Meil on hea meel tõdeda, et meie õpilased ja õpetajad saavad praegu vähemalt 20% oma töö tempost, ajast ning ruumist kohandada enda vajadustele vastavaks ning seeläbi tunda enam töö- ja õppimisrõõmu.

Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium on pärast pandeemia aega muutnud oma õppekava: 20% õppetööst toimub veebi- ehk iseseisva õppena. Ühelt poolt pakkusid selleks võimaluse muutunud õppekorralduse tõttu kohandatud materjalid, harjumused ning metoodikad (veebi kaudu juhitud ja juhendatavate ülesannete ja tarkvara kasvanud osakaal). Teisalt oli aga suurenenud vajadus paindliku ja õppijast lähtuva õppekorralduse järele, kus me valmistame õppijaid ette tulevikuks, mitte ei drilli koos kindlaid oskusi.

Veebiõppeks loeme antud juhul Tartu ja Tallinna ülikooli ning Sisekaitseakadeemia kirjeldatud veebiõpet, kus õpilased täidavad ülesandeid iseseisvalt veebipõhistele lahendustele toetudes. Tegu on õpetaja koostatud või valitud õppeülesannetega, mis toetavad ja juhendavad õpilast õpitulemuste saavutamisel. Iseseisva õppimise eesmärk on meil eelkõige arendada õpipädevust. Iga aineõpetaja otsustab, millist osa kursuse materjalist käsitletakse kontakttunnis ja millist iseseisvalt, et jõuda õppekavas kirjeldatud õpitulemusteni. 

Reedene veebiõpe

Kuna veebipõhist õpet oleme süsteemselt ja regulaarselt rakendanud nüüdseks neli aastat ja sel aastal lõpetab esimene lend, kes on alates gümnaasiumi alustamisest teinud 20% oma õppeülesannetest veebi teel, on aeg esimeseks hindamiseks. Tagasisideküsimustikule vastas 497 õpilast. Vastused andsid nii kvalitatiivse kui kvantitatiivse ülevaate õppijate kogemustest ja hinnangutest. 

Peamised eesmärgid olid selgitada, kas reedene veebiõpe toimub ettenähtud alustel, kuidas õpilased kogevad reedese veebiõppe sisu ja mõju, ning koguda tagasisidet õpilaste ajakasutuse, ülesannete mahu ja hindamise kohta. Lisaks andis küsimustikuga saadud info aimu, kui kasulikuks õpilased veebiõpet peavad.

Küsimustikule vastanud õpilastest 98% (n = 486) kinnitas, et õpivad iseseisvalt ja õpetajad on neile ülesanded edastanud, ning 87% (n = 434) vastas, et ülesannete sooritamist kontrollitakse ja hinnatakse või tagasisidestatakse. Uurisime ka veebiõppe metoodilisi lahendusi. Peamisena toodi välja, et reedene ülesanne on õpetaja koostatud lisatöö materjali kinnistamiseks. Kõige vähem kasutatakse iseseisva õppimise päevi kokkuvõtvateks töödeks (nagu on arvestuste nädala arvestused). 

Uuring tehti andmepõhiste otsuste tegemiseks kooli juhtimisel. Kvantitatiiv- ja kvalitatiivmeetodite sümbioos on oluline, avamaks uuringu sisu. Näiteks on tulemustest näha, kuidas standardiseeritud küsitluses tõlgendati „järgmise peatüki lugemist“ ja kvalitatiivses pooles tuli välja „ümberpööratud klassiruumi kasutus“ – see on hea näide, miks ainult standardiseeritud küsimustik ei pruugi toimida, eriti, kui varem sarnast küsitlust tehtud pole. 

Vabavastusega küsimus sai 323 vastust. Kontentanalüüsis vastuste kategooriateks jaotamise tulemusel (et saada töötlemiseks kvantitatiivseid andmeid) jagunesid vastused peamiselt kolme kategooria vahel. Üksikud vastused jäid oma sisu tõttu kategooriatesse paigutamata ning lisati lahtrisse „muu“. Üldistatud tulemused on jaotatud nii, nagu näha tabelis.

Tabel. Vastanute põhjendused reedeste tööde tegemise või tegemata jätmise põhjuste ja tagajärgede kohta kategooriate lõikes. 

Kategooria	Vastuste arv
Paremad teadmised	126
Kontrollimine ja hinded	91
Arenevad enesejuhtimisoskused	81
Muu	26
Kokku	323

Vastuste kvalitatiivsel analüüsil leiab paremate teadmistega kirjeldatud veebiõppe põhjuste hulgast kolme tüüpi vastuseid: (1) kinnistamine / tõhusam õpe (57% kategooria ja 22% koguvastustest, n = 72), (2) uued teadmised / lisateadmised (21% kategooria ja 8% koguvastustest, n = 27) ja (3) hilisemad raskused / puudujäägid (21% kategooria ja 8% koguvastustest, n = 27). Siit võib teha järelduse, et õpilased, keda motiveerib veebiõppes teadmiste saamine või parendamine, peavad oluliseks seni õpitu kordamist ja kinnistamist. 

Kuna koolis ongi keeruline erinevas tempos uut materjali omandada, peaks võimalus omas tempos harjutada ning õppida olema kõigi õpilaste jaoks hea. Õpilased tõid peamiselt välja, et veebiõpe aitab neil teadmisi kinnistada, kuid kirjutasid ka, et reedeseid ülesandeid tehes arendavad nad silmaringi ja omandavad materjali, mis tunnis segaseks jäi.

Mida veebiõpe annab?

Nende õpilaste, keda kannustab veebis iseseisvalt õppima kontroll, vastused saab jagada samuti kolmeks: (1) otsene hinne/tulemus (48% kategooria ja 13% koguvastustest, n = 44), (2) tuleviku/KT/arvestuse hinne (43% kategooria ja 12% koguvastustest, n = 39) ja (3) teiste/õpetaja arvamused (9% kategooria ja 2% koguvastustest, n = 8). Siit võib teha järelduse, et õpilased, keda motiveerivad kontroll ja hinne, on mõjutatud pigem kohesest hindest, mitte hilisemast tulemusest või suulisest kiitusest/tagasisidest. Näidetena tõid õpilased välja, et kui nad ei tee keemia või bioloogia Moodle’i ülesandeid, on nad perioodi lõpus hädas ja peavad palju rohkem materjali hiljem läbima, aga ka tõsiasja, et iseseisva õppimise ülesandeid sooritades saavad hea hinde. 

Ka innustas õpilasi teiste õpilaste või õpetaja kiitus ja tagasiside: „Mina teen alati reedesed ülesanded ära õpetaja antud kuupäevaks, et mul oleks tunnis kergem ja ka et õpetajale jääks minust hea mulje.“ Ka arvati, et iseseisvate ülesannete täitmine näitab, et ta on vastutustundlik ja töökas.

Veidi vähem oli õpilasi, kes tõid iseseisva õppimise tulemuseks välja enesearengu. Enesejuhtimisoskuste kategoorias antud vastused saab jagada ka kolme alakategooriasse: (1) iseseisvus ja tulevikuoskused (40% kategooria ja 10% koguvastustest, n = 32), (2) ajaplaneerimise oskus (35% kategooria ja 9% koguvastustest, n = 29) ja (3) individuaalsus ja individuaalne tempo (25% kategooria ja 6% koguvastustest, n = 20). Õpilased tõid välja, et veebiõpe õpetab neile kohusetunnet ja iseseisvat õppimist, ajaplaneerimist ning aitab valmistuda ülikooli jaoks, kus enamasti õpitaksegi iseseisvalt. 

Lisaks toodi välja, et iseseisev õpe aitab hoida vaimset tervist – õpitakse ennast motiveerima. Arvati, et kui õpetaja ülesannet ei annaks, nad enda algatusel vaevalt materjali kordaks. Toodi ka välja, et ülesanded aitavad iseseisvalt kinnistada teemasid, mida tahetakse üle korrata, ning iseseisvalt õppides saab ise valida, millise ainega alustad, millega lõpetad.

Kui kellelgi tekib hirm, et iseseisvalt ei tule õpilane kõigega toime, siis vastuste hulgas oli ka kirjeldus, kuidas õpilane arutab õpetajaga esmaspäeval ülesandeid, mida ta ei osanud reedel lahendada, ja koos proovivad nad leida lahenduse. 

Kategoorias muu anti kokku 26 vastust, sellesse kategooriasse kuulusid näiteks vastused, mis kiitsid õppekorraldust või mitmesugused isiklikud mured, mis seoses konkreetse aine ja ülesandega on ette tulnud (neli juhtumikirjeldust).

Kokkuvõtteks võib öelda, et selline õppekorralduse muutus nõuab mitmeaastast kohanemist, harjumist ja nii õpetajate kui õpilaste jaoks süsteemset struktuuri ning põhimõtteid, mida kõik järjekindlalt järgivad. Kuigi algul kahtlejaid jagus ega olnud ka andmeid, mis julgeks juhendatud iseseisvale õppele hinnanguid anda, oleme praegu veidi enesekindlamad.