sotsiaalmeediast leitud väärarusaamu ja müüte (nt väited, et tardumine on nõusolek) ning lükake need teaduslike faktidega ümber. Küsimus paaridele: „Miks võivad bioloogilised reaktsioonid raskendada nõusoleku andmist või selle tajumist?“ Leidke alkoholi ja narkootiliste ainete mõju seos nõusoleku andmise, saamise või sellest keeldumisega.

Reaalia. Analüüsige seksuaalvägivalla statistikat Eestis ja maailmas. Selgitage, kuidas andmeid esitatakse ja mil moel neid saab tõlgendada. Uurige, kuidas meedia kasutab statistikat ja kas andmeid esitatakse ausalt või manipuleerivalt. Küsimus: „Kuidas saaks statistikat kasutada, et rõhutada nõusolekuseaduse olulisust?“ Looge alternatiivne infograafik, mis esitleb andmeid õiglaselt ja mõjuvalt. Analüüsige meediaväljaandes kasutatud andmeid nõusoleku ja seksuaalvägivalla kohta. 

Need on vaid mõned näited, kuidas kasutada koostöös õpilastega sotsiaalmeediat teadlikkuse tõstmiseks ja ühiskondliku muutuse soodustamiseks. Peab arvestama, et sellega kaasnevad ka omad raskused, nagu desinformatsioon ja polariseerumine.