Vastavad Õpetajate Lehe kolleegiumi liikmed
•••
Riin Seema, Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi pedagoogilise nõustamise dotsent
Hästi on see, et õpetajad ja koolijuhid üle Eesti lasteaedades ja koolides annavad iga päev endast parima, et luua õpilastele võimalikult head tingimused õppimiseks. Hea on ka see, et Rajaleidja ja teised nõustamiskeskusedpüüavad võimaluse piires aidata peredel, lastel ja koolipersonalil leida õpilastele võimetekohased õppimistingimused.
Halvasti on see, et ajal, mil ühiskonnas teadvustatakse laste üha suureneva digiaja ohte nende vaimsele ja füüsilisele tervisele, survestab enamik Euroopa teadusprojekte lastele ja noortele digivahendeid pakkuma. See ajab teadlased, pedagoogid ja lapsevanemad segadusse. Kuna tasuta kõrgharidust pakkuvad ülikoolid vajavad ellujäämiseks teadusprojekte ja raha, ei ole lootust, et olukord lähiajal paraneks ja teadustöödes digiteemade haridusse integreerimise fookus väheneks. Ka on probleem see, et teaduse pideva uuendamissurve ja tehisintellekti võrrandisse lisandumise tõttu vajavad ülikoolide õppejõud ja teadlased senisest suuremat kontakti päriseluga ehk praktikat uuritavas valdkonnas, aga selleks napib aega ja võimalusi.
•••
Eda-Mai Tammiste, Kiili Lasteaia direktor
Hästi
Eestis on
- haritud ja pädevad õpetajad, õppima õpetama hakatakse juba väga varases eas (lasteaias);
- lapsest lähtuvate metoodikate kasutamine on loonud maailma mastaabis Eesti alusharidusele hea maine;
- lasteaias käib enamik lastest, nad on seal spetsialistide pilgu all, ning seetõttu annab lasteaed hea stardi kooliminekuks.
Ei ole hästi ja vajab arendamist
- Õpetajad ei ole kohati valmistunud eriliste lastega hakkama saama. Keerukaid lapsi tuleb lasteaedadesse üha rohkem, mõningad juhtumid on väga rasked ning abi ei saa asutus kusagilt. Ootame ülikoolilt paremat ettevalmistust käitumisraskuste ja eriliste lastega hakkama saamiseks. Tihti organiseeritakse lasteaialaste päev üle ja võimendatakse sellega nende ärevust ja vaimse tervise probleeme.
- Tugispetsialistide (eriti logopeedide) suur puudus, ülikoolid võiks hakata välja õpetama kõnearendusõpetajaid, kes saaksid hakkama lihtsamate kõnearendusprobleemidega, sest kõneprobleemidega lapsi tuleb lasteaeda üha rohkem.
- Lasteaiaõpetajate väike töötasu, mis tahetakse kooliõpetaja alampalgast lahti siduda. Töötasu näitab ka suhtumist õpetajatesse – õpetaja kui klienditeenindaja. See on üks põhjustest, miks meil on suur õpetajate puudus.
Oleme rahul, et uus alushariduse seadus lõpuks vastu võeti ja ootame riikliku alushariduse raamõppekava!
•••
Margus Pedaste, Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi juhataja, haridusinnovatsiooni professor
Hästi
Meil on palju kogenud ja pühendunud õpetajaid, kes väga hoolivad laste ja õpilaste käekäigust ja teevad neile heade arengutingimuste loomiseks imelist tööd.
Meie DigiEfekti uuring näitas, et Eesti õpetajad kasutavad õpiülesannetena kõige sagedamini konstruktiivseid ülesandeid, milles tuleb õpilastel aktiveerida oma eelteadmised ja siis õpitav nendega siduda. See metoodika on õpilasi kaasav ja seeläbi üks tõhusamaid interaktiivsete õpiülesannete kõrval.
Meil on omajagu häid näiteid õpetajatest, kes ei jaga lapsi ja õpilasi taseme- või temporühmadesse, vaid kannavad päriselt kaasava hariduse mõtteviisi. Nad võtavad vastu väljakutse aidata iseennast arendades väga erinevate võimetega noortel kasvada kokku üksteisest hoolivaks miniühiskonnaks, kus iga inimest võetakse koostöiselt kaaslasena, ei konkureerita, vaid aidatakse üksteist ja lahendatakse üheskoos ka päris probleeme.
Kolm asja, mis teevad muret
Lisaks praktikas nähtavale viitavad uuringud haridusliku ebavõrdsuse kasvule. Lapsed ja noored ei saa võrdseid võimalusi võimetekohaseks arenguks ja täiskasvanud oma konkurentsipõhise maailmavaatega aina toetavad ebavõrdsuse kasvu. Ajaloost oleme näinud, kuidas ebavõrdsus viib kihistumise ja sõdadeni. Tahaks, et suudaksime selle ära hoida.
PISA uuring näitab, et Eesti koolis on õpilaste ja õpetajate suhted halvemad kui enamikus teistes riikides. Ometi loeb just suhe kõige rohkem; see jääb hinge ja mõjutab seda, kes me oleme inimesena. Tarkust on imelihtne juurde õppida, inimeseks kasvamine on palju suurem tegu. Õpetajatel on siin väga tähtis roll.
Eesti õpilased tunnevad koolis häid tundeid vähem kui nende eakaaslased suuremas osas PISA uuringus osalenud riikides. Jah, mõnikord võivad ka negatiivsed tunded innustada edasi õppima, aga rahvusvahelised uuringud näitavad, et õpilaste heaolu käib üldiselt käsikäes heade akadeemiliste tulemustega. Seega sund, hirm, kontroll jms tuleks veelgi enam asendada ennastjuhtivate inimeste kujundamiseks vajalike tehnikatega.
•••
Kadi Kreis, Tartu Kunstikooli direktor
Hästi
Meil on rahu! Meie lastel on turvaline koolitee. Kõik Eesti lapsed saavad minna kooli jalgsi või ühistranspordiga, kui kodu seda soosib. Meie lapsed saavad koolis sooja toitu. Meil on hea õpikeskkond, korras koolimajad. Koolis on üldjuhul kõik olemas.
Meil on hea haridus! Meil on tasuta eestikeelne haridus!
Meil on 2000 suurepärast kutseõpetajat, kes oskavad õpetades lõimida teadmisi ja oskusi.
Halvasti
Pärast põhikooli jääb sadu noori koju. Paljud neist ei saa kooli tulla, sest neil on tõsised vaimse tervise probleemid. Paljud ei taha, ei oska või ei tea, kuhu edasi minna. Lapsed on katki.
Hariduslik ebavõrdsus koolide vahel süveneb ja seda ei saa Eestis lubada. Tallinna ja Tartu kesklinna koolide juhtimise all võiks olla mõni äärelinna või/ja maapiirkonna kool. Edukad koolid ja koolijuhid saaksid võtta sotsiaalse vastutuse haridusliku ebavõrdsuse vähendamise eest.
Eestis on puudu õpetajatest, Eestis on puudu kutseõpetajatest.
Meil on 2000 õpetajat, kes töötavad kutsehariduses, aga keda hariduskogukond ei tunne.
Räägime õpetajate palgast, tööajast, karjäärimudelist, aga suur osa hariduskogukonnast ei tea, et kutsekoolis töötavad nii kutseõpetajad kui ka õpetajad. Milline on kutseõpetaja karjääritee (töömaailmast kooli) ja kuidas õpetab näiteks kutsekooli keemiaõpetaja kokkadele keemiat või füüsikaõpetaja inseneridele füüsikat? Enamik õpetajakoolituse üliõpilasi ei tea ülikooli lõpetades, et võivad teha karjääri ka kutsehariduses. Kutse- ja üldhariduse õpetajad võiksid üksteist paremini tunda, et kogemusi jagada ja üksteiselt õppida.
•••
Reemo Voltri, Eesti Haridustöötajate Liidu esimees
Hästi
Meil on veel kvalifikatsioonile vastavaid õpetajaid, kuid kui õpetajate palk ei muutu konkurentsivõimeliseks, kahaneb nende arv veelgi.
Haridusleppega sai paika õpetajate karjäärimudel, mis loodetavasti motiveerib õpetajaid kooli tulema ja meie ametisse jääma.
Üle riigi tegeletakse haridusjuhtide professionaalsuse tõstmisega.
Halvasti
KOV-id ja/või nende liit ELVL kui suurim tööandja (esindaja) ei taha võtta õpetajate töötingimuste läbirääkimistel vastutust. Haridusleppe protsess ja eelkõige selle lõpp muudeti poliitilise kempluse objektiks, mitte ei keskendutud päriselt leidmaks lahendusi, kuidas õpetajate töötingimusi parandada. See näitas, et paljud tööandjad (eelkõige KOV-id) seisavad ainult sõnades õpetajate ja nende töötingimuste eest, kuid kui on vaja tegusid, poevad peitu.
Tugispetsialistide puudus paneb aina suurema koormuse õpetajatele.
Õpetajaameti mitteväärtustamine riigi tasandil – palk on konkurentsivõimetu ja 2025. aastal langeb see keskmise palgaga võrreldes veelgi.
•••
Martin Saar, Tallinna Reaalkooli keemiaõpetaja
Hästi
Meil on haridus, kultuur ja teadus tervik.Kirjeldagem seda siis nii, et haridus on kultuuri funktsioon. Või et õppimine ja õpetamine on teaduspõhised. Või et koolides luuakse teadlikult kultuuri ja teaduse tulevikku.
Meil on õpilasi, kes soovivad õppida tundma looduse toimimise põhialuseid ja keda vaimustab inimlooming. Meil on õpilasi, kes tahavad ise probleemülesandeid lahendada ja oma lahenduskäikude toetuseks argumenteerida.
Meil on õpetajaid, kes pühenduvad õpiruumi kujundamisele, milles õpilastel on vaja võimetekohaselt pingutada, tundes samal ajal, et neil on oma sats, kellega koos edeneda ja õnnestuda ning keerulistest situatsioonidest õppida. Järjest teadlikumalt kujundatakse õpikeskkonda, mis võtaks arvesse kolme psühholoogilist baasvajadust. Kusjuures, need ei ole olulised mitte ainult õpilase toetamiseks, vaid ka õpetajate töökeskkonna kujundamine peab nendele vastama.
Meil on vanemaid ja haridusametnikke, kes oskavad õpilaste ja õpetajate koostööd toetada.
Halvasti
Meie valitsust juhib Reformierakond ning viimase haridustöötajate streigi eel ja ajal demonstreeris see erakond Kaja Kallase juhtimisel selget üleolevust ja hoolimatust õpetajate murede suhtes. Selline kõrk poliitika kahjustab meie haridussüsteemi.
Streik lõppes töörahu ajutise taastamisega. Selle üks tingimus oli, et 2024. aasta viimaseks päevaks sõlmitakse kollektiivleping, mille kohaselt saavutatakse 2027. aastal õpetaja keskmiseks arvestuslikuks töötasuks 120% riigi keskmisest. Seda tingimust ei ole täidetud, st eesmärki ei saavutatud. Töörahu näib aga jätkuvat. Streik lõppes valdavalt pettumusega …
2025. aastal üldhariduskoolide õpetajate töötasu ei kasva. Kasvavad küll tulumaks, käibemaks, aktsiisid jpm. Kasvu on jätkanud ka keskmine töötasu, millest õpetaja töötasu alammäär ehk ülekoormuseta töötava õpetaja töötasu järjest enam maha jääb. Õpetaja töötasu konkurentsivõimelisust kõrgharidusega töötajatega ei ole viisakas väljagi tuua. Seega, iga noor peab karjäärivalikuid tehes hoolega mõtlema – õpetajatöö on põnev ja arendav, tähenduslik, aga finantsiliselt perspektiivitu.
•••
Krista Saadoja, Õpetajate Ühenduste Koostöökoja eestvedaja
Hästi
Suur tegu, et hakati jälle kõnelema õpetaja karjäärimudelist, töö- ja palgakorraldusest. Samas on see väga mitme otsaga ja võimalustest sõltuv. Leppe järgi saavad õpetajad tulevikus neljaastmelise karjäärimudeli, mille igale astmele kehtib oma palga alammäära koefitsient. Sotsiaalne ja majanduslik surve koolipidajale tekib sellega seoses tahes-tahtmata. Probleem on teema kajastamises – hämaraks jääb töötasu arvestuslik kommunikeerimine. Mis on ülekoormus ja kuidas see kujuneb? Õpetajatel on ka palju eeliseid: töökorralduslikud koolivaheajad, suvepuhkus ja piisavalt vabadust igapäevatöö korraldamises.
Eestikeelsele õppele üleminek – õpetajate teadlikkuse kasvatamine haridusühenduste kaudu ja Eesti Keele Instituudi „Keelesammu“ tegemised. ÕÜKK on selleks valmistunud juba mitu aastat ühenduste koostööpäevadel.
Õpiea pikendamine – selle ja sellega seotud seaduste väljatöötamise eesmärk oli õige. Eesti trump on hea haridustase. Pelgalt õpiea pikendamisega muidugi kõiki haavu ära ei ravi. Kindlasti tuleb noortega tegeleda ja toetada neid juba varakult. Kõik see nõuab süsteemset ning teadlikku lähenemist ja muidugi ressurssi.
Ühe positiivse asja tahan veel mainida, et haridusühendustel on olnud järjekordselt hea aasta: on oma ühendustes liikmeid-õpetajaid toetatud, õpetamisoskusi edendatud. Seeläbi on meil väga tugevad ja rikkaliku metoodilise pagasi ja teadmisega õpetajad. Haridusühendustes peituv tarkus on andnud õpetajatele väga palju võimalusi hariduspoliitikat kujundada ja sama ka ellu rakendada ning olla hariduselu keskpunktis.
Halvasti
Olukord on segane. Tahaks loota, et haridus on prioriteet kõikidele valitsuses olevatele parteidele ja kergekäeliselt näiteks koolivõrku ei korrastata – kodulähedasi õppekohti üldhariduses ei vähendata. Tahaks loota, et õppimisvõimalusi kutsehariduses ei kitsendata ning samas on ka täiskasvanute õpivõimalused valikurohked ja kättesaadavad ning liikumine haridussüsteemis sujuv.
Segane on haridusleppe käekäik ja see, kuidas kokkulepitu tagatakse.
Õpiea pikendamise teema: kuidas tagada kõik vajaminevad tugiteenused?
Kas põhikooli lõpetamisel on hindamine jätkusuutlik – just õpiea pikendamise vaates? Minu isiklik arvamus ei pretendeeri absoluutsele tõele ja tõenäoliselt vastandun enamikule asjatundjatele: punktilävendit hoida ei ole vaja, sest lõpueksami sooritamine vastavalt võimekusele on õppija edasise teekonna suunanäitaja.
•••
Alo Savi, Tallinna Tõnismäe Riigigümnaasiumi direktor
Hästi
Diskussioonid Eesti hariduse üle on muutunud sisukamaks ja edasiviivamaks igal tasandil. Tore on näha, et Õpetajate Leht annab sellesse oma tugeva panuse.
Mitmed omavalitsused, nt Kohila vald, Kambja vald jne, on jõudnud otsuseni, et maksavad oma omavalitsuse õpetajale korralikku töötasu.
Rakendatud ja rakendamisel on mitu olulist sammu, et õpilased haridusest ära ei kaoks: õpikohustus, eelkutseaasta jne. See on hea algus!
Halvasti
Endiselt räägitakse ühtsest Eesti koolist, aga seda ei ole olemas. Eesti haridus on nagu Eesti majandus, kus on pisi- ja suurettevõtteid. Nende mured on erinevad, nagu ka lahendused. Astuksime suure sammu edasi, kui loobuksime pealiskaudsest „ühtse Eesti kooli“ lähenemisest.
Õpetajate esindused võitlevad eilse päeva teemade eest, nagu näiteks klassijuhataja tasu. Paljudes koolides pole enam sellist ametikohtagi. Peamine küsimus, mis tuleb ühiskonnas selgeks vaielda, on see, kas igale õpetajale tuleb maksta ühesugust palka üle Eesti ja ainest sõltumata.
Eesti õppeinfosüsteemid on tugevalt ajale jalgu jäänud. Nii eKool kui Stuudium on endiselt klassi- ja õpilaspäeviku e-versioonid, mis ei paku sisulist mõjusat õpianalüütikat ega piisavat võimalust iga õpilase arengut toetada.
•••
Urmo Uiboleht, Eesti Koolijuhtide Ühenduse esimees
Hästi ja ka halvasti on see, et hariduse teema tekitab meil kirgi.
Hästi on meie endiselt hea rahvusvaheline maine ja see, et enamik meie õpilastest tahab õppida.
Halvasti on see, et meil ei jagu õpetajaid püstitatud eesmärkide ja ka ühiskondliku ootuse elluviimiseks.
Noorte vaimne tervis on teema, mille suhtes on tajutav üleolek ja sellesse ei suhtuta tõsiselt.
•••
Peter Pedak, Tallinna Prantsuse Lütseumi direktor
Eesti hariduse paradiis ja põrgu
Eesti hariduse käekäiku ei saa eristada muust Eesti elust. Hästi on see, et meil on, mille nimel töötada: eesti keel ja kultuur, rahvas ja riik. Meil on vabadus teha oma tööd hästi. Meil on haritud inimesed, kellega koos seda teha.
Halvasti on see, kui sõja ajal virisetakse olme pärast. Halvasti on see, kui oodatakse, et õnnesärgi koob sulle selga keegi teine. Halvasti on see, kui keerdutakse iseendasse – see olekski põrgu.
•••
Marge Varma, HTM-i üldhariduspoliitika osakonna nõunik
Eesti haridus paistab maailmas silma – meie õpilased kuuluvad oma teadmiste ja oskustega maailma tippu (PISA). Ka meie täiskasvanute oskused on väga head. Võrreldes eelmise rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringuga (PIAAC) on väga heade oskustega täiskasvanute osakaal kasvanud.
Oluliseks edasiminekuks on Riigikogu otsus kehtestada õppimiskohustus kuni 18-aastaseks saamiseni või kutse- või keskhariduse omandamiseni. See tähendab, et koolidel ja kohalikel omavalitsustel lasub kohustus aidata abivajavaid õpilasi sobiva õpitee leidmisel, et keegi ei jääks ainult põhiharidusega. Kõik 2026. aasta kevadel põhikooli lõpetavad noored peavad oma õpinguid jätkama.
Samas esitab see muudatus haridussüsteemile suure väljakutse – kuidas riik, kohalikud omavalitsused ja koolid suudavad õppimiskohustuse rakendamist toetada. Näiteks tuleb tagada põhikooli lõpueksamite korraldamine ühtsel platvormil ning pakkuda õpilastele paremaid võimalusi sobiva õpitee valimiseks ja järgmisele õppetasemele kandideerimiseks.
Eesti hariduses on lahendada teisedki olulised ülesanded. Sotsiaalmajanduslik ebavõrdsus hariduses on suurenenud ning vene õppekeelega koolide õpilaste tulemused jäävad maha eesti õppekeelega koolide õpilaste omadest. Loodame, et alustatud üleminek eestikeelsele haridusele aitab mõne aasta pärast neid erinevusi vähendada ja luua võrdsed võimalused kõigile õpilastele.
Lisa kommentaar