Noorte toetamine nende õpitee jätkamisel kuni 18. eluaastani nõuab süsteemset ja paindlikku lähenemist.

Lääne-Harju vallavalitsuse noorte heaolu spetsialistina töötav Julia Mihhejenkova tegeleb noortega, kes ei õpi ega tööta. „Palju on selliseid, kes pole suutnud ennast leida ega ühessegi kooli sisse saada, aga haridusreformiga tekib neil kohustus edasi õppida,“ ütleb spetsialist, kelle üks töö on muuta noored õppimisvõimalustest teadlikumaks. „Selge on see, et enamik neist tahab edasi õppida. Üritamegi nende teadlikkust tõsta, kuhu ja millal kandideerida.“

Noorte heaolu spetsialist nendib, et pärast 9. klassi teavad väga vähesed, mida nad tahavad edasi õppida. Kuna ühte soovitud kohta ei pruugi noor sisse saada, soovitab ta proovida mitmesse kooli, teha plaan A, B ja C. „Teeme koostööd koolidega üle Eesti, lähtuvalt noore ja pere vajadusest. Paljud valla noored soovivad minna Tallinnasse, aga alati ei ole see võimalik. Julgustame neid ka teisi variante valima. Ei saa jätta võimalust, et kooli üldse ei saa.“  

Heaoluspetsialist töötab koos partneritega (koolid, noorsootöötajad, karjäärinõustamine, Rajaleidja, tööandjad) ja korraldab regulaarselt infovahetust, et olla kursis noore vajaduste ja võimalustega. Heaoluspetsialistid üle Eesti saavad kaks korda aastas seirenimekirja, mis on koostatud eri andmebaaside põhjal ja mille alusel võtavad nad noortega ühendust. Noortega suhtlemisel peab Mihhejenkova oluliseks individuaalset lähenemist. Oluline on aga ka tugivõrgustiku – kool, noorsootöö, kohalik omavalitsus, laste heaolu spetsialist, Rajaleidja, politsei, meditsiinitöötaja – koostöö.

„Isikliku motivatsiooni tekitamine on tõhusam kui sund,“ märgib noorte heaolu spetsialist. „Pärast COVID-it kadus paljudel oskus õppida, nüüd käin koolides sisseastumisest rääkimas ja rõhutan, et hea on kohe pärast 9. klassi minna kas gümnaasiumisse või kutsekooli, siis ei kao õpiharjumus.

Peamine, mida oleme õppinud, on see, et noored vajavad usaldusväärseid täiskasvanuid, kes näevad neid kui indiviide, mitte kui probleeme. Kui noor tunneb, et teda mõistetakse ja temasse usutakse, suureneb tema motivatsioon õppida ja oma tuleviku eest vastutust võtta. Meie jaoks on oluline toetada noort mitte ainult koolipingis, vaid ka elus laiemalt.“

Kohaliku omavalitsuse roll noore õpitee toetamisel on mitmetahuline ja keskendub ennetusele, juhendamisele ja süsteemsele koostööle. KOV-i peamine ülesanne on luua keskkond, kus iga noor saab ja tahab oma haridusteed jätkata. See saavutatakse nii toetuse, alternatiivsete lahenduste pakkumise kui ka noore isiklikest vajadustest lähtuva lähenemise kaudu.

„Meie kogemus noorte õppima suunamisel näitab, et iga noore lugu on unikaalne, kuid enamik väljalangemisjuhtumeid on seotud kas motivatsioonipuuduse, isiklike raskuste või keskkonna mõjudega. Sellest hoolimata on võimalik noori õppeteele tagasi tuua, kui neile läheneda süsteemselt, mõistvalt ja järjepidevalt,“ räägib Julia Mihhejenkova.