Asunud ajaloomuuseumi juhina tööle, oli sinu üks esimesi soove luua muuseumi juurde hariduskeskus. Millist rolli keskusel näed?

Olen juhtinud suuremaid/väiksemaid kultuuriprojekte ja nende loomisel alati mõelnud ka sellele, et praegused noored kannavad mõnekümne aasta pärast täit koormat nii oma riigi pidamises kui kultuurielu edendamises. Et ülesandega edukalt hakkama saada, tuleb õppida tundma nii meie aja- kui kultuurilugu. Seetõttu tuleb ka muuseumitel hoolitseda, et kõnetaksime nii lapsi kui noori, andes neile juurde teadmisi meie identiteedist, mis annab ühtlasi võimaluse tunda end laias maailmas enesekindlalt. Tundes meie „koodi“, tead alati, et maailmas on üks koht, kuhu sa kuulud, mida sa mõistad ja tunnetad, ükskõik, kuidas globaalse maailma tuuled ka ei puhuks.

Ajaloomuuseumis on traditsiooniliselt olnud väga head haridusprogrammid ning mulle tundus orgaaniline ja arengu mõttes oluline haridustegevusi konsolideerida ja luua selleks eraldi osakond. Võimalused laiapõhjaliseks haridustegevuseks on meil ideaalilähedased. Sisuliselt – lisaks klassikalisele (poliitilisele) ajaloole Eesti alade inimasustuse tekkimisest alates, on meie majas erakordne võimalus õppida eesti lugu teatri-, muusika ja filmikunsti kaudu. Lisaks sai hariduskeskus enda kasutada suure osa Maarjamäe tallihoonest, kus lastel ja noortel on võimalik teha just seda, mida nad soovivad.

Millised on hariduskeskuse uuemad ettevõtmised?

Lisaks sellele, et arvestame uusi programme luues koolide õppekavadega ja uuendame pidevalt olemasolevate programmide sisu, oleme võtnud suuna ka eesti keele õppe toetamisele. Keeleõppeprogrammid sobivad nii noortele kui ka täiskasvanutele, kes soovivad eesti ühiskonnaga kohaneda ning keeleoskust parandada ja kohalikku kultuuri mõista.

Kuidas saab muuseum konkureerida tänapäevaste virtuaalsete ajaveetmisvõimalustega? 

Digitaalsemaks muutuvas maailmas on aina haruldasem võimalus olla uuritava objektiga vahetus kontaktis – sinu ees on päris inimene ja sa oled reaalses ruumis päris asjade keskel. See muudabki haridusprogrammid eriliseks – nagu teatris päris etendust vaadates toimib vaatajaga see seletamatu „miski“ – ainult sel hetkel võimalus olla absoluutselt kohal. Küll aga tekivad meie programmidele siiski ka digitaalsed sõsarad, sest alati ei ole kõikidel võimalik Eestimaa teisest otsast kohale sõita.

Ning rõhutan veel kord ruumifenomeni – osaleda haridusprogrammis 1410. aastast pärit Suurgildi hoones või Teatri- ja Muusikamuuseumi keskaegse linnamüüri Assauwe tornis on haruldane võimalus ruumi kaudu ajalugu kogeda. Maarjamäel ootavad ka 19. sajandi loss ja täiesti nüüdisaegne filmimuuseum. Ja ikka vahetu infovahetus põlvkondade vahel – seda ei asenda miski. 

Kas sul on muuseumi haridusprogrammide seas ka lemmikuid?

Mind tabab alati heldimus, kui Maarjamäel oma kabineti aknast näen lasterühmi muuseumihoonetesse minemas, samuti kevadel lossipargis piknikut pidamas ja võileiva kõrvale arutamas, mida nad muuseumis kogesid. Olen rõõmus, et Maarjamäe lossi lastele loodud keskkond Laste Vabariik pakub kõige pisematele lusti mängimisest ja selle kaudu õppimisest. Muuseum peabki tänapäeval olema mänguline ja arendav, noore inimese vaimset arengut innustav ja inspireeriv. 

Kui oluline valdkond on muuseumi jaoks täiskasvanuharidus?

Eesti elanikkond üha vananeb, see on kogu Euroopas nii, teisalt on inimese elukaar viimase 30 aasta jooksul muutunud, keskmine eluiga on pikenenud, oleme kauem tööturul, omandame uusi oskusi ka siis, kui kooliaeg on läbi. Eneseharimiseks ja -täiendamiseks on muuseum suurepärane. Ajaloomuuseum on ideaalis vaimne platvorm, kus mitmesuguste huvidega inimesed leiavad vaimutoitu ja miks mitte ka meelelahutust.

Äsja algas raamatuaasta, kas ka ajaloomuuseumil on plaanis seda tähistada?

Jah, muidugi tähistame eestikeelse kirjasõna ilmumise 500. sünnipäeva. Näiteks oleme üks üle-eestilise laste ja noorte eksliibrisevõistluse korraldajatest. Meile saadetud põnevatest töödest tuleb Maarjamäe lossis näitus juba veebruarikuus. Ning pärast läheb näitus rändama üle kogu Eesti. Tore on ka see, et ajaloomuuseumi raamatukogu on nüüd Maarjamäe tallihoones avalikkusele kättesaadav.

Mida sooviksid öelda ajaloomuuseumi tulevale õpetajale?

Esmalt suur ja sügav tänu! Eesti õpetaja on olnud meie rahva kestmise ja edenemise põhiline mootor, kandes läbi aja humanistlikke väärtusi. Et meie inimesed on senini üks maailma haritumaid, on kõige paremas mõttes eesti õpetaja „süü“. See teeb mind uhkeks ja olen tänulik, et minu teel on olnud väga head õpetajad. Sageli saame ju alles täiskasvanutena aru, kui oluline roll on olnud õpetajal. Ja muuseumi vaatest rõhutan ja palun ka seda, et õpetajad meie haridusprogrammidele tagasisidet annaksid – koos saame neid parandada ja arendada. Loodan, et vastastikune dünaamiline suhe jätkub.

https://ajaloomuuseum.ee/haridus/programmid