Võrumaal aset leidnud matemaatikalaager näitas, kuidas koostöö ja loovus võivad muuta õppimise kaasahaaravaks ja meeldejäävaks. Sel aastal toimuvad sarnased matemaatikalaagrid veel mitmes maakonnas. Kuid kas toetajate abiga võiks matemaatika avastusrõõmu tuua igasse Eesti nurka?

Matemaatika ei pea olema vaid koolitundide ja õpikute teema – see võib olla põnev, loov ja inspireeriv. Tartu Ülikooli teaduskool viib koostöös kohalike matemaatikaõpetajate ainesektsioonide, omavalitsuste ja ettevõtjatega läbi matemaatikalaagreid, kus osalevad koos nii õpilased kui ka nende õpetajad. See unikaalne formaat võimaldab arendada matemaatilist mõtlemist ning pakkuda õpetajatele uusi tööriistu ja ideid õppe rikastamiseks. Algatuse elluviimist toetavad sponsorid Swedbank ja Chocolala.

Tänavu jõuab algatus viide maakonda: Võru-, Lääne-Viru-, Jõgeva-, Saare- ja Tartumaale. Kahjuks jäävad paljud piirkonnad sellest kogemusest kõrvale.

Esimene matemaatikalaager toimus 9. ja 10. jaanuaril Võrumaal, kus osales ligi 40 III kooliastme õpilast ja kümme õpetajat maakonna kaheksast koolist. Laagri korraldajad olid Tartu Ülikooli teaduskool, Võrumaa Arenduskeskus ja Võrumaa matemaatikaõpetajate ainesektsioon eesotsas Puiga kooli õpetaja Anne Reiljaniga. Kaasati ka kohalikke ettevõtjaid. Laagri eesmärk oli edendada noorte matemaatilist mõtlemist, koostööoskusi ning pakkuda õpetajatele praktilist tuge ja inspiratsiooni.

Laagrist võtsid osa õpilased ja õpetajad Rõuge Põhikooli Rõuge ja Mõniste õppekohast, Puiga Põhikoolist, Parksepa Keskkoolist, Osula Põhikoolist, Kääpa Põhikoolist, Võru Kreutzwaldi Koolist ja Väike Werrone Koolist. Osalejad hindasid kõrgelt laagri mitmekesist programmi ja võimalust suhelda eakaaslastega. „Mõlemal päeval lahendasime eri sorti ülesandeid. Meile väga meeldis ajusid ragistada ja uutele ülesannetele ideid ja vastuseid mõelda,“ kommenteerisid noored.

Laagri esimene päev keskendus grupitöödele ja matemaatilistele mängudele. Teisel päeval toimus loogikaülesannete ja makaronidest tornide ehitamise võistlus. Päev lõppes oksjoniga, kus õpilased said kasutada „sigma-raha“ meeneteks ja auhindadeks. Samal ajal osalesid õpetajad töötubades, mida juhendasid Tartu Ülikooli teaduskooli metoodikud.

Õpilaste ja õpetajate koostöö on matemaatikalaagrites võtmetähtsusega. Kui õpetajad juhendavad ja suunavad noori matemaatiliste probleemide lahendamisel, saavad nad samal ajal õpilastelt väärtuslikku tagasisidet selle kohta, mis motiveerib ja mis teeb õppimise keeruliseks. Raili Vilt, Tartu Ülikooli teaduskooli metoodik, rõhutab: „Matemaatikalaagrites on erakordne näha, kuidas noored avastavad eneses uusi võimeid ja õpivad teineteiselt. See on kogemus, mis jääb neile meelde aastateks.“

Eriti oluline on pöörata tähelepanu III kooliastme õpilastele, sest selles vanuses langeb sageli õpilaste motivatsioon õppida, sealhulgas matemaatikat. Ühelt poolt muutub matemaatika selles etapis keerukamaks, nõudes abstraktsemat mõtlemist ja suuremat pingutust. Teisalt võib õpetaja-õpilase distants suureneda, kui puuduvad võimalused õppida ja avastada koos. Matemaatikalaagrid püüavad seda lõhet ületada, tuues õpilased ja õpetajad koos õppimise keskkonda, kus koostööd tehakse võrdselt ja inspireerivas atmosfääris.

Algatus näitab, kuidas matemaatika saab olla midagi enamat kui kooliõpikutes lahendatud ülesanded. Paraku piiravad ressursid ja toetajate nappus laagrite ulatust.

Tartu Ülikooli teaduskool loodab, et tulevikus leiavad veelgi rohkemad ettevõtted ja omavalitsused võimaluse algatust toetada, et see jõuaks rohkemate õpilaste ja õpetajateni. Matemaatikalaagrite algatus on hea näide sellest, kuidas koostöös saab viia hariduse uuele tasemele ja muuta õppimine tõeliseks elamuseks.