Käesoleval aastal möödub 500 aastat esimese eestikeelse raamatu ilmumisest. Alates eesti kirjanduse päevast, 30. jaanuarist 2025 kuni emakeelepäevani, 14. märtsini 2026 toimub eesti raamatu aasta, mille jooksul tähistatakse mitmesuguste näituste, sündmuste ja muude ettevõtmistega eestikeelse raamatu ning eesti kirjakeele suurt sünnipäeva.

Tihti esitab mõni õpilane tunnis küsimuse: „Miks ma pean neid raamatuid lugema?“ Püüan siis seletada, miks see vajalik on, tuues välja palju aspekte, mis on ka teaduslikult tõestatud. Kuna jaanuarikuu eelviimasel päeval algab eesti raamatu aasta, siis ongi paslik meelde tuletada, miks on tähtis raamatuid lugeda.

Rikkalikum sõnavara, laiem silmaring ja parem suhtleja

Ei ole vist kellelegi üllatus, et raamatuid lugedes suureneb sõnavara. Eksperdid on välja toonud, et kui iga päev vähemalt 20 minutit lugeda, puutume kokku umbes 1,8 miljoni sõnaga aastas, mille tulemuseks on paremad suhtlemis- ja analüüsioskused ning üldised teadmised. Tänu raamatute lugemisele areneb meie teadmiste pagas, sest igast raamatust ammutame uusi teadmisi. Mida laiem on inimese silmaring ja rikkalikum tema sõnavara, seda huvitavam vestluspartner ta on. Suurema lugemusega inimene oskab kaasa rääkida väga erinevatel teemadel.

Parem eneseväljendusoskus ja loovus

Kui sõnavara on rikkam, siis oskab laps nii suuliselt kui ka kirjalikult ennast paremini, loovamalt ja mitmekülgsemalt väljendada. Hästi kirjutatud raamatute lugemine tuleb kasuks nii kirjutamisstiilile kui ka -oskusele. See aitab lugejal endal ka paremini sõnu seada, õpetab kaasahaaravamaid jutte ja huvitavamaid luuletusi kirjutama ning neisse oskuslikult sisse pikkima erinevaid kõnekujundeid. Teadlane Ken Pugh ütleb, et lugedes aktiveeruvad aju kõik peamised piirkonnad, tänu millele paranevad nii keele kui ka kujutlusvõime oskused. Eriti soodustavad kujutlusvõime arengut ja mõttevõimet just ilukirjanduslikud teosed. Öeldakse, et J. K. Rowlingu Harry Potteri raamatutega on üles kasvanud terve põlvkond loovamaid lapsi. Kõik kirjanikud, kelle olen aastate jooksul kooli esinema kutsunud, on öelnud, et lapsena armastasid nad väga lugeda.

Parem mälu ja keskendumisvõime ning pikem eluiga

Et loetust aru saada ja seda jälgida, peab meelde jätma erinevate tegelaste karaktereid, nende tausta ja palju muid aspekte, mis kirjanikud on oma lugudesse põiminud. See kõik treenib inimese mälu, sest lugedes teeb aju tööd, et kõik oluline meelde jätta. 

Kui lugeda süvenenult raamatut, siis on lugeja kogu tähelepanu keskendatud ühele loole, mis jällegi võimaldab sukelduda pisimatessegi detailidesse. Seega lugedes raamatuid areneb lisaks mälule ka keskendumisvõime.

Tänu raamatute regulaarsele lugemisele saame tervena elatud aastaid juurde. Kui oled terve elu raamatuid lugenud, siis see aitab vanemas eas püsida mõistuse juures. 2001. aasta uuring näitas, et lugemine võib aidata vältida Alzheimeri tõbe. Dr Robert P. Friedland on öelnud: „Kuna aju on organ, siis see vananeb vastavalt sellele, kuidas seda kasutatakse. Intellektuaalne aktiivsus muudab aju tugevamaks ja aitab seda kaitsta haiguste eest.“ Uuringud on näidanud, et nende inimeste, kes armastavad palju lugeda, eluiga on märgatavalt pikem kui mittelugejatel.

Empaatiavõime kasv

Hollandi ja Kanada teadlaste uuringud näitavad, et ilukirjanduslike teoste lugejate empaatiavõime võib lugemise mõjul kasvada. Teadlaste sõnul need, kes loevad rohkem just ilukirjandust, on paremad teiste inimeste tundetulvade lugemisel. Nad suudavad end ilukirjanduses kujutatutega paremini samastada.

• aastal tehtud uuringus täheldati empaatia suurenemist erinevate tegelaste osas ka lastel, kes olid lugenud Harry Potteri lugusid.

Vähendab stressi

Hästi kirjutatud raamat viib lugeja teise maailma nii, et päriselu mured ununevad. See annab mõtetele puhkust ja aitab suurepäraselt lõõgastuda. Tänu lugemisele väheneb ärevus. 2009. aastal Sussexi ülikoolis tehtud uuring näitas, et lugemine on kõige tõhusam moodus stressiga võitlemiseks. See on isegi tõhusam kui jalutamine või muusika kuulamine. Uuringud näitavad, et iga päev lugemine võib vähendada stressi, mida teie keha võib kogeda. On tõestatud, et ainult kuus minutit lugemist võib vähendada stressi 68 protsenti.

Aitab uinuda

Kuna lugemine on rahulik tegevus, siis aitab see keha magamiseks ette valmistada. Lugemine paneb meie aju meeldivasse transilaadsesse seisundisse ning pakub lõdvestust ja sisemist rahu. Uuringute kohaselt vähendab ainult kuus minutit lugemist juba lihaspingeid ja südame löögisagedust. On leitud, et regulaarsed lugejad magavad paremine, sest neil väiksem stressitase ja madalamad depressiooninäitajad kui mittelugejatel.

Aitab parema töö saada ja oled tööl edukam

Oxfordi ülikooli teadlaste uuringust selgus, et need, kes lugesid lapsepõlves regulaarselt raamatuid, olid 30. eluaastateks suurema tõenäosusega jõudnud heale erialasele või juhtivale ametikohale. Veel tuli välja, et mitte ükski teine tegevus või hobi ei avaldanud noore arengule ja tema hilisemale karjäärile nii tugevat mõju kui lugemine.

Raamatute lugemine parandab analüütilist mõtlemist. See tähendab, et sa oskad paremini näha, mis maailmas tegelikult toimub, tunned ära asju ja olukordi, teed vahet, mis on tähtis ja mis mitte. Tänu sellele suudad tööelus ettetulevaid probleeme paremini lahendada. Kuna raamatute lugemine muudab inimesed empaatilisemaks, siis oled töökaaslasena hinnatum.

Seega on raamatute lugemisel väga palju kasutegureid. Lugedes saad targemaks, edukamaks, paremaks suhtlejaks, sõnaosavamaks, empaatilisemaks ning võid ka kauem õnnelikult ja tervena elada.