Inseneride nappus on saanud nii Eestis kui mujal maailmas tõsiseks probleemiks, mis pärsib oluliselt majanduse arengut ja jätkusuutlikkust. Paraku pole inseneeria noorte seas populaarne, isegi suur palk ei motiveeri. Kuidas saavad koolid aidata olukorda parandada?
Kuigi noored veedavad suurema osa oma ajast koolis, ei teki huvi inseneeria vastu alati koolipingis. Inseneeriahuvi saab alguse elulisest probleemist, olgu selleks katkine mänguasi või unistus uuest lahendusest. Õpetaja roll on huvi arendada.
Lähiaastatel jääb Eestis puudu enam kui tuhat inseneri. Mitmed uuringud näitavad, et noorel kaob huvi MATIK-erialade vastu juba 5.–7. klassis. Need murettekitavad andmed tõestavad, et peame läbi mõtlema, kuidas noortele inseneeria valdkonna võimalusi paremini tutvustada. Insenerimõtlemine on probleemile lahenduskeskselt lähenemine, mis keskendub loogikale, analüüsile ja praktiliste lahenduste kavandamisele, arvestades ressursse ja piiranguid. Insenerimõtlemise arendamine koolis ei tähenda, et igast noorest saab või peaks saama insener. Praktilised harjutused aitavad arendada koostööd, loovust ning loogilist mõtlemist, mida on vaja igas eluvaldkonnas.
Insenerimõtlemist on vaja igas eluvaldkonnas
Vivita Lahenduste Laboratooriumis töötavad lapsed pidevalt uusi leiutisi välja, tegevusi juhib nende loomuomane uudishimu. Näiteks 11-aastase poisi soov minna suvel isaga jalgrattamatkale viis ta projektini, mille eesmärk oli ehitada jalgrattale järelkäru, milles koos isaga magada. Projekt sai alguse joonistest, koos mentoriga planeerimisest, materjalide otsimisest ning ehitamisest ja testimisest. Kogu projekt kestis üle kuue kuu, noor käis igal vabal hetkel prototüüpimislaboris koos inseneriga ehitamas.
Samuti märkame, et lapsed, kellel on varakult olnud võimalik ehitada, uurida, mängu kaudu õppida ja uusi oskusi omandada, säilitavad inseneeria vastu huvi ka teismeeas. Neil on oluliselt lihtsam luua seoseid õppeainete vahel, iseseisvalt katsetada ning leida lahendusi nii väiksematele kui ka suurematele probleemidele – olgu selleks maavärinakindla maja ehitamine või kosmoseprügi koristava satelliidi prototüübi loomine.
Sellised projektid mitte ainult ei kasvata lastes inseneeriahuvi, vaid annavad ka oskusi, mida kasutada igapäevaelus ja tulevases karjääris. Kui lapsed näevad, et nende kätega ehitatud lahendus töötab, muutuvad nad enesekindlamaks ja on motiveeritumad keerulisemate projektide kallale asuma.
Taolised praktilised ja elulised projektid on suurepärane võimalus teha loovtööd 7.–8. klassis. Väiksemas mahus ülesandeid on võimalik edukalt integreerida klassitundidesse.
Lapsed on loomult insenerid
Inseneeria eeldab iseloomuomaduste ja huvide kombinatsiooni – loovus, uudishimu, loogiline mõtlemine ja julgus katsetada. Tihtipeale on noorel need omadused olemas, kuid inseneeriani ta ei jõua, sest talle ei ole õigel hetkel inseneeriat võimalusena tutvustatud.
Kui vaadata, kuidas lapsed mängivad, märkame, et paljud neist on juba väikest viisi insenerid. Nad ehitavad Lego klotsidest sildu, katsetavad, kuidas torn kõrgemaks teha, või püüavad parandada katkiläinud mänguasja. Kogemus on näidanud, et laste loomulik uudishimu ja praktiline meel tuleb suunata lahendama elulisi käed-külge-ülesandeid.
Väljaspool klassiruumi toimuvad tegevused näitavad, et inseneeriahuvi algatamine ja toetamine ei pea olema keeruline ega kallis. See nõuab võimalusi, kus lapsed saavad katsetada, luua ja ise vastutust võtta. Sellised algatused loovad tulevikku, kus inseneeria pole mitte ainult valdkond, kuhu kuuluvad spetsialistid, vaid osa iga inimese oskustest ja mõtteviisist.
Õpetaja roll on inseneeriahuvi hoida ja arendada
2023. aastal korraldas Start-up Estonia uuringu, millest selgus, et noorte hinnangul muudab teoreetiline õpetusviis loodus- ja reaalainete mõistmise keerukaks või igavaks. Praktiliste ülesannete lahendamine seevastu võib tekitada aine vastu huvi ja isegi vaimustust.
Õpetaja saab olla see sild, mis ühendab teooria praktikaga. Seda rolli toetavad hea meelega ka insenerid ja inseneeriahuvilised väljastpoolt kooli. Lihtsate vahenditega saab klassiruumi tuua inseneeria põhitõed.
Visualiseerimine ja videod. Lühikesed videoklipid keerukatest insenertehnilistest lahendustest aitavad mõista, kuidas suur projekt koosneb väikestest sammudest. Materjali leiab nii Youtube’ist kui „Tagasi kooli“ e-tundidest.
Praktilised ülesanded. Meisterdamine, katsetamine ja eksperimentide tegemine muudavad õppe lõbusaks ja meeldejäävaks. Ehitage koos lastega väikseid seadmeid või katsetage, kuidas töötab lihtne elektriskeem. Lihtsaid ülesandeid leiab internetist, kuid tasub teha ka koostööd kooli tehnoloogiaõpetajatega. Küsi abi kutse- ja kõrgkoolidest.
Elulised näited. Rääkige inseneride edulugudest ja näidake, kuidas nende töö mõjutab meie igapäevaelu. Kutsuge insenerid kooli rääkima.
Korraldage ekskursioone tehastesse ja inseneriettevõtetesse. Näiteks Prysmian Groupis käivad noored regulaarselt, et näha, kuidas valmivad kaablid ja millist rolli need maailmas mängivad. Kui näidata õpilastele, kuidas üks lihtne kaabel on osa suurest ja keerulisest süsteemist, muutub abstraktne tehnoloogia neile palju arusaadavamaks. Taolisi tehaste tuure teevad mitmed Eesti ettevõtted.
Kutsuge inseneeriapäev enda põhikooli: Inseneriakadeemia korraldab 2025. aastal üle Eesti ca 17 põhikoolis inspireeriva käed-külge-inseneeriapäeva. Tegevust jagub nii õpilastele kui õpetajatele. Kandideeri ja kutsu inseneeriapäev tasuta enda kooli. Lisainfo aadressil harno.ee/inseneriakadeemia.
Kolm soovitust insenerimõtlemise arendamiseks
Anna õpilasele vastutus ja vabadus. Vivita Lahenduste Laboratooriumi üks põhimõte on anda noorele vastutus ja vabadus. Selle asemel et anda ette kindlad reeglid või soovitavad tulemused, suunavad mentorid õpilasi küsimuste ja väljakutsete kaudu. Näiteks võib projekt saada alguse üldisest küsimusest „Kuidas lahendada x probleemi?“. Lapsed lähenevad väljakutsele mitmeti ning tähtis pole, milline tee valitakse, vaid see, et avastusretk ise kujuneb õppimise keskpunktiks.
Julgusta eksimist. Inseneeria nõuab loovat lähenemist probleemide lahendamisele. See on valdkond, kus on sageli rohkem kui üks õige vastus. Pole olemas ainult üht õiget vastust ning see põhimõte aitab murda laste seas levinud hirmu ebaõnnestumise ees. Ebaõnnestumine on õppimisprotsessi osa. Õpeta, kuidas analüüsida ebaõnnestumise põhjusi ja otsustada paremini järgmistes etappides. Näiteks prototüübi testimisel on vead tihti kasulikud, sest juhivad tähelepanu parandamist vajavatele aspektidele. See õpetab lastele, et inseneeria pole mitte ainult tehniline teadus, vaid ka kunst, kus loovus ja visadus on võtmetähtsusega.
Suuna koostööle. Inseneeria on tihti meeskonnatöö. Laste kaasamine rühmatöödesse aitab neil arendada koostööoskusi ja empaatiat. Eri vanuses ja oskustega õpilased toovad projektidesse oma unikaalse perspektiivi ja teadmised. Vanemad õpilased aitavad noorematel tehnilisi lahendusi leida ning nooremad õpilased toovad projekti julgemat loovamat lähenemist.
Lisa kommentaar