Tartu ja Tallinna ülikooli haridusteadlastel on käimas või tulekul projekte ja tegevusi, mida viiakse üheskoos ellu, et meie koolide-lasteaedade õpetajatele ja juhtidele tööalaseks arenguks teaduspõhist tuge anda. 

Et Eesti koolides on juba 24% õpetajaist kvalifikatsioonita, on kahe ülikooli teadlased alustanud kutsekompetentsuse hindamist. Kvalifikatsioonita õpetajate seas tehakse uuring, et jõuda jälile nende enda õppimist takistavatele teguritele. Lisaks õpetajaile keskendutakse koolijuhtidele ja -pidajatele. 

„Püüame aidata neid, kel pole formaalset kvalifikatsiooni, aga ka neid, kel see on olemas, kuid on ainealaselt professionaalse arengu vajadus,“ selgitas TÜ haridusteaduste instituudi juhataja Margus Pedaste. „Praegused kvalifikatsiooninõuded ei määra, milles peab olema magistrikraad, et matemaatikat õpetada. Tahame teada, milline on sisuline valmisolek õpetada oma ainet. Kümnendik bioloogiaõpetajatest on klassiõpetajaks õppinud. Kuidas saame neid toetada?“

Esmalt tahavadki teadlased olukorrast aru saada ja tutvuda lahendustega mujal maailmas. Huvi pakuvad ka õpetajate enda pakutavad lahendused olukorrale. Süvitsi minnakse matemaatikaõpetajate murede ja takistavate teguritega professionaalse arengu teel. 

„Kui saame teada, mida on vaja, saame luua sobivaid programme, nagu mikrokraadid, magistriõpe,“ lausus Pedaste.

„Projekti lõpuks luuakse kutsepädevuste analüüsiks ja hindamiseks sobiv metoodika, mis võimaldab kaardistada õpetajate professionaalse arengu vajadused, et luua paindlikke õpiteid,“ lisas TLÜ haridusteaduste instituudi direktor Tiia Õun.

Uusi praktikaid õpetajaile

Tallinna ja Tartu ülikoolid on ühendanud jõud ka teises kuumas valdkonnas – kaasavas hariduses. Projektis „Õppimine ja õpetamine kaasavas klassiruumis“ selgitatakse välja kaasavate praktikate rakendamise olukord esimeses kooliastmes. 

„Uurime kaasava hariduse rakendamist koolides ja toetame uute praktikate kasutamist,“ lausus TÜ Pedagogicumi juhataja Regina Soobard. „Õpetajad saavad häid uusi tõenduspõhiseid praktikaid, mis võimaldavad rakendada kaasava hariduse põhimõtteid ja samal ajal säilitada akadeemilist tulemuslikkust, et ei tuleks kadu selle arvelt, et õpime koos.“

Kahe ülikooli koostöös hakati juba eelmisel aastal ka üldpädevuste hindamisvahendeid arendama. Eesmärk on mõtestada, millised on üldse üldpädevused, mis peaksid õpilastel olema. Analüüsitakse, millised hindamisvahendid töötavad ja millised mitte, ning seejärel arendatakse välja uued, kvaliteetsed. Teadlaste siht on, et koolid hakkaksid neid hindamisvahendeid kasutama ja koolielu muutuks seeläbi teaduspõhisemaks.

Tiia Õuna sõnul on väga edukas olnud ka abiõpetajate programm, milles kahe ülikooli tudengid lähevad vabatahtlikena koolidele-lasteaedadele üle Eesti appi, teevad individuaalõpet ning aitavad tundide läbiviimisel. Alguse sai ettevõtmine juba COVID-i ajal, praegu keskendutakse eestikeelsele õppele üleminekule.

„Programm toetab õpetajaharidust laiemalt, paljud tudengid on kohtades, kuhu praktika ajal ei satuta, ja jäävadki koostööd tegema,“ rääkis Õun. Abiõpetajaks läheb ka neid üliõpilasi, kes ei õpi õpetajaks. Juhtub sedagi, et nad valivad hiljem õpetajatee, sest töö hakkas meeldima.

Abi juhtidele

Haridusasutuste juhtidele on suunatud Tallinna Ülikooli haridusjuhtimise akadeemia tegevus ja Tartu Ülikooli haridusinnovatsiooni rühma pakutav. Mullu käivitus ülikoolide, haridusjuhtide ühenduste, Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri ja mitmete teiste partnerite koostöös haridusjuhtimise võrgustik HAJU. 

Nii Tallinnas kui Tartus rakendatakse ellu kooliarendusprogramme, Tallinna Ülikoolis keskendutakse ka „Tulevikukooli“ programmi rakendamisele Eestis ja rahvusvaheliselt. Need programmid pakuvad arengutuge õppeasutustele, kes seda enim vajavad. Hulk koole on programmi läbinud ja juba kasutavad soovitusi. 

Jätkub juhtide kompetentsimudeli arendamine ja atesteerimissüsteemi väljatöötamine. Viiakse läbi alustavate juhtide programmi ja koordineeritakse haridusmentorite võrgustiku tööd.

Ülikoolid löövad kaasa teiseski akadeemias: hiljuti avatud õpetajate akadeemias. Programm pakub õpetajaile paindlikke võimalusi erialaste või pedagoogiliste oskuste täiendamiseks ja endale sobivas tempos õpiampsudeks. 

„Esimest korda on meil osalise koormusega tööl õpetajatest külalislektorid, et aidata lisaõpet läbi viia. Perspektiivis võiks nad doktoriõppesse astuda,“ lausus Tiia Õun. 

Omavalitsused küsivad nõu

TLÜ haridusinnovatsiooni keskus töötab koos haridusasutustega välja koolitusprogramme ja toetavaid tegevusi. „Alustava õpetaja tugiprogrammi raames püüame leida innovaatilisi lähenemisi, et õpetajad püsiks koolis ja tahaks seda tööd edasi teha,“ rääkis keskuse juhataja Sigrid Aruväli. „Loodame, et õpetajad leiavad meid üles. Me ei paku ainult koolitusi, vaid ka kovisiooni, õpiampse. Populaarsed on veebi kaudu toimuvad õhtuseminarid, kus 300–400 osalejat.“ 

Ka ärksamad omavalitsused küsivad ülikoolilt nõu. Näiteks Saue vald tellis haridustöötajate andmekirjaoskuse parandamiseks Tallinna Ülikoolilt projekti. Koostöös Tallinna linnaga püütakse leida aga lahendusi, kuidas reguleerida nutiseadmete kasutamist haridusasutustes.

„Üha rohkem on tulnud koostööd omavalitsustega lähtuvalt just nende haridusasutuste töötajate vajadusest ja omavalitsuste soovist teha hariduspoliitiliselt teadus- ja tõenduspõhiseid otsuseid koolide-lasteaedade arengu suunamisel,“ märkis Sigrid Aruväli. 

Tihe koostöö on näiteks Järvamaaga, kus on ametisse võetud maakonna haridusuuendaja. Ida-Virumaal lõppes hiljuti eestikeelse õppe toetamise projekt. Tartu linn tellis TLÜ hariduspsühholoogia keskuselt õppija arengu toetamise programmi. 

„Julgustame omavalitsusi pöörduma, et probleemidele lahendusi leida,“ sõnas Tiia Õun.

Teadlaste huviorbiidis on ka õpetajate digitaalse heaolu, STEAM-ainete metoodikate ja tehisintellekti uuringud. TLÜ õppejõud korraldavad lasteaedadele praktilisi töötube EDUSPACE-i õppimise ja õpetamise laboris, kus on fookuses praktilised ja lõimitud tegevused tehnoloogilisi vahendeid kasutades.

Uus uurimissuund on kestlik tulevik hariduses. Arendatakse tippkeskust, mille tegevusse kaasatakse ka haridusasutusi. 

Toetamaks alushariduse õpetajaid, on Tartu ja Tallinna ülikooli haridusteadlastel käsil eesti keelest erineva emakeelega laste õpetamiseks e-käsiraamatu koostamine. Käsiraamatu teemad sisaldavad nii teoreetilisi lähtekohti kui ka soovitusi praktiliste materjalide kasutamiseks.

TÜ teadlastel on käimas ka rahvusvaheline projekt, milles arendatakse õppejõudude ja üliõpilaste digitehnoloogiate kasutamist hübriidõppes ja ergutatakse kasutama uuenduslikke õppimis- ja õpetamispraktikaid. „Tulemused on igati rakendatavad ka kooli tasandil,“ märkis Margus Pedaste.

Riigi antud lisaraha on nii Tartu kui Tallinna ülikoolil kahel õppeaastal võimaldanud avada õpetajaõppes lisakohti. Suuremat rahastust lubatakse ka järgmiseks õppeaastaks. Tallinna Ülikoolis on eraldi tähelepanu all olnud loodusainete ja matemaatika õpetajate koolitamine. Avati ka klassiõpetaja ja pedagoogika sessioonõpe neile, kel pole kvalifikatsiooni.

Uuest õppeaastast on kasvatusteaduste õppekaval uus ja laiem nimi − haridusteaduste magistriõpe.

„Et õppijad saaksid koolist tulevikupädevused, peame õpetajaid ette valmistama nii, et nad oleks valmis parimal viisil õppija tulevikupädevusi toetama,“ lausub Tiia Õun.

Tartu Ülikool plaanib mitme aasta järel uuesti avada vastuvõtu õpetajahariduse õppekaval. Õppima oodatakse neid, kel eriala olemas, aga kes tahavad läbida õpetaja kutseõpingud lühemalt ja fokusseeritult. „Püüame analüüsida, kuidas korraldada vastuvõttu nii, et kandideerida saavad need, kes kõige rohkem sellist õpet vajavad,“ lausus Margus Pedaste.