Kutseharidusreformi eesmärk on hoida ära olukord, kus koolidest satub tööjõuturule suur hulk oskusteta noori.

„Eesti kutseharidusele on antud esmakordselt suur võimalus saada kutsekoolidesse need noored, kes praegu õpivad gümnaasiumides laia matemaatikat,“ tõdeb Järvamaa Kutsehariduskeskuse direktor Rein Oselin. Tema sõnul on need valdavalt tehnilise huvi ja taibuga noored, kellest saavad edaspidi suure tõenäosusega insenerid. Oselin selgitab, et inseneriks saamisel võiks inimene kogeda võimalikult palju praktiliselt ehk teha ise tööd A-st ja B-st alates. Näiteks ehitusinseneriks saab inimene, kes on kutsekoolis õpetatavaid ehitusvõtteid rakendanud. „Sellisest praktilise kogemusega noorest saab suure tõenäosusega parem insener kui sellest, kes on läinud kõrgkooli gümnaasiumipingist.“

Järvamaa Kutsehariduskeskuses rakendatakse eeloleval õppeaastal kolme uut nelja-aastast õppekava, mis sisaldavad üldhariduse mooduleid. Osa õppekavasid jääb veel samaks, seega on koolis tänavu üleminekuperiood nelja-aastase kutsehariduse rakendamisel. Õppeaasta lisandumist senisele kolmele peabki direktor kutseharidusreformi juures suurimaks muutuseks, mis puudutab nii Järvamaa kui teisi kutsehariduskeskusi. Aasta lisamise eesmärk on tema hinnangul selge ja loogiline: et kutseõppeasutuse lõpetanul oleks gümnaasiumilõpetajatega võrdväärsed võimalused sooritada riigieksamid ja õppida edasi kõrgkoolis.

Teise suure muudatusena tõstab Oselin esile kutsekooli astunud noorte teadmiste ja oskuste taseme ühtlustamise esimese õppeaasta esimesel poolaastal, et nad oleksid valmis kutseõppeasutuses õppima. „Põhikoolist tulevad erinevate oskuste ja ettevalmistusega õpilased, see on olnud probleem,“ tunnistab Oselin. 

Direktor rõhutab, et nelja-aastased õppekavad jätavad noorele võimaluse väljuda mis tahes õppekavalt väärikalt pärast 18-aastaseks saamist. Kooli ülesanne on korraldada noore õpe selliselt, et juba teise aasta keskel oleksid tal oskused, millega ta leiab tööturul koha. Teisisõnu on õppekava rakendamine ehitatud üles põhimõttel, et enne koolist lahkumist peab noor midagi praktilist oskama. Näiteks autotehnika erialale astunud noor, kelle koolitee mingil põhjusel enne õppekava täielikku läbimist katkeb, saab hakkama tööga rehvitöökojas või autopesulas. 

Reformi eesmärk ongi hoida ära olukorda, kus koolidest satub tööjõuturule oskusteta noori. Oselin toetab mõtet kaotada kutse- ja üldkeskhariduse senine põhimõtteline erinevus. „Eestis peaks olema keskharidus eri suundade ja õpiteedega,“ sõnab ta. „Ükski neist ei tohiks sulgeda ust edasiõppimiseks kõrgkoolis.“

Võrumaa Haridus- ja Tehnoloogiakeskus on valinud tee käivitada korraga kõik uued õppekavad, mis loob direktori sõnul hea pinnase ka muudeks kooliuuendusteks. Näiteks võimaluse arendada koolisisest õppekorraldust: luua tempo- või tasemerühmasid, arendada mentorsüsteemi, kavandada ülekoolilisi projektõppetegevusi.

Tänavu suvel saavad noored astuda kokku kuuele õppekavale, nendest üks on päris uus. 

„Innovaatiline on ennekõike see, et uued õppekavad muutuvad senisest märksa laiapõhjalisemaks, nende baasil muutub õppimine ja õpetamine kaasaegsemaks ja kaasavamaks,“ ütleb Võrumaa Haridus- ja Tehnoloogiakeskuse direktor Eveli Kuklane. „Kui seni pidid põhikoolist tulnud noored valima ühe kitsa spetsiifikaga eriala, siis nüüd sisenevad nad valdkondadesse, kus teevad aja jooksul kitsamaid valikuid õppekava raames. See muudab õpitee senisest märgatavalt paindlikumaks ja vähendab ka survet teha kohe kutseõppesse sisenedes see ainuõige elukutsevalik.“

Kuna põhikoolides on karjääriõpe direktori hinnangul vähese praktilisuse tõttu kõikuva või kesise tasemega, ei ole õpilased kutseõppesse suundudes sageli piisavalt valmistunud. Sageli puuduvad neil isegi üldised teadmised valitud erialast või kutseõppe korraldusest. Uued õppekavad võimaldavad aga õpingute jooksul ka õpitavat valdkonda vahetada. „Noore inimese seisukohalt on kõige olulisem, et koolis kasvab üldharidusainete maht, mis aitab valmistuda riigieksamiteks ja õpingute jätkamiseks,“ rõhutab Kuklane. 

Kutseharidusreformiga kaasnev sisuline muutus muudab Kuklase hinnangul oluliselt Eesti hariduselu järgmisel aastakümnel, aga ei tule siiski üleöö. Ilmselt läheb aega selgitamisega, et kutsekeskharidusõpe on üldkeskharidusele samaväärne alternatiiv ning valik peaks sõltuma sellest, mis on noore edasised õpi- ja karjääriplaanid. „Kui praegu ca kolmandik gümnaasiumilõpetajaid õpinguid ei jätka, siis mina ütleks küll, et nad on valinud valesti ja on õppinud ennast palgavaesusriski.“

Eveli Kuklase arvates on avaliku raha kasutamine mõistlik, kui vähenevad ülipikad haridusteed, millel noor omandab esmalt üldkeskhariduse, siis kõrghariduse erialal, kus tööturg teda ei oota, ning alles seejärel jõuab kutseõppesse. Seda enam, et edaspidi polegi võimalik kõrgkooli lõpetamise järel tasuta kutseõppesse siirduda. „Mõistlik oleks hoida kokku nii avalikku raha kui isiklikku aega ning noppida korraga keskharidusastmes nii teadmised kui oskused,“ arvab ta.