Õpetajate Akadeemia on käivitunud ja selle üks tegevus on külalislektorite programm. Välja on see töötatud Tartu ja Tallinna ülikooli koostöös ja ühiselt rakendatakse programmi ka ellu. 

Programm sai alguse sellest, et õpetajate puuduse kõrval on meil vähemalt sama suur puudus õpetajate koolitajatest. Õpetajate põuaga tegelemise eeldus on õppejõudude järelkasv ülikoolides. Uus programm ongi selleks mõeldud: praeguseks oleme kahes ülikoolis värvanud tööle 23 külalislektorit. Need on inimesed, kes töötavad koolis või lasteaias, aga tulevad väikse koormusega tööle ka ülikooli.

Külalislektorite ülesanded lepitakse igaühega eraldi kokku. Pea kõik nad aitavad moel või teisel õpetajaid koolitada: kas ainekursusi läbi viies või praktikat ja lõputöid juhendades – ikka seal, kus ülikoolis king kõige enam pigistab. Õpetamiseks vajalikud oskused on meil tegutsevatel külalislektoritel üldjuhul juba olemas.

Külalislektorite teine suur ülesanne on lüüa kaasa teadus- ja arendustöös. Näiteks Piret Tislar ja Merle Ruzitš toimetavad töörühmas, mis uurib ja arendab kaasava hariduse praktikaid, Elyna Heinmäe aitab koostada lasteaedadele eesti keele õpetamiseks käsiraamatut neile, kelle emakeel ei ole eesti keel, Stiina Lõhmus panustab rahvusvahelises STEM-õpetajate projektis. Teadus- ja arendustöö on külalislektoritele õppetööst võõram ja sel kohal on oluline, et programm pakub mitmesuguseid professionaalse arengu võimalusi ning iga külalislektor toimetab töörühmas, kuhu kuuluvad ka kogenud ülikooli töötajad. Külalislektori kolmas ülesanne on niisiis tegelda enda professionaalse arenguga. Neljas ülesanne on olla ühenduslüliks ülikooli ja praktikute vahel, näiteks tegutseda aktiivselt aine- ja erialaühendustes.

Õpetajate Akadeemia fookusesse on võetud neli valdkonda: matemaatika õpetamine, loodusainete õpetamine, eesti keele õpetamine ja kaasav haridus. Need valdkonnad hinnati programmi ettevalmistuse käigus kõige enam järelkasvu vajavateks. Iga fookusvaldkonda veab valdkonna professor või mõni teine kogenud teadlane ning samasugused rühmad on Tartu ja Tallinna ülikoolis. Juhtide vedamisel pannakse paika iga külalislektori pikem perspektiiv, näiteks on võimalik tulla ülikooli püsiva lepinguga tööle, alustada nooremteadurina doktoriõppes või jätkata pärast mõningast panustamist ülikoolis taas suurema koormusega koolis või lasteaias, andes võimaluse olla külalislektor uutele praktikutele. Programm kestab 2029. aasta augusti lõpuni ja seda toetatakse Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfond+-vahenditest.

Külalislektoritel mitmekülgsed ülesanded

Igas fookusvaldkonnas on seatud eesmärgid oma valdkonna arendamiseks. Valdkonna töörühm on läbi mõelnud, mida on näiteks matemaatika õpetamise või eestikeelsele õppele ülemineku kontekstis kõige enam vaja, ja vastavalt sellele värvanud ka külalislektorid tegutsema.

Kokkuvõtvalt võime öelda, et tegutseme neljal tasandil. Esimene on individuaalne tasand – iga külalislektor on koostanud töö- ja professionaalse arengu plaani. Kes on võtnud sihiks kolleegidega koos teadusartikli kirjutamise, kes rahvusvahelisel konverentsil osalemise või mikrokraadiprogrammi väljatöötamise. Teine on fookusvaldkonna tasand – iga valdkonna laiem töörühm on kokku leppinud lähiaastate tegevuse oma ülikoolis. Näiteks Tartu Ülikooli matemaatika õpetamise rühmas uuritakse eesti keele ja matemaatika kokkupuutepunke ning matemaatika õpetamist erineva võimekusega õppijatele. Kolmas tasand on üleülikooliline – mõlemas ülikoolis pakutakse ühiselt professionaalse arengu tegevusi eri valdkondade külalislektoritele. Näiteks Kati Ausi kursus Tallinna Ülikoolis avab nüüdisaegseid arusaamu õppimisest ja õpetamisest. Tartu Ülikoolis kavandame seminaride seeriat, mis aitab omandada teadustöös vajalikke meetodeid, näiteks allikate analüüsi või tööd andmetega. Neljas on üle-eestiline tasand. Näiteks saime detsembris Pelgulinna Riigigümnaasiumis kokku, et tutvuda uue kooli õpikäsitusega, luua tugev võrgustik ja teha plaane edasiseks. Augustis on plaanis külalislektorite mitmepäevane suvekool.

Kokkuvõttes võib öelda, et külalislektorite programm pakub võimalusi neile õpetajatele ja teistele haridusmaailma praktikutele, kes tahavad panustada ülikooli kaudu haridusvaldkonda laiemalt. Ülikooli kaudu on võimalik kujundada hariduselu kogu Eestis, kuid rahvusvahelises koostöös ka üle maailma. Samas on ka ülikoolidel programmile suured lootused. Me näeme, et mitmetest külalislektoritest võiksid välja kasvada tugevad akadeemilised töötajad, kes aitavad õpetada, juhendada ja teadustööd teha. See on aluseks õpetajate järelkasvule ja laiemalt haridusinnovatsioonile. Tänu teadustööle saame teha hariduselus targemaid otsuseid ning taseme- ja täiendusõppe või muude professionaalset arengut toetavate tegevuste kaudu jõuavad head mõtted kõigi haridusinimesteni.

---

KOMMENTAARID

Stiina Lõhmus,
külalislektor loodusainete õpetamise fookusvaldkonnas, Miina Härma Gümnaasiumi bioloogiaõpetaja:

Külalislektorina olid mul üpris laiahaardelised võimalused.

Näiteks on mu ülesanded professionaalne enesearendamine täiskasvanute õpetamise ja juhendamise ning teadustöö vallas, panustamine üliõpilaste ja õpetajate õpetamisse ja juhendamisse, uurimisrühmas panustamine temaatilisse uurimis- ja arendustöösse, ülikoolide ja õpetajate ühenduste koostöö arendamine; osalemine eri ainete õppetöö planeerimises ja läbiviimises ning rahvusvahelise projekti acaSTEMy tegevustes, sh õppemooduli Sustainability loomisel, katsetamisel ja läbiviimisel. 

Praegu on käsil õppemooduli sisu loomine ning selle katsetamine ning läbiviimise planeerimine, mis annab võimaluse õpetajate täiendõppesse panustada.

Üliõpilaste otsese juhendamiseni pole ma veel jõudnud, kuid nende õppekavale antud tagasisidet kasutades loodan osaleda ESERA aastakonverentsil Taanis. See võimaldab teha koostööd sarnastest teemadest huvituvate erialainimestega Euroopast ja väljastpoolt, täiendada enda teadmisi ning viia see teadmine tagasi ülikooli.

Külalislektorina töötamine aitab tavapärase koolitöö kõrval avada uksed, et olla koolis vingem õpetaja. Viies oma oskusteavet ülikooli, kus vahel on teooria jäänud praktikast pisut kaugele, saan olla abiks tulevaste õpetajate ettevalmistamisel.

Lisaks võimaldab külalislektori töö n-ö ohutust kaugusest jälgida ülikoolis toimuvat, ehk isegi anda mõtteid edasisel karjäärikujundamisel.

Piret Tislar,
külalislektor kaasava hariduse fookusvaldkonnas, Anija Valla Lasteaia direktor:

Külalislektorite programm on avanud mulle päris palju uusi võimalusi. Kui iga päev toimetan ma oma lasteaia majades ja suhtlen peamiselt oma kolleegide ja lasteaiapidajaga, siis ülikoolis töötamine on minu võrgustikku oluliselt laiendanud. Koos suurepäraste õppejõududega on mul olnud võimalik arutleda mitte ainult ülikooli tööülesannete teemal, vaid kuulda ka nende seisukohti oma igapäevatöö kohta ja tutvuda teaduspõhise mõtteviisiga.

Mind on kaasatud päris mitmete üliõpilaste töödele tagasiside andmisesse, saan olla tegevusuuringu läbiviijate kaasjuhendaja, osalen ülihuvitavas teadusprojektis, kus töötavad kokkuhoidva tiimina teoreetikud ja praktikud nii Tallinna kui Tartu ülikoolist, kogenud võimalusi, mida pakub kirjutamislaager ning valmistanud ette seminare. Peagi jõuab kätte aeg seista üliõpilaste ees ning jagada nendega teemasid, mis on mulle südamelähedased – killukesi kaasavast haridusest.

Kõige huvitavam on mõtestada, kuidas teooriat ja praktikat veelgi paremini omavahel seostada. Selleks on külalislektorite programm loonud suurepärased võimalused.