6. ja 7. veebruaril Pärnus kaheksateistkümnendat korda toimunud haridusjuhtide aastakonverentsi keskmes oli küsimus, kas oleme valmis uueks arenguhüppeks.

Nagu varasematel konverentsidel, astusid ka seekord kahel päeval üles haridusega külgnevate valdkondade praktikud, kes jagasid oma kogemusi-mõtteid muudatuste ellurakendamisest ja andsid haridusjuhtidele inspiratsiooni arenguhüppe juhtimiseks. Esinejate seas olid näiteks riigisekretär Taimar Peterkop, Ukraina asepeaministri nõunik Luukas Ilves, muusik Kristjan Järvi, endine president Kersti Kaljulaid, kaitseväe juhataja Andrus Merilo ja kirjanik Valdur Mikita.

„Taimar Peterkopil, Luukas Ilvesel ja Eva-Maria Kangrol oli meile ühine sõnum: järjest olulisem on tehnoloogiliste oskuste kõrval ka inimeseks olemise oskusi arendada,“ vahendas oma muljeid Saku Gümnaasiumi direktor Keit Fomotškin. „Taimar Peterkop rõhutas ka, et õpilastes peaks arendama pigem initsiatiivikust, mitte kuulekust. Kuidas me täiskasvanutena selleks mõtteviisi muutuseks valmis oleme ja mida me iga päev selleks teeme?“

Kui Luukas Ilveselt küsiti, millal on õige hetk tehisaru kasutada, kõlas vastuseks, et nüüd kohe, muidu jääme maha. Ilves rääkis ka sellest, et inimene ja tehisaru on tiimina tugevamad kui mõlemad eraldi.

Muutuste juhtimiseks pani Keit Fomotškini jaoks klotsid paika aga psühholoog Eva-Maria Kangro, kes rõhutas, et muutuste keerises on oluline aru saada, et kohanemises on mitu etappi. Enne uue reaalsuse omaksvõttu on eitus, frustratsioon, lootusetuski ja alles seejärel algab kohanemise käänuline teekond. 

„Muudatuste juhtimine koolis on pikk ja järjekindlust nõudev protsess,“ järeldas Fomotškin. „Oluline on luua endale nii toetus- kui vaidlusvõrgustik. Ühed toetavad empaatiaga, teised aitavad kriitilise mõtlemise meelt arendada.“

Esimese konverentsipäeva suurima aplausi teenis aga parasportlane Matz Topkin, kes soovitas igaühel sõnastada endale ambitsioonikas eesmärk. Siis on kergem keskenduda ka rasketel päevadel. Topkin on ehe näide sellest, kui erinevates tingimustes me elame-tegutseme. Ükskõik, millised on meie võimed ja eeldused, alati on võimalik jõuda oma unistusteni. 

Puhja Kooli direktor Päivi Märjamaa onalates 2012. aastast osalenud kõigil haridusjuhtide aastakonverentsidel. Ta tuleb alati kohale, sest tegu on võrgustikukohtumisega, mille sarnast teist pole. 

„Nagu meie laulupidu!“ võrdles Märjamaa. Ta nopib igal aastal ettekannetest ülesandeid, mida koolis fookusesse võtta. Tänavu kõnetas Taimar Peterkopi sõnum: ühiskonna kitsaskoht on funktsionaalse lugemise oskus. Järelikult on seda vaja koolides rohkem arendada.

Järgimist väärt on ka Kristjan Järvi soovitus vabastada end raamidest ja õppida loovalt mõtlema. Mitte karta eksimist, sest see takistab arengut.

„Koolis on seda väga oluline meeles pidada,“ sõnas Märjamaa. „Nagu ka mitmetest ettekannetest välja koorunud tõdemust, et asjade muutmise keerises peab olema julge.“

Jõgeva Gümnaasiumi õppejuht Sirli Vijar lausus, et tema jaoks jäi kõlama mõte: muutused on paratamatus mitte ainult koolisüsteemis, vaid elus üldse. Organisatsioonis muutusi ellu rakendades tekib algul vastupanu, aga tuleb jõuda uue reaalsuseni. 

„Mitu esinejat rõhutasid ka vajadust olla paindlik, kohanemisvõimeline ja julge. Need on vanad lihtsad tõed, aga tore on panna enda jaoks pilt kokku, kui jõuame eri elualade inimestena samade tõdemusteni,“ rääkis Vijar. Ta lubas, et püüab juba järgmise nädala koosolekul konverentsilt saadud ideepojukesed õpetajateni viia, et nende kaudu jõuaks mõtted ka õpilasteni.

Sirli Vijar oli aastakonverentsil kuuendat korda. Ta tuleb alati selleks, et kuulata esinejaid väljastpoolt haridusvaldkonda. See tõmbab pilti oluliselt laiemaks ja sügavamaks.

„Ainult ühes koolis ja kogukonnas olles võib pilt kitsaks jääda,“ lisas Vijar. „Mõistagi on minu jaoks tähtis ka suhtlus teiste koolijuhtidega. Nagu ütles üks kolleeg: see on nagu suguvõsa kokkutulek, kus on palju inimesi, keda tervitada, kellega vahetada mõtteid sellest, mis toimub koolis ja ühiskonnas, ja arutleda, kuidas oma koolis esinejatelt kuuldud mõtteid rakendada.“

Konverentsi eelsel päeval sai Pärnus kokku ka Eesti koolijuhtide esindajate kogu, kuhu kuuluvad piirkondade ühenduste juhid. HTM-i esindajad tutvustasid väiksemaid (määruste muudatused) ja suuremaid tegevusi (tuleviku õppekavade arendus, hindamisseminarid, koolijuhtide atesteerimine). Tagasiside atesteerimisele on kogutud, aga palju küsimusi on jätkuvalt õhus.

Aastakonverentsil oli ettekannete kuulamise kõrval aega ka meelelahutuseks. Peol astusid tänavu üles Anne Veski ja DJ Karl Killing.