„Tallinna praegune kutseõppeasutuste võrk muutub reformi tulemusel tõhusamaks, erialade dubleerimine kaotatakse ning paraneb ressursside kasutamine,“ loetleb haridus- ja teadusminister Kristina Kallas plusse, mille toob kaasa kahe uue hariduskeskuse loomine pealinna kutseõppeasutuste ühendamise tulemusena.

Vähendatakse erialasid, mille järele on nõudlus tööjõuturul kahanenud, ja suurendatakse riigi tellimust õppekavadele, millel õppinuid on tööandjatel vaja.

Õpilastele toob see kaasa rohkem valikuvõimalusi ja senisest mitmekesisemad õpiteed, nüüdisaegsed õppevahendid ja ruumid, õppetöö paindlikuma korralduse, karjäärivõimaluste laienemise ning ühtlaselt kõrge kvaliteediga tugiteenused. Plaanikohaselt saavad kõik õpetajad loodavates kolledžites tööd jätkata.

Kallase sõnul on reformide peamine tõukepõhjus tõsiasi, et põhikoolilõpetajate seas ei ole kutseharidus muutunud gümnaasiumiharidusega võrdväärseks valikuvariandiks.

Muudatused puudutavad mitut tuhandet noort. 2023/2024. õppeaastal õppis Tallinna kutseõppeasutustes kokku 8099 õpilast (32% kogu Eesti kutseõppeõpilastest).

Uued hariduskeskused luuakse riigile kuuluvate Tallinna kutseõppeasutuste – Tallinna Teeninduskooli, Tallinna Majanduskooli, Tallinna Ehituskooli, Tallinna Tööstushariduskeskuse, Tallinna Lasnamäe Mehaanikakooli ja Tallinna Polütehnikumi – liitumisel. Ka Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus hakkab kuuluma loodavate hariduskeskuste koosseisu, kuid tuge vajavatele õpilastele hakkab see pakkuma teenuseid kogu regioonis. Riigikoolina tegutseva Eesti Merekooli tuleviku üle arutletakse koos Eesti Mereakadeemiaga, et leida merenduse kutseõppe pakkumiseks parim võimalik lahendus.

Tallinna Äri- ja Teeninduskolledž (töönimetus) moodustatakse Tallinna Teeninduskooli ja Tallinna Majanduskooli liitmisel. Lisanduvad dubleerivad erialad teistest koolidest (nt kaubandus, koduteenindus, õmblemine).

Tallinna IT- ja Tehnikakolledž (töönimetus) moodustatakse Tallinna Ehituskooli, Tallinna Tööstushariduskeskuse, Tallinna Lasnamäe Mehaanikakooli ja Tallinna Polütehnikumi liitmisel. Tallinna Merekooli liitumine on alles otsustamisel.

Kallase sõnul tekib koolide ühendamisel õppekohti juurde. Kokku on 2026. aastal 5000 kohta IT- ja tehnikakolledžis ja veidi alla 4000 Tallinna äri- ja teeninduskolledžis.

Tallinna Lasnamäe Mehaanikakooli arendusjuht direktori ülesannetes Ene Pukk ütleb, et ühendatud kool võimaldab õppijatele pakkuda senisest mitmekesisemat õpikeskkonda.

„Lihtsamini on kättesaadavad eri õpiteed, valik- ja vabaainete valik on laiem, samuti on  paremad võimalused pakkuda õppetöövälist huvitegevust toetamaks üldoskuste arengut ning vaba aja mõtestatud sisustamist,“ lausub ta. „Ühtne praktikakorraldus, võrgustikutöö ettevõtetega ning koostöö kõrgkoolidega oleks atraktiivne ja motiveeriv.“  

Koolide ühendamise miinustena toob Pukk välja ajakulu ja identiteedikriisi. „Esiteks pikk vahemaa ja hajutatus – koolid asuvad Tallinna eri piirkondades, mis tähendab, et õppijad peavad kulutama aega ühest kohast teise liikumiseks, näiteks praktikumide ja loengute vahel,“ selgitab ta. „See võib olla keeruline noorematele, samuti väljastpoolt Tallinna õppima asunutele ja kasinamate võimalustega õpilastele, kelle jaoks transport on probleem. Võib kaduda oma kooli tunne, õlg õla kõrval õppimine asendub pidevalt muutuva koosseisuga rühmas üksi olemise tundega. Niigi kõrge stressifooniga ja madala taluvuslävega noored stressavad siis veel rohkem.“   

Pukk toob esile, et tööandjatel on mugavam suhelda ühe kooliga, kus praktikasüsteemi ja võrgustikutööd korraldavad kindlad inimesed, kui teha ühe ja sama asja nimel koostööd mitme kooli ja paljude inimestega. „Koolide ühendamine ja dubleerivate erialade kaotamine kasvatab usaldust kutsehariduse vastu ning võimaldab pakkuda kvaliteetsemat tööjõudu,“ lausub ta.

Koolide ühendamisega loodetakse parandada mainet

Positiivse stsenaariumi korral võib ühendamine koolijuhi sõnul parandada kutsehariduse mainet ja kvaliteeti, pakkuda varasemast nüüdisaegsemat õpikeskkonda ning võimalust kohaneda paremini tööturu nõudmistega. „Rohkem ressursse ja suuremad investeeringud võimaldavad muuta kooli konkurentsivõimelisemaks,“ lisab ta.

Võimaliku miinusena võib tsentraliseerimine Puki sõnul vähendada õpilaste ja töötajate rahulolu, kuna suur süsteem on anonüümsem ja vähem paindlik. „Senistes hästi toiminud kogukondades võivad sidemed nõrgeneda ning kaduda kultuurilised ja sotsiaalsed eelised, mida autonoomsed koolid pakkusid,“ lausub ta.

Pukk ütleb, et kuidas reformi ja ühendamist õiglaselt ja sujuvalt ellu rakendada, sõltub suuresti kommunikatsioonist, kaasamisest ja ressursside arukast ümberjaotamisest. „Pean muutusi vajalikuks, et kutseharidus kasvaks arvestatavaks „eelkooliks“ ülikoolidele ning tööjõu ettevalmistajaks tipptehnoloogiaga ettevõtetele,“ lausub ta. 

Pukk ütleb, et muudatuste ellurakendamisel ei tohi kaotada silmist saavutatut. „Reform ei loo uut kutseharidust tühjale kohale – see seisab paljude inimeste töö ja pühendumise vundamendil,“ sõnab ta. „Tegeleda tuleb süsteemsete probleemidega, nagu põhihariduse puudujäägid ja ühiskonna hoiakud, et kutsehariduse maine ning kvaliteet saaksid paraneda.“ 

Koolijuht nendib, et kahjuks ei huvita hariduspoliitika ühiskonda. „Kas või seesama Tallinna kutsekoolide liitmise teema – see ei tekitanud ühiskonnas diskussiooni,“ märgib ta. „Ometigi on teemaga seotud kümned tuhanded inimesed – koolipered, tööandjad, lapsevanemad, sotsiaaltöötajad jne. Seevastu Võrklaeva röstimine kütab kirgi ja annab kõneainet igale meediamajale. Midagi on väga valesti.“  

„Meie oma majas näeme koolide ühendamist võimalusena luua väga tugeva identiteediga kool,“ räägib Tallinna Teeninduskooli juht Kristi Tarik. „Kutsehariduse praegune olukord Tallinnas ei toeta omavahelist koostööd, pigem tekitab mõnes mõttes ebatervet konkurentsi. Õpetame samu erialasid, mis tähendab seda, et meil on täpselt sama sihtgrupp.“ 

Tarik ütleb, et kahe väga selgelt eristuva kolledži loomine Tallinnasse aitab õpilastel teadlikumalt eriala valida. „On võimalik, et tekib kaks väga tugevat konkurentsivõimelist kooli,“ lausub ta. „Me oleme tänulikud, et meie äri ja teeninduse valdkond ei kao tehnika ja IT-valdkondade vahele ära.“

Tariku sõnul tähendab igasugune muutus ka väljakutseid. „Meie juhtidena saame oma meeskonda toetada, väga selgeid sõnumeid edastada ja näidata positiivset tulevikuperspektiivi,“ lausub ta. „Usume, et tänu koolivõrgu arendamisele on kutseharidus ja eelkõige rakenduslik gümnaasiumiharidus konkurentsivõimelisem, suudame tänu sellele pakkuda õppijatele paremaid võimalusi.“

Tallinna Tööstushariduskeskuse juht Paul Alekand ütleb, eton kutseõppeasutuste ühendamise poolt. „Ma pean tunnistama, et varasematel aastatel olen küsinud ministeeriumist, miks me dubleerime ühte ja sama asja,“ lausub koolijuht, kelle sõnul on see olnud ressursi raiskamine. „Näiteks tehnoloogiaõpe on väga kallis, sellepärast tuleb õppeklassid ühendada ja neid efektiivselt kasutada. Ühinemise mõte on kasutada ressursi paremini.“

Tallinna Majanduskooli kogukonnajuht direktori ülesannetes Karita Leppsoo ütleb, et kool toetab eesootavaid muudatusi Tallinna koolivõrgus ning on muudatuste teekonnal juba konkreetseid samme astumas. „Uute hariduskeskuste loomine pakub tulevastele õppijatele rohkem valikuvõimalusi ja mitmekesisemaid õpiteid, sealhulgas muutub konkurentsivõimelisemaks rakenduslik gümnaasiumiharidus, mida hakkavad kutsehariduskeskused pakkuma akadeemilise gümnaasiumihariduse kõrval,“ lausub ta. 

Tallinna Ehituskooli direktor Raivo Niidas ütleb, et positiivsete muutuste kõrval pole välistatud ka kitsaskohad. „Kavandatava ühinemisega kaasneb ehituskooli vaatest oht, et ehitus kui suhteliselt raske, füüsilist tööd nõudev ja noorte seas väheatraktiivne valdkond võib kaotada loodavas suurkoolis oma prioriteetsuse, mis omakorda mõjutab ressursside jaotust,“ lausub ta. 

Erivajadustega lapsed saavad paremad tugiteenused

Kallase sõnul on kutsehariduses õpilaste väljalangus vähenenud. „Õppurite arv on kasvanud ka tänu Ukraina õpilastele,“ nentis ta. „Kutsehariduseski on varasemast rohkem haridusliku erivajadusega lapsi. Ühelt poolt tekitab see koolidele ülesandeid juurde, aga ühiskonna seisukohast on hästi positiivne. Haridusliku erivajadusega lapsed saavad kutsehariduse ja omandavad ametioskused, mitte ei kao pärast põhikooli lõppu kodudesse, kus nad on tööturult väljas.“ 

Kallase sõnul on koolide ühendamisel võimalik pakkuda erivajadustega lastele paremaid tugiteenuseid, mis praegu on killustunud pealinna eri kutseõppeasutuste vahel. Suurt rolli näeb minister erivajadusega õpilastega tegelemisel Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusel.  

Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse direktori Kert Valdaru sõnul toetab keskus Tallinna koolivõrgu korrastamist. 

„Keskuse 30-aastasele kutserehabilitatsiooni teenuse osutamise kogemusele tuginedes saame öelda, et kutseõppeasustuste konsolideerimine võimaldab muuta õppe ja tugiteenuste osutamise õppijakesksemaks ja kvaliteetsemaks,“ lausub ta. 

Valdaru peab oluliseks, et kutseharidus jääks toevajadusega noortele kättesaadavaks ja muutuks paindlikumaks. „Selleks tuleb pakkuda senisest laiemat erialavalikut, suurendades 2. ja 3. taseme õppekavade võimalusi, ning tagada vajaduspõhine tugi,“ räägib ta. „Need tegurid aitavad toevajadusega inimestel püsida õppes, siseneda tööturule ja olla aktiivne ühiskonnaliige. Tallinna koolivõrgu korrastamine loob selleks peamise eelduse.“ 

Valdaru loetleb, et reformi õnnestumiseks on olulised veel pädevad õpetajad toevajadusega õppijate õppetöö läbiviimiseks, piisav arv tugispetsialiste (rehabilitatsioonimeeskonna liikmed, tööhõivespetsialist, abiõpetajad, rühmajuhendajad-sotsiaaltöötajad), vajaduspõhine tugi, mis tugineb oskuste arengu süsteemsel ja regulaarsel hindamisel (sotsiaalsed, erialased, igapäevaeluoskused), toevajadusega noortele sobiv vaimne ja füüsiline õpikeskkond (väikesed õpperühmad, ligipääsetavad ruumid ning rahulik ja toetav õhkkond) ning piisav rahastus toevajadusega õppijate õppetöö ja tugiteenuste läbiviimiseks. 

Valdaru rõhutab, et Tallinna koolivõrgu korrastamise raames on oluline, et toevajadusega õppijat märgataks varakult, arendataks vajaduspõhise toe pakkumist ning toetataks kutsehariduskeskusi üle Eesti.

Ministri sõnul toimub aprillis konkurss kahe uue koolijuhi leidmiseks ja ametisse nimetamiseks. Märtsist oktoobrini valmistatakse ümberkorraldusi ette. 2026. jaanuaris tehakse ministri käskkirjaga otsus koolide liitmiseks ning 2026. september algab õppetöö uutes koolides.

Kutsehariduses on väljalangus vähenenud

Põhikoolilõpetajate hulgas ei ole kutseharidus olnud viimase paari aastakümne jooksul kuigi populaarne, enamik eelistab õppida edasi gümnaasiumis. Gümnaasiumis üldjuhul kutseoskusi ei õpetata, 40% gümnaasiumisse läinutest pärast lõpetamist aga õpinguid ei jätka ja suundub tööturule ilma oskusteta. Nii jõuavad igal aastal tööturule kutseoskusteta töötajad, kelle väljaõpe jääb tööandjate õlule. Nende töine tulu jääb märkimisväärselt alla kutseoskustega noorte omale, kes on tööturule sattunud kutsehariduse kaudu.

Harju maakonna põhikoolilõpetajatest ei jätka samal aastal õpinguid järjest rohkem noori: kui 2020. aastal oli mittejätkajaid 3%, siis 2023. aastal 6% (409 õpilast). Nende õpilaste osakaal, kes valivad pärast põhikooli lõpetamist kutseõppe, on Harjumaal kõige väiksem. Arvestades tõsiasja, et Tallinnasse ja Harjumaale on koondunud märkimisväärne osa Eesti ettevõtlusest, on vajadus nüüdisaegsete oskustega töötajate järele seal väga suur.

---

Tallinna Majanduskoolist saab nii eriala kui ka teadmised ülikooli astumiseks

Tallinna Majanduskooli koolijuhi Karita Leppsoo sõnul pakub uute hariduskeskuste loomine tulevastele õppijatele praegusest rohkem valikuvõimalusi ja mitmekesisemaid õpiteid, sealhulgas muutub konkurentsivõimelisemaks rakenduslik gümnaasiumiharidus, mida kutsehariduskeskused hakkavad pakkuma akadeemilise gümnaasiumihariduse kõrval. 

„Pärast jätkuõppe läbimist on noorel võimalik suunduda ülikooli õppima just seda eriala, mille sobivuses ta on veendunud,“ sõnab majanduskooli kogukonnajuht direktori ülesannetes Karita Leppsoo.

Millised muutused Tallinna Majanduskooli õpilasi ees ootavad?

Tallinna Majanduskoolis saavad põhikooli lõpetanud alates 2025/2026. õppeaastast õppida rakendusliku gümnaasiumihariduse raames õppekaval „Jätkusuutlik ettevõtluskorraldus“, kuhu vastuvõtt algab 19. mail. 

Loodavatesse hariduskeskustesse koonduvad lai valik erialasid ja mitmekülgsed õppevormid. Lisaks 4. ja 5. taseme kutseharidusele luuakse võimalused pakkuda ka tugevat rakenduslikku gümnaasiumiharidust, ettevalmistavat õpet ning täiendõpet.

Võimalikud taristuinvesteeringud koondatud õppebaasidesse aitavad soetada õppevahendeid ja nüüdisajastada õpperuume. Tõhusam taristu tagab õpilastele juurdepääsu uuematele ja paremini varustatud õppekeskkondadele.Õpilased saavad valida just enda vajadustele sobivaid ja kombineeritavaid õpiteid.

Tallinna Majanduskool usub tihedasse koostöösse töömaailmaga. Plaanime seda koostööd tulevikus veelgi arendada.Koostöö tööandjate ja kõrgkoolidega loob õppijale praktilisi ja tulevikku suunatud õpiteekondi.

Õpilased saavad kasutada ühtlustatud ja kvaliteetseid tugiteenuseid, sealhulgas õppenõustamist ja psühholoogilist tuge.

Kuidas moodustub õppija jaoks õpitee tasuta õppimisvõimalustega Tallinna Majanduskoolis?

Neli aastat kestvate õpingute jooksul omandatakse lisaks gümnaasiumiharidusele ka praktilised ning laiapõhjalised oskused ärinduse, turunduse, projektijuhtimise ja bürootöö vallas.

Jätkusuutliku ettevõtluskorralduse õppekava läbinutel on võimalik jätkata tasuta õpinguid Tallinna Majanduskooli 5. taseme esmaõppes järgmistel erialadel: turundusspetsialist, sotsiaalmeedia spetsialist, ärikorralduse spetsialist, väikeettevõtja, personalispetsialist, noormeprojektijuht, kvaliteedispetsialist, raamatupidaja, õigusassistent või sekretär.

Pärast 5. taseme kutseõppe läbimist (mis kestab olenevalt erialast 1–2 aastat) on noorel võimalik jätkata tasuta õpinguid Tallinna Majanduskooli jätkuõppes (kestab ühe aasta) järgmistel erialadel: meeskonnajuht, ostu- ja hankespetsialist, maksuspetsialist ja andmekaitsespetsialist.

Peale jätkuõppe läbimist saab noor suunduda ülikooli õppima just seda eriala, mille sobivuses ta on veendunud. See on väärtus, mida pakub õppimine rakendusliku gümnaasiumi õppekaval ja 5. taseme kutseõppes – noor saab kindla teadmise, millist eriala ta ülikoolis õppida soovib.

Rakenduslikus gümnaasiumis tööandjate ja kõrgkoolidega tehtav koostöö avardab noorte karjäärivõimalusi ning aitab neil valmistuda tööturule sisenemiseks. Kui riiklik õppimiskohustus on täidetud, on noorel võimalik juba lihvitud oskustega otse tööturule suunduda.

Millised on hariduskeskuste loomisega kaasnevad plussid õpetajatele?

Kõik õpetajad saavad uutes loodavates hariduskeskustes tööd jätkata.

Õpetajatel on rohkem paindlikke võimalusi õpetada, kuna liidetavate koolide koostöö paraneb ja asjaajamine lihtsustub. Õpetajatele tekib rohkem arenguvõimalusi ja laieneb kontaktvõrgustik. Nad saavad kasutada parimaid olemasolevaid õppevahendeid ja ruume, mis parandab õppetöö kvaliteeti. Uus struktuur loob rohkem koostöövõimalusi kolleegidega ja hõlbustab kogemuste jagamist. Ühtlustatud tugiteenused tagavad suurema toe õpetajatele, sealhulgas psühholoogilise abi, täienduskoolituste ja keeleõppe kaudu.

Millised on hariduskeskuste loomisega kaasnevad plussid koolile?

Õpetajate värbamisega kaasnev administratiivne töökoormus väheneb, kuna koolide ühendamisel õpetajaskond laieneb ning tekib võimalus õpetada mitmes õppekohas, ilma et peaks töösuhet vormistama mitme juriidilise isikuga.

Ressursikasutus muutub tänu koordineeritud võrgustikule ning ühistele õppebaasidele, õpetajatele ja tugistruktuuridele üleüldse efektiivsemaks. Keskne haldus vähendab bürokraatiat, andes õpetajatele võimaluse keskenduda rohkem õppetööle ja arendustegevusele.

Uus organisatsiooniline struktuur ja selged tööprotsessid lihtsustavad igapäevast tööd. Tugitegevuste ja infrastruktuuri jagamine parandab õpikeskkonda ja aitab tagada parema ja ühtlasema õppekvaliteedi.

Sarnastele erialadele sisseastujate konkureerimine ei ole enam probleem, sest sarnased erialad on koondatud ühte hariduskeskusesse.

Tallinna Majanduskool toetab eesootavaid muudatusi Tallinna koolivõrgus ning on sel teel juba konkreetseid samme astumas.

Toomas Raag

---

Tallinna kutseõppeasutused on kõik omanäolised

Raivo Niidas, Tallinna Ehituskooli direktor

Tallinna kutseõppeasutuste võrgu ümberkorraldamise lähtekohtadeks on nimetatud õppimiskohustuse ea pikendamist, kutsehariduse reformi, piiratud eelarvevahendeid ning Tallinna kutsõppeasutuste puhul dubleerivaid õppekavasid, ebaühtlast õppekvaliteeti, ebapiisavat valikuvariantide hulka ning koolide vähest koostööd. 

Praegu toimivate Tallinna kutseõppeasutuste kaheks rakenduslikuks kolledžiks liitmise tulemusena loodame näha tugevaid õppekeskusi, kus kutsekeskhariduse ja kutseõppe pakkumine on korrastatud ja täiustatud, kutseõppe maine ja nähtavus paranenud, usaldusväärsus suurenenud ning tugistruktuuridelt ja juhtimiskuludelt on kokku hoitud. Kuna kõik koolituskohad säilivad, siis muud kokkuhoidu näha pole.

Nimetatud ootuste kõrval võib ära märkida ka mõningaid väiksema või suurema tõenäosusega ilmneda võivaid kitsaskohti. Tallinna kutseõppeasutused on kõik omanäolised, oma pikema või lühema ajalooga, väljakujunenud tugevuste ja töökultuuriga. 

77-aastases ehituskoolis on aastate jooksul välja kujunenud tugev, koostöine ja eesmärgile pühendunud õpetajaskond, traditsioonid ja arvestatav õppebaas ehituse, puidutöötlemise ja elektrierialade õpetamiseks. 

Oleme oma koostööpartnerite ja arvukate tööandjate silmis hea mainega ja usaldusväärsed kõigis meil õpetatavates valdkondades. Iseseisva koolina oleme saanud paindlikult reageerida tööturu vajadustele, pakkudes ajakohast ja kvaliteetset koolitust, mis vastab tööandjate ootustele. Meie kooli ehitusvaldkonnas töötavad kutseõpetajatena kompetentsed ja Eesti Ehitusettevõtjate Liidu poolt tunnustatud spetsialistid, kes on panustanud ehitusvaldkonna kutseõppe arengusse: nad on olnud kaasatud valdkondlike kutsestandardite väljatöötamisse, vedanud õppekavade arendamist ning olnud eksperdid kutsevõistluste korraldamisel nii Eestis kui rahvusvahelisel tasandil. 

Kaasav juhtimiskultuur ja tugev meeskonnatöö on aidanud luua õppijasõbraliku ja efektiivse koolikeskkonna, mis on olnud soodne pinnas meie õpilaste edukusele erialaste õpingute läbimisel ja ehitusoskuste omandamisel. Selle tõenduseks on kutseeksamite tulemused ja saavutused iga-aastastel „Noore meistri“ võistlustel. 

Kavandatava nelja kutsekooli ühinemisega kaasneb ehituskooli vaatest oht, et ehitus kui suhteliselt raske, füüsilist tööd nõudev ja noorte seas väheatraktiivne valdkond võib kaotada loodavas suurkoolis oma prioriteetsuse, mis omakorda mõjutab ressursside jaotust. 

Suur ühendkool oma 5000 õpilasega on kindlasti umbisikulisem kui praegune 650 õpilasega ehituskool, kus koolijuht viib kõigi oma töötajate näod ja nimed omavahel kenasti kokku. Suures koolis see vaevalt enam nii on. Kuna kõik koolituskohad säilivad, ei ole ühtset kollektiivi luua lihtne.

Koolide liitmine toob kindlasti kaasa muudatused kooliperes (nii töötajates kui õppijates), juhtimises ja koolikultuuris. Kas need on positiivsed või negatiivsed, sõltub suurel määral kooli tulevasest juhtimisest. Tulemusi saame hinnata viie aasta pärast, kui esimesed IT- ja tehnoloogiakolledži lõpetajad sisenevad tööturule.