Miks on vaja oma koolisisene ja -väline koostöö õppimiskohustuse seireks läbi mõelda? Sest Eestis kukub igal aastal koolist välja pea poolteist tuhat noort. Teades, et eelmisel aastal sündis ligi 10 000 last, on igal aastal pea neljandiku laste süsteemist väljakukkumine nii väikese riigi kestmisele kasvav risk. 

Õppimiskohustuse juurutamise üks põhjus on haridussüsteemist välja langevate laste ja noorte kasvav osakaal. Sageli hakkab lumepall veerema päris koolitee alguses: tekivad õpilüngad, seda nii oskamatusest õppida kui ka vastutust võtta. 

Kuulsin hiljuti Töötukassas, et väga keeruline on värvata õpetajaid tööle Töötukassa karjäärinõustajatena. Miks? Sest Eesti õpetaja võtab vastutuse ja asub ise probleeme lahendama. Nõustamistöö iva seisneb aga inimesele endale muutumisruumi andmises ning julguses „leppida“ vaid nügimisega.

Eesti haridusvaldkonna arengukava toob ühe kitsaskohana välja enam-vähem sama: õppijakeskne õpikäsitus pole Eestis piisavalt juurdunud. Veel on ruumi vastutuse andmiseks õppijale. Mis saab aga siis, kui õppija oma osa siiski ei tee ehk vastutust ei võta? Kuidas edaspidi koolis väljalangemisohtu tuvastada ja mida edasi teha? 

Aruteludes tugispetsialistide, koolijuhtide, õpetajate, lapsevanemate, õpilaste ja teiste huvigruppide esindajatega selgusid õppest kõrvalejäämise põhjusena järgmised kitsaskohad. 

1. Puuduvad juhised, kuidas väljalangemisohtu üldse tuvastada.
2. Sageli pole selge, kes ja kuidas peaks väljalangemisohus noorega toimetama.
3. Kooli ja kohaliku omavalitsuse kontakt väljalangemisohus noorte puhul lõpeb punktis, kus kool teavitab kohalikku omavalitsust ohus noorest. 
4. Kool ei tea, kes ja mida edasi teeb, ning valitseb selgusetus oma edasises rollis.
5. Vastutuse hajumine toob kaasa vastutusest loobumise. 

Käesoleva aasta 1. septembrist on koolil esmakordselt olemas õiguslik alus väljalangemisohu tuvastamiseks. Aluseks on võetud muuhulgas Praxise uuring „Häirekell: Eesti gümnaasiumiõpilaste väljalangevuse vähendamine“, mis rõhutab üle sarnased kitsaskohad: õpilaste probleemid koolis jäävad märkamata või märgatakse neid liiga hilja ning teisalt ei järgne sekkumist. 

Põhjuseid, miks see nii on, on tõesti palju. Näiteks puuduvad kokkulepped, millal peaks üldse sekkuma, kelle ülesanne see on, keda kaasata, keda teavitada.

Väljalangemisohu tuvastamine

Arutelude ja uuringu tulemuste integreerimisel on väljalangemisohu tuvastamiseks kooli tasandil edaspidi kolm ankrut: süsteemne seire, mille aluseks on põhjuseta puudumised ja õpivõlgnevused enam kui kahe nädala jooksul, ning õpetaja ja/või tugispetsialisti (kirjalik või suuline) hinnang sekkumisvajaduse kohta.

Väljalangemisohu tuvastamiseks peavad kõik kolm elementi olemas olema. Töörühma aruteludes nägid kooli esindajad, et asjakohane on seada koolis sisse süsteem, kus seire toimub igakuise intervalliga. Samas ei ole seire intervall seadusega ette kirjutatud ning jääb seega kooli otsustada. 

Ka ei ole kuidagi piiratud viis, millises vormis seire läbi viiakse (nt õppenõukogu/juhtõpetajate arutelu vms). Tasub lähtuda reeglist, et võimalusel tasub seire ühitada mõne regulaarse ja juba toimiva arutelukohtumisega (kooli tugimeeskond ja õpetajad vm). Kui on tuvastatud väljalangemisohus noored, on järgmiseks vajalik hinnata:  

1. osutatud toe piisavust, lisatoe vajadust ja toe pakkumiseks kohaliku omavalitsuse kaasamise vajadust;
2. individuaalse õppekava koostamise vajadust, et vältida õpilünkade teket ja suurenemist;
3. individuaalse õppekava muutmise vajadust, kui õpe toimub individuaalse õppekava alusel;
4. individuaalse karjääriinfo vahendamise ja karjäärinõustamise vajadust;
5. edasise õppe ja arengu eesmärkide kavandamiseks vestluse pidamise vajadust.

Kooli vaates ei midagi uut, kuid sellegipoolest suuniseks iseäranis nende noortega toimetamisel, kelle puhul toevajadus polnud seni esile kerkinud. Oluline on kooli tasandi sekkumiste kavandamisel määrata vastutajad, kes rakendamisel pilku peal hoiavad. Vähem tähtsad pole kokkulepped meetme kestuse kohta, mis on aluseks tulemuslikkuse üle otsustamiseks. 

Kohaliku omavalitsuse kaasamise kohene vajadus tekib vaid juhul, kui on selge abivajadus vastavalt lastekaitseseadusele või sotsiaalhoolekande seadusele. Teisisõnu siis, kui vajatav tugi ei piirdu üksnes haridusvaldkonna kompetentsiga. 

Juhul kui tegemist on just selle viimasega või ei ole kooli kavandatud ja rakendatud sekkumised vilja kandnud, tuleb järgnevad sekkumised kavandada juba koostöös kohaliku omavalitsusega. Kõik asjaosalised jäävad protsessiga seotuks, sest ka kohalik omavalitsus ei saa alustada n-ö tühjalt kohalt. Kooli poolt on vajalik määrata isik, kes kohaliku omavalitsusega õppimiskohustuse seire osas ka esimene kontakt on. 

Mis on omavalitsuse ülesanded? 

Kokkuvõtlikult on ülesandeid kolm: kõigepealt seire, teiseks vajaduspõhine ja asjakohane sekkumine ning kolmandaks info liikumise tagamine kõigi asjaosaliste vahel. 

Praegu kehtiva regulatsiooni kohaselt on kohalikul omavalitsusel ülesanne viia koolikohustuse seire läbi vähemalt kord aastas, 10. septembril. Andmetele tuginedes tekib väljalangemisoht ja jäädakse õppest eemale siiski aasta ringi, mistõttu seire ülesanne muutub igakuiseks ka omavalitsuste jaoks. See on tavapärane praktika õige mitmes omavalitsuses juba praegu. 

Ülesande lihtsustamiseks loome omalt poolt kohalikule omavalitsusele seirelaua, mis hariduse infosüsteemidele tuginedes ajakohaselt uueneb. Asjakohane on leppida oma haldusala koolidega kokku igakuiselt kuupäev, mil kohalik omavalitsus seire läbi viib. Oleme kohalikele omavalitsustele soovitanud see ühitada noortegarantii tugisüsteemi seirega, mida kõigis omavalitsustes juba igakuiselt tehakse. Noortele, kes on käimasoleval aastal omandanud põhihariduse, tuleb õppimisvõimalus tagada hiljemalt sama aasta 1. novembriks.

Seejärel vajaduspõhine ja asjakohane sekkumine. Muutus võrreldes praegusega on asjaolus, et kõigepealt tuleb selgitada kohaliku omavalitsuse tasandil välja, milline osapool ja missugust sekkumist vajab. Kehtivas õigusruumis peaks sekkumine olema suunatud üksnes vanemale või lapsele. Edaspidi tuleb kõigepealt saada näpp peale, milline on asjaosaliste ring, kes antud juhtumil sekkumist võiksid vajada. Lisaks noorele või tema perele võivad üht või teist laadi tuge vajada ka näiteks õpetaja, tugispetsialist või koolijuht (koolitus, supervisioon, kovisioon). 

Sekkumised, mida õppimiskohustuse täitmise tagamiseks rakendatakse, on tõenäoliselt omavalitsuste lõikes mõnevõrra erinevad. Seetõttu näeb haridusseadus ette, et kohalik omavalitsus koostab õppimiskohustuse täitmise tagamiseks eraldiseisva korra, milles määrab ühtlasi ametikoha või struktuuriüksuse, kes ülesande eest omavalitsuses vastutab. 

Väike, kuid oluline ülesanne on ka valla või linna kodulehel õppimiskohustuse täitmise eest vastutava ametikoha või struktuuriüksuse kontaktandmete avalikustamine. On selge, et nii kutse- kui üldkeskhariduse võrk on harali üle Eesti ning õigete kontaktide leidmine ja hoidmine hakkab oluliselt mõjutama kogu põhiharidusjärgset edasiõppimist.    

Lapse elukohajärgse valla- või linnavalitsuse ülesandeks jääb ka vastutus kooli teavitamise eest menetluse alustamiseks ja edasise koostöö tegemiseks. On igati asjakohane, et sekkumisi viiaksegi ellu koostöös kooliga või vähemalt kooli infoväljas hoides. 

Ja nüüd ka rakendustoest

Õppimiskohustuse rakendamist kohaliku omavalitsuse vaates toetavad praegu noortegarantii tugisüsteemi meetmed, mis on mõeldud peaasjalikult 16–29-aastastele noortele haridussüsteemi või tööturule siirdumiseks. Noortegarantii tugisüsteem kohalikes omavalitsustes koosneb kahest osast: nii seirest kui sekkumisest ja seda toetatakse Euroopa Sotsiaalfondist. 

Samas on noortegarantii sihtrühm avaram kui õppimiskohustuse sihtrühm ning noorele vabatahtlik. Seega on kohaliku omavalitsuse tasandil vaja jagada eraldiseisvalt ära rollid ja info liikumine võrgustikus, kuhu kuulub tõenäoliselt nii haridus- kui sotsiaalvaldkonna spetsialiste. Lisaks toetavad kohalikke omavalitsusi Haridus- ja Teadusministeeriumi noorteseire arendamisele ja noorsootöö kvaliteedile suunatud meetmed ning mobiilne noorsootöö, mis võimaldab sõna otseses mõttes noored tänavalt üles leida.