Laste lugemisharjumusi viimase kümne aasta jooksul on tugevalt mõjutanud digitehnoloogia ja nutiseadmete laialdane levik. Paljud loevad ka e-raamatuid ja kasutavad lugemiseks nutiseadmeid ja eri platvorme (nt Kindle, Audible, e-lugemise rakendused). E-raamatud ja audiobook’id on muutnud lugemise kergesti ligipääsetavaks ja mobiilseks.

Digitaalsed võimalused on tekitanud uusi lugemisvõimalusi ja -vorme ning muutnud ka lugemise olemust. Veebis loetakse teksti tihti kiiresti ja fragmentaarselt, mis võib mõjutada võimet minna süvitsi ja keskenduda.

Suur mõju on ka sotsiaalmeedial. Raamatud, autorid ja lugemisharjumused levivad üha enam Instagrami, TikToki, Youtube’i ja teiste platvormide kaudu. Eriti on populaarsust kogunud #BookTok (TikToki raamatute pesa) ja#Bookstagram (Instagrami lugemisüritused), mis on muutnud lugemise nooremate seas popimaks. Raamatuklubide ja lugemisväljakutsete kaudu saavad noored jagada oma lugemissoovitusi ja lemmikuid ning omavahel arutleda.

Noored on hakanud varasemast rohkem tegelema tõsiste ja keerukate küsimustega. Kümme aastat tagasi olid laste- ja noortekirjanduses populaarsed seikluslood ja fantaasiakirjandus. Tänapäeval on laste lugemislauale jõudnud mitmed uued žanrid ja teemad. Aina rohkem on esindatud psühholoogilised ja sotsiaalsed lood, mis käsitlevad noorte igapäevaelu, sõprussuhete keerukust, sotsiaalse õigluse otsimist, identiteediotsinguid ning vaimse tervise teemasid. 

Noori kõnetavad seiklus- ja fantaasiaraamatud, mis viivad maagilisse maailma; lood loomadest, loodusest ja looduses toimetulekust; humoorikad ja lõbusad raamatud, mis on täis nalju ja naljakaid olukordi ning pakuvad kerget lugemist; eesti klassika, mis tutvustab meie kultuuri, traditsioone ja ajalugu; raamatud, mis käsitlevad sõprust ja suhteid.

Gümnaasiumiõpilaste lugemisvara sõltub nende isiklikest huvidest, aga ka kooliprogrammist. Hea meelega loetavad teosed ei pruugi kuuluda soovituslikesse lugemisnimekirjadesse. Eriti populaarsed on raamatud, kus on seiklusi, müstikat või keerulisi inimsuhteid, mis käsitlevad keerukaid ühiskondlikke küsimusi, identiteediotsingut või psühholoogilisi dilemmasid, kajastavad noorte endi elu, koolikogemusi ja suhteid. Need raamatud pakuvad võimalust tegelastega samastuda, käsitlevad isiklikku kasvu ja suhteid.

Lugemisharjumus mängib laste arengus suurt rolli, kuid kas selle kujunemine sõltub sellest, kas laps elab maal või linnas? Uuringud viitavad mitmetele eripäradele maa- ja linnalaste lugemisharjumustes, need on seotud nii keskkonna, sotsiaalsete tegurite kui ka haridussüsteemiga. Linnalapsed pääsevad paremini ligi raamatupoodidele, raamatukogudele ja mitmesugustele lugemisüritustele.

Samas teevad ka maal raamatukogud koos haridusasutustega tänuväärt tööd selle nimel, et laste lugemislaud oleks vaheldusrikas ja vastaks nende soovidele. Paljud raamatukogud on liitunud Eesti Lastekirjanduse Keskuse „Lugemisisu“ programmiga, et meelitada algklassilapsi lugema. Laste meelisautorid on Andrus Kivirähk, Aino Pervik, Mika Keränen, Ilmar Tomusk, Epp Petrone, Reeli Reinaus, Kristi Piiper. Aga loetakse ka välisautoreid – Lasse Maia detektiivibüroo juhtumeid lahendatakse koos raamatutegelastega hea meelega.

Laste lugemisharjumuste kujundamine eeldab kodu, kooli, lasteaia ja raamatukogu koostööd. Inspiratsiooni, toetuse ning õige ja eakohase lugemisvara soovitamise kaudu on võimalik julgustada lapsi lugema ja tekitada lugemise vastu huvi. Koostöö aitab luua lastele lugemiseks toetava ja mitmekesise keskkonna ning üksteist täiendades saavad eri osapooled luua lugemisharjumusi kujundava süsteemi, mis hõlmab lugemisüritusi, -programme, arutelusid ning soodustab kirjaliku ja suulise väljendusoskuse arengut.