„Koolijuhtide arenguprogrammi üks oluline lisaväärtus on tugeva võrgustiku kujunemine ja kogemuste jagamine koolide vahel, aidates kaasa süsteemsele eestikeelsele õppele üleminekule,“ selgitab Eesti Keele Instituudi koolijuhtide arenguprogrammi projektijuht Kreet Piiriselg, kelle sõnul on kõik osalenud koolijuhid olnud motiveeritud ja tundnud programmi vastu suurt huvi.

Haridus- ja Teadusministeerium on koostöös Eesti Keele Instituudiga välja töötanud koolijuhtide arenguprogrammi, mille eesmärk on toetada koolide üleminekut eestikeelsele õppele. Programm on suunatud nii täielikult kui osaliselt vene õppekeelega koolide juhtidele. Seni on programmi läbinud 32 koolijuhti vene õppekeelega koolidest, mis läksid sügisest üle eestikeelsele õppele.

Piiriselg räägib, et koolijuhtide arenguprogrammi on seni läbinud kaks gruppi.

„Arenguprogrammi fookus tuleneb sihtgrupi suurematest väljakutsetest,“ lausub ta. „Esimesed arenguprogrammid olid suunatud üleminekukoolide juhtidele toetamaks koolijuhte kompetentside ja tööriistadega, mis abistab neid eestikeelsele õppele ülemineku tõhusal planeerimisel ja korraldamisel. Esimese grupi (oktoober 2023 – juuni 2024) eesmärk oli koostada põhjalik tegevuskava, mis toetab koolide üleminekut eestikeelsele õppele. Teine grupp (märts–detsember 2024) keskendus ülemineku alguse toetamisele, pakkudes praktilisi lahendusi ja tööriistu, mis aitavad juhtida muutusi ja luua toetavat keskkonda õpetajatele ning õpilastele. Koolijuhtide arenguprogrammi üks oluline lisaväärtus on tugeva võrgustiku kujunemine ja kogemuste jagamine koolide vahel.“

Piiriselja sõnul avatakse veebruaris kolmas grupp, mille sihtrühm on eestikeelsed koolid, kus õpib palju eesti keelest erineva emakeelega õpilasi.

„Programmi peamine eesmärk on pakkuda koolijuhtidele terviklikku ja praktilist tuge eesti keelest erineva emakeelega õpilaste õppe toetamisel,“ lausub ta. „Selle grupi fookuses on koolikultuuri ja õpikeskkonna kujundamine nii, et see toetaks kõigi õpilaste arengut ja aitaks neil omandada kvaliteetset eestikeelset haridust. Esimesest kahest grupist saadud teadmised loovad tugeva baasi ka kolmanda grupi jaoks.“

Piiriselg ütleb, et arenguprogrammi õppekava on ehitatud üles kahepäevaste moodulitena, mis viiakse läbi üheksa kuu jooksul. „Moodulites käsitletakse haridusjuhi kompetentsimudelisse kuuluvaid teemasid, nagu strateegiline juhtimine, süsteemne mõtlemine, koostöökultuuri edendamine ning enesejuhtimine,“ selgitab ta. „Samuti keskendutakse suhete juhtimisele, mis hõlmab inimeste juhtimist ja õpetajate professionaalse arengu toetamist. Kõik nimetatud teemad on läbivalt seotud eesti keelest erineva emakeelega õpilaste õppe toetamise, mitmekeelse kooliruumi ning keele- ja kultuuritundliku pedagoogikaga.“

Piiriselg räägib, et programmis osalejate individuaalsed arenguvajadused selgitatakse välja motivatsioonikirjade ja vestluste abil.

„Osalejad saavad programmi käigus esitada küsimusi ja kirjeldada probleemseid olukordi, mida käsitletakse rühmatöös või individuaalselt koolitajatega. Lisaks pakub programm osalejatele võimalust iga mooduli järel programmi ja õpiprotsessi tagasisidestada ning selle kaudu oma arenguprotsessi aktiivselt kujundada.“

Mentorid mängivad olulist rolli

Piiriselg sõnab, et programmi mentorite võrgustikku kuuluvad kogenud haridusjuhid, kes toovad kaasa oma laiaulatusliku kogemuspagasi.

„Mentorid mängivad olulist rolli, pakkudes osalejatele individuaalset tuge ja juhendamist, et aidata neil oma organisatsioonis muutusi ellu rakendada,“ lausub ta. „Nad aitavad ka konkreetsete juhtimisteemade lahendamisel ja annavad tagasisidet osalejate tegevuse ning plaanide kohta. Me teeme iga arenguprogrammi järel põhjaliku analüüsi, kuidas järgmisi gruppe veel tõhusamalt toetada. Kasutame juhtide toetamiseks järgmises grupis mastermind-grupi süsteemi, see on oma olemuselt koostöörühm, kus liikmed toetavad üksteist eesmärkide saavutamisel, jagavad ideid, kogemusi ja annavad konstruktiivset tagasisidet.“

Piiriselg ütleb, et mastermind-grupid koolijuhtide arenguprogrammis pakuvad liikmetele püsivat tuge ja vastastikust inspiratsiooni kogu programmi vältel ning loodetavasti ka edaspidi.

„Need grupid aitavad koolijuhtidel analüüsida oma ülesandeid, jagada kogemusi ja leida praktilisi lahendusi, mida saab kohe rakendada,“ selgitab ta. „Regulaarne arutelu ja ideede vahetamine võimaldab õppida teiste juhtide kogemustets ja perspektiividest, aidates mõista keeruliste olukordade lahendamiseks vajalikke strateegiaid.“

Oluline on kaasata programmi ka koolipidaja ja õppejuht

Piiriselja sõnul on tegu pikaajalise programmiga (9 kuud), mis eeldab mh õpitu rakendamist programmi jooksul.

„Muudatuste tervikliku ja süsteemse elluviimise puhul on olnud oluline kaasata programmi ka koolipidaja ja õppejuht, kellega koos koolijuht muudatusi planeerib,“ lausub ta. „Nii ei jää koolijuht muudatuste elluviimisel üksi, vaid muudatused on läbi mõeldud koos koolipidaja ja õppejuhiga ning õpitut hakatakse kohe ellu rakendama.“

Piiriselja sõnul keskendub programm õppele, kus iga osaleja töötab välja ja rakendab oma koolis vajaduspõhiseid lahendusi. „Lisaks pakutakse osalejatele tööriistu ja metoodikaid, mis on nende kooli jaoks kohaldatavad,“ sõnab ta. „Programmis rõhutatakse tulemuste regulaarset analüüsi ja tagasisidestamist. Koolijuhid saavad hinnata, kuidas rakendatud lahendused toimivad, ja vajadusel neid muuta. Selline lähenemine annab koolijuhtidele kindluse ja oskused, et rakendada ellu tõhusaid muutusi, mis toetavad eestikeelsele õppele üleminekut. Muutused võivad hõlmata nii juhtkonna töö ümberkorraldamist, õpetajate õpiringide või koostööaja juurutamist või ka õppekorraldust üldisemalt. Näiteks Tartu Forseliuse Kool on olnud paljudele haridusjuhtidele eeskujuks muudatuste eestvedamisel. Ka koolijuhtide arenguprogrammi järel on koolid omavahel kogemusi jaganud.“

Väljakutse on erinev keeleoskus

Piiriselg räägib, et peamised väljakutsed on õpetajate ja õpilaste erinev keeleoskus, kultuurilised eripärad ja koolide piiratud ressursid.

„Samuti vajavad koolijuhid tuge strateegilises planeerimises ja koostöise organisatsioonikultuuri loomisel,“ lausub ta. „Programm pakub koolijuhtidele vajalikke teadmisi ja tööriistu, et arendada keeleõpet toetavaid tegevusi ja tõhustada õpetajate tööd.

Eestikeelsele õppele üleminekul vajavad koolijuhid teadmisi ja tööriistu, mis aitavad neil juhtida muutusi ning toetada õpetajaid ja õpilasi. Esimene ja kõige olulisem on muudatuste juhtimine – see tegeleb lisaks õppekorralduse muudatustele ka õpetajate, õpilaste ja lapsevanemate hoiakute, käitumise ja normidega. Koolijuhid analüüsivad, milliseid muutusi on eestikeelsele õppele üleminekul vaja, sealhulgas õppekorralduse, õpetajate koolituse ja koolikultuuri osas. Õpitakse, kuidas määratleda konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid, mis on kooskõlas kooli ja üleminekuprotsessi üldise visiooniga. Siin on väga suur roll ka kommunikatsioonil ja koostööl kooliperega. Koolijuhid õpivad looma selget sõnumistrateegiat ja neid igale sihtgrupile edastama. Oluline on toetada ka õpetajate professionaalset arengut. Õpitakse, kuidas korraldada õpetajate koolitusi, õpiringe ja mentorlust. Koolijuhid saavad teada, kuidas luua koostöökultuur, kus kolleegid jagavad teadmisi ja tugevdavad üksteist. Koolijuhid omandavad teadmised, et väärtustada mitmekultuurilist tausta ning luua kaasav õpikeskkond, mis toetab nii eesti keelest erineva emakeelega õpilasi kui ka eesti emakeelega lapsi.“

Lisaks on programmi oluline osa koolijuhtide külastused teistesse koolidesse.

„Programmide jooksul oleme külastanud mitmeid omanäolisi koole, igaüht kindla eesmärgiga,“ räägib Piiriselg. „Koolijuhid on külastanud koole, et koguda mõtteid juhtimisväljakutsete lahendamiseks, olgu selleks siis muudatuste vedamine organisatsioonis või õpetajate koostöö. Näiteks õpiti Tallinna Pelgulinna Gümnaasiumis, kuidas toetada õpetajate koostööd õpiringide abil. Õpiringid on õpetajate koosõppimise koht, kus jagatakse kogemusi ja omandatakse teadmisi.

Tartu Forseliuse Kooli külastuse eesmärk oli õppida muudatusi vedama ning saada teada, kuidas sealne juhtkond protsessi läbi on viinud,“ räägib ta. „Lisaks on koolijuhid näinud, kuidas teised koolid on eestikeelsele õppele üleminekut planeerinud ja ellu rakendanud. Tallinna Pae Gümnaasiumis ja Tartu Annelinna Gümnaasiumis nägid koolijuhid, kuidas on eestikeelne õpe korraldatud nendes koolides, ning said vastuseid õppekorralduse küsimustele.“

Piiriselg ütleb, et programmi lõpus tuleb koolijuhtidel esitada lõputöö, mis peegeldab õpiväljundite omandatust. „Esimese grupi lõputööks oli eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava koostamine,“ räägib ta. „Teise grupi lõputöö oli oma kooli sisese uuringu läbiviimine seoses eestikeelsele õppele üleminekuga.“

Piiriselja sõnul kogutakse osalejatelt ka põhjalikku tagasisidet programmi sisu, kasulikkuse ja praktilisuse kohta. „Küsitakse, kuidas programm on mõjutanud nende juhtimisstiili ja organisatsiooni arengut,“ lausub ta. „Need andmed võimaldavad vajadusel midagi parandada. Paar kuud pärast programmi lõpetamist toimub järelseminar koolijuhtide kovisooniga. See annab neile võimaluse refleksiooniks, õppimise kinnistamiseks ja kogemuste jagamiseks.“

Piiriselg ütleb, et programmiga jätkata on oluline, kuna juhte on vaja jätkuvalt toetada. „Eesti Keele Instituut pakub Euroopa Liidu kaasrahastatud „Keelesammu“ programmis ülemineku toetamiseks erinevaid arendustegevusi kõikidele haridustöötajatele,“ märgib ta.

Haridustöötajad saavad tasuta eesti keele kursusi

Sügisel algab „Keeleteadliku haridusasutuse arenguprogramm“, mis on loodud haridusasutuste meeskondadele.

„Pakume haridustöötajatele arenguprogramme, koolitusi ja seminare, mis toetavad õpetajate metoodika- ja didaktikaalaste kompetentside arengut (lõimitud aine- ja keeleõppe metoodika),“ selgitab ta. „LAK-õppe metoodika rakendamine toetab nii õpilaste aineteadmiste, keeleoskuse kui ka õpioskuste arengut.“

Piiriselg räägib, et koolikultuuri ja -keskkonna toetatakse teadliku juhtimise ja koostööpraktikate arendamise kaudu. „Programmis pööratakse suurt tähelepanu õpetajate professionaalse arengu toetamisele ja keeleõppe ressursivajaduste väljaselgitamisele,“ lausub ta. „Lisaks jagatakse praktilisi meetodeid ja tööriistu, mis toetavad koostöise koolikultuuri ja töökeskkonna loomist. Kokkuvõttes aitab integreeritud lähenemine – koolijuhtide teadlik juhtimine, metoodiline tugi, ressursid ja koostöövõimalused – luua koolikultuuri, mis toetab õpetajate keeleoskuse arengut.“

Eesti Keele Instituut pakub Euroopa Liidu kaasrahastatud „Keelesammu“ programmi raames eesti keelest erineva emakeelega haridustöötajatele tasuta eesti keele kursusi ja võimalust keelelähetuses eesti keelt praktiseerida.

Piiriselja sõnul oodatakse koolijuhtidelt aktiivset osalemist õppeprotsessis, mis hõlmab moodulitel osalemist, iseseisvate ülesannete täitmist ja lõputöö tegemist. „Ajakulu sõltub kooli vajadustest ja juhi isiklikest eesmärkidest,“ selgitab ta. „Koolijuhtidelt oodatakse valmisolekut jagada kogemusi ja teha koostööd teiste osalejatega.“

Koolijuhtide arenguprogrammi III grupp alustab veebruaris ning on suunatud just nendele koolidele, kus õpib palju vene õpilasi. Lisainfo https://eki.ee/keeleope/koolijuhtide-arenguprogramm/ .

Kokkuvõtteks nendib Piiriselg, et üleminek eestikeelsele õppele kulgeb plaanipäraselt, kuid selle edukus sõltub paljuski õpetajate ja koolijuhtide valmisolekust ning riigi ja kohalike omavalitsuste toetusest.

„Jätkuv tähelepanu õpetajate koolitusele, metoodilisele toele ja piisavatele ressurssidele on ülemineku sujuva elluviimise võtmeteguriks,“ lõpetab ta.

---

Programm andis tõuke arenguks

Jõhvi Kesklinna Kooli direktor Irina Šulgina peab koolijuhtide arenguprogrammis osalemist väga oluliseks, kuna seal arutatakse eestikeelsele õppele üleminekuga seotud küsimusi, saab koos kolleegidega analüüsida praegust olukorda ja töötada oma kooli jaoks välja üleminekustrateegia, arvestades võimalusi, väljakutseid ja riske. 

„Meil kujunes välja väga aktiivne grupp, võib julgelt öelda, et ühte meelt ja sarnaste vaadetega. Koolituse lõpus tundsime kahetsust, et programm sai läbi,“ lausub Irina Šulgina.

Millist abi ja teadmisi saite?

„Saime külastada Eesti parimaid koole, kus haridusasutuste juhid jagasid oma kogemusi.

Oleme palju arutanud sellistel teemadel nagu, milline on praegu koolijuhi roll muutuste eestvedaja ja õpetajate võimestajana; kuidas luua ja hoida koolikultuuri; mis on juhtide jaoks kõige suurem väljakutse; kuidas saaks vene kool olla ühel lainel eesti kooliga; kuidas motiveerida töötajaid, õpilasi, vanemaid jne. 

Arenguprogrammi ajal saime suhelda tippkoolitajate, juristide, Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajatega väga erinevatel haridusreformi puudutavatel teemadel. 

On olnud palju tegevusi, mille käigus on sündinud mingi konkreetne lahendus.“

Kuidas on programmis osalemine muutnud teie tööd koolijuhina?

„Tekkis palju uusi mõtteid ja ideid, sain inspiratsiooni uuenduste ellurakendamiseks. Mõned head nipid oleme võtnud kasutusele. Oleme näiteks moodustanud õpiringid õpetajatele, 1. septembrist on esimesed klassid üle läinud üldõpetusele, oleme muutnud hindamissüsteemi koolis jne.“

Miks soovitaksite programmi teistele koolijuhtidele?

„Programmis osalemine inspireeris mind uusi ideid ellu viima. Väga kasulikuks osutus pidev arvamuste vahetamine kolleegide ja programmi juhtidega. Kõik osalejad said palju vajalikku teavet. Sellised programmid rikastavad inimest. Suur tänu koolitajatele ja korraldajatele Kristi Mummile, Ann Leppimanile, Kreet Piiriseljale ja HTM-ile.“

Toomas Raag