Riigikogu 2024. aasta lõpus heaks kiidetud õppimiskohustuse pikenemine 18. eluaastani viskab muutuste kinda ka kutseharidusele. Kui kõik põhikoolilõpetajad peavad edasi õppima, peame looma õppekohti ja õpiteid, mis laseksid noortel oma potentsiaali maksimaalselt realiseerida, et edasises töö- ja ühiskonnaelus hästi hakkama saada.

Õppimiskohustuse pikendamise eesmärk ei ole pikendada kooliskäimise kohustust ühe aasta võrra, see on selge sõnumi andmine: 21. sajandil põhiharidusest lihtsalt ei piisa. Kahjuks on nende noorte hulk, kes põhihariduse järgselt edasi ei õpi, viimaste aastate jooksul kasvanud. Andmed näitavad, et õpingute katkestamisega satutakse (palga)vaesusriski ning vaid 10% jõuab nelja aasta jooksul keskhariduseni. 

Põhikoolilõpetajate hulgas ei ole kutseharidus olnud viimase paari aastakümne jooksul kuigi populaarne, enamik eelistab edasi õppida gümnaasiumis. Arvestades, et gümnaasiumis ei õpetata üldjuhul kutseoskusi, on murettekitav, et enam kui 40% gümnaasiumisse minejatest oma õpinguid ei jätka ja suundub tööturule ilma oskusteta. Nii kasvab igal aastal nende tööturule jõudvate kutseoskusteta töötajate osakaal, kelle väljaõpe satub tööandjate õlule. Nende töine tulu jääb märkimisväärselt alla kutseoskustega noorte omale, kes on tööturule sattunud kutsehariduse kaudu.

Miks noored ei vali kutseharidust?

• Kutseharidus ei paku gümnaasiumiharidusega võrreldavas mahus üldharidusõpinguid, et sooritada väärikalt riigieksamid ja soovi korral edasi õppida (vaid 6% jätkab kõrghariduses).
• Ühe ametiala põhised õppekavad, kus puuduvad võimalused spetsialiseeruda, eeldavad õppija kõrget teadlikkust erialavalikul, mida aga meie põhikooli karjääriõpe üldjuhul ei taga. Katkestamise või väljalangemise osakaal on väga suur (20% esimesel õppeaastal, 40–50% nominaalse õppeaja jooksul).
• Erialavalik on kooliti ühekülgne ja traditsiooniline, vähe on uue majanduse ja oskustega seotud erialasid.
• Aastakümneid püsinud hoiakud on visad muutuma.

Aastal 2035 võiks rakendusliku keskhariduse valida 40% põhikoolilõpetajatest

Reformi peamine eesmärk on muuta kutsekeskharidus ehk rakenduslik keskharidus võrdväärseks ja atraktiivseks alternatiiviks gümnaasiumile, mis võimaldab jätkata õpinguid kõrghariduses ja leida edukalt rakendust ka tööturul. Aastal 2035 võiks valida rakendusliku keskhariduse vähemalt 40% põhikoolilõpetajatest. See tooks igal aastal tööjõuturule juurde kaasaegsete oskustega spetsialiste, kes annaksid panuse riigi majanduse arengusse ja tootlikkuse kasvu.

Selle saavutamiseks viiakse reformi raames ellu järgmised tegevused.

• Töötatakse välja uued kutsekeskhariduse õppekavad.
  • Need on laiapõhjalised, valdkondlikud ja kätkevad mitmeid spetsialiseerumisvalikuid. Selle asemel et valida sisseastumisel kohe konkreetne eriala, sisenetakse valdkondlikule õppekavale ja „küpsetakse“ õige eriala valikuni.
  • Nende üldharidusõpingute õpiväljundid on võrreldavad üldkeskhariduse õpiväljunditega ja lubavad sooritada väärikalt riigieksamid. Tulenevalt lisanduvast üldharidusõpingute mahust pikeneb ka kutsekeskhariduse õppekava maht kolmelt aastalt neljale.

• Kutseõppe õppekavad seotakse OSKA tööjõuvajaduse prognoosidega, et viia tasakaalu tööjõuvajadus põhikutsealadel ja kutseõppe koolituspakkumine. Nii on alates 2024. aastast antud koolidele suunised, millises mahus tuleb õppekavadele vastuvõttu vähendada või suurendada, et koolituse pakkumine oleks tasakaalus tööturu ootustega.

• Töötatakse välja tasulise kutseõppe regulatsioon täiskasvanud õppuritele, mille kohaselt tekib õppekulude hüvitamise kohustus õpilastel, kes
  • koolituskohale kandideerides on eelnevalt juba vastu võetud tasuta kutseõppe tasemeõppesse või immatrikuleeritud tasuta kõrghariduse tasemeõppesse;
  • vastuvõtmisele eelneva kümne aasta jooksul on lõpetanud tasuta kõrghariduse tasemeõppe;
  • on vastuvõtmisele eelnenud viie aasta jooksul lõpetanud tasuta sama või kõrgema taseme kutseõppe, välja arvatud juhul, kui ta asub õppima lõpetatud taseme jätkuõppes;
  • vastuvõtmisele eelnevalt on kahel korral kutseõppe tasemeõppesse vastu võetud ja mõlemal korral õpingud katkestanud ning viimasest katkestamisest on möödas vähem kui viis aastat;
  • asuvad õppima võõrkeeles läbiviidavas tasemeõppes.

• Hariduskeskused korrastavad kutseõppeasutuste võrku.
  • Luuakse hariduskeskused – ühendõppeasutused kutsekoolide ja gümnaasiumide baasil, koondamaks põhiharidusjärgsed õpiteed ühte asutusse. Hariduskeskuste formaat võimaldab jagada ressursse – õpetajaid, ruume ning luua selle pinnalt õppijale valikurohkemaid õpiteid. 

Alustame käesoleva aasta sügisel

• Õppimiskohustus hakkab kehtima alates 1. septembrist 2025/2026. õppeaastal. Edasiõppimise kohustus on õppijatel alates 2026/2027. õppeaastast.
• Tasuline kutseõpe rakendub õppeaastast 2025/2026.
• Esimesed uued kutsekeskhariduse õppekavad on vastuvõtuks avatud alates 2025/2026. õppeaastast. Lausaliselt minnakse uutele õppekavadele üle 2026/2027. õa.
• Esimesed hariduskeskused alustavad tegevust 2026/2027. õppeaastast.

---

Kas heal tootel on kehv pakend? 

Kutsehariduse kommunikatsioonistrateegia tarbeks 2024. aastal tehtud fookusgrupi intervjuudest õpetajate, koolijuhtide, gümnasistide ja põhikooliõpilastega jäid kõlama mitmed siin toodut kinnitavad seisukohad.

• „Heal tootel on kehv pakend. Kutsekooli sõna peletab.“
• „Kutseoskuste õpe võiks saada hindeks kümme, aga üldharidusele annaks ühe.“
• „Eelarvamused tekivad sellest, et ise pole kokku puutunud ja räägitakse vähe – nii ringlevadki aastast aastasse samad jutud.“
• „Õpetajate ja koolijuhtide silmis käivad eneseedu mõõdikud selle järgi, millistesse gümnaasiumidesse nende õpilased on sisse saanud.“
• „Kutsekooli haridus ei erine tabeli alumise otsa keskkoolist, aga inimesed ei tea seda.“
• „Peamine konkurent on kool, mis pakub madalat üldkeskharidust.“
• „HTM-is on kutseharidus tagaplaanil. Sama on ministrite, poliitikute, koolijuhtide, avalike arvajatega – kõik unustavad kutsehariduse ära.“
• „Arvatakse, et kutsekool sulgeb uksi.“
• „14–15-aastane ei oska isegi valesid valikuid välistada.“
• „Tööturg on ammu eest ära jooksnud, siis jõuame järeldusele, et õppekavasid võiks muuta. Seksikaid valikuid on vähe.“
• „Karjäärinõustamine ei näe isegi paberil hea välja, praktikast rääkimata.“

 

---

Uued 4-aastased kutsekeskhariduse õppekavad

• Ilu ja heaolu teeninduse spetsialist
• Targa maja tehnosüsteemide tehnik
• Logistik-müügispetsialist
• Ehitustehnoloogia
• Tehnoloogiliste protsesside operaator
• Puittoodete tehnoloogia
• Külalismajanduse spetsialist
• Masintöötlus-tehnoloogia
• Tööstuse digitehnik
• Jätkusuutlik ettevõtluskorraldus
• Energeetika- ja automaatikaseadmete spetsialist
• Telekommunikatsiooni ja digiside tehnik
• Visuaaltehnoloogia ja meedia tootmine
• Toiduainete tehnoloogia
• Tekstiilitoodete disain ja tehnoloogia
• Mehitamata sõiduki tehnik
• Kestlikud tehnoloogiad
• Sisu-uuenduse on läbinud ka IT-õppekavad.