Tallinna Kunstihoone pöörab suurt tähelepanu kaasaegsele kunstile kooli õppekavas ja toetab õpetajaid koolivälise hariduse andmisel. Sellega püüame kasvatada pädevat noort põlvkonda, kultuuriarendajaid ja aktiivseid ühiskonnaelus osalejaid.

Meie programmid on lõimitud peaaegu kõigi õppeainetega, veelgi enam – käsitletavad teemad täidavad ka kooliprogrammi lünki!

Suudame tänapäevase visuaalmaailma ja ajaloo jäljendeid ehk kunstiteoseid käsitleda nii, et teemad hõlmavad eri aineid: emakeelt, kirjandust, inimeseõpetust, ajalugu, eesti keelt võõrkeelena, ühiskonnaõpetust, matemaatikat, liikumist. Õpetame ka lõdvestuma ja keskenduma, mida on väga vaja osata nii lastel kui ka täiskasvanutel.

Arutleme päevakajaliste ühiskondlike küsimuste üle, mida näitustel käsitletakse. Asjakohaste teemade kaasamine ja nende üle lastega arutlemine aitab arendada aktiivset osalemist kodanikuühiskonnas, kujundada kriitilist mõtlemist ja oma arvamust.

Näitustel esitletud kunstiteosed on alati ühiskonnaga dialoogis ja koos kunstnikega on meile väga oluline ka laste arvamus. Tundides pöörame sellele erilist tähelepanu, sest noor põlvkond on ühiskonna särav osa. Uurime nüüdiskunsti võtteid ning kutsume noori kuraatorite ja kunstnike arutelu põhjal dialoogi astuma. Selleks jätame teoste kõrvale oma kommentaare, mis muutuvad ühel hetkel näituse osaks, või mõtleme midagi juurde ja jagame oma arvamust ka teistega.

Kuraator Siim Preimani näitusel jätsime kunstnikele sõnumeid kokkuvõtvate teemaviidetena, mis kirjeldavad emotsionaalseid seisundeid seoses arutluse all olnud teosega. Kunstnik Laura Cemini loomingu eeskujul töötasime isiklike suhete ja tunnetega. Sellised kogemused on lastele väga olulised, sest täiskasvanueas saavad nad neid kasutada ja proovile panna oma sisetunnet järgides. 

Meie programmid on koostatud vastavalt laste vanusele ja kognitiivsele arengule lasteaiast gümnaasiumini.

Erilist tähelepanu tahaksin pöörata eesti keelt võõrkeelena õppijate programmile „Sõnad, kunst ja tähendus“. Programm sobib eri keeleoskustasemetele (A2, B1, B2).

Pole saladus, et kunst kaasab abstraktset mõtlemist ja ergutab parema ajupoolkera tööd. Ometi räägib iga teos mitmes keeles: visuaalses, kognitiivses ja verbaalses. Programmis osalemine annab keeleõppijale võimaluse harjutada eesti keelt. Ühelt keelelt teisele lülitumine kaasab õpilaste kõiki meeli ja jõuab tunni põhiteema kaudu tervikpildini. Otsime oma tunnetele vastavat õiget sõnalist väljendusviisi ja võrdleme sõnade tähendusrikkust kunstiteose kirjeldamisel.

Uudishimulikke lapsi ja õpetajaid 2025. aastal ootav näitus

„Elementaarsed vormid ja tunnete anatoomia“ – 25. jaanuar kuni 6. aprill 2025.

Teemad on koduigatsus, mõtete maastik, kunst kui kommunikatsioonivahend iseendaga, mikro- ja makrokosmos, maailmakodanik ja migratsioon, Nõukogude Liit, 20. sajandi lõpu kunst, nonkonformism.

Kunstnikud Vladimir Yankilevsky ja Valeri Vinogradov on jätnud autoritaarse ja agressiivse kodumaa ning asunud elama teise riiki: üks Euroopa keskpunkti Prantsusmaale, teine väikesesse Eestisse. Kuidas mõjutavad emigrantide vanus, isikupära, keel, veendumused ja elukutse nende toimetulekut ning rolli uues ühiskonnas? Üritame neile küsimustele vastata kahe vene juurtega kunstniku elu ja loomingu kaudu.

Lõimitud õppeained:

• eesti keel võõrkeelena,
• emakeel,
• ajalugu,
• ühiskonnaõpetus,
• inimeseõpetus.

---

  Ringkäigud näitusel:

• laupäeviti eesti keeles kl 13,
• laupäeviti vene keeles kl 15,
• pühapäeviti eesti keeles kl 13,
• pühapäeviti vene keeles kl 15.

Haridusprogrammidele registreerimine publik@kunstihoone.ee.