Ragnar Kaasik. Foto: Martin Ahven / Õhtuleht / Scanpix
Ragnar Kaasik. Foto: Martin Ahven / Õhtuleht / Scanpix

Mitte intelligentsi küsimus

Ragnar Kaasik. Foto: Martin Ahven / Õhtuleht / Scanpix
Ragnar Kaasik. Foto: Martin Ahven / Õhtuleht / Scanpix
3 minutit
4419 vaatamist
4 kommentaari

Klassiruumis võib õpilastele, kes seal õpetajat hoolega kuulavad, aga teemast täpselt aru ei saa, jääda mulje, et nad on rumalamad kui nende klassikaaslased. Sama mulje võib jääda nende vanematele, kelle kogu info põhineb tihti ekraanilt vastu vaataval hindel. Tegelikult võib nendele õpilastele sobida lihtsalt teisel moel õppimine.

Eratundide vajadus ongi üsna harva seotud õpilase vaimsete võimetega. Õpilased omandavad teadmisi väga erinevalt ja klassiruumi keskkond ei pruugi kõigile sobida. Loomulikult on neid, kellele kõik jõuabki justkui nipsust kohale ja kes ei unusta õpitut naljalt ka ära. See ei ole aga kaugeltki tavaline.

Jüri-Mikk Udami sõnul saabki õpilasi just seda silmas pidades mitmeks jagada: „On neid, kes õpivad väga kiiresti ja unustavad selle siis ära, ning neid, kellel kulub aega, et teema selgeks saada, aga kellele jäävad omandatud teadmised alles.“ Udami hinnangul sobibki osale õppida just sel moel, et nad saavad kellegagi koos ülesandeid kaua pusida ja mõtteid põrgatada. Eratunnis selgub vahel, et ainest saavad nad aru isegi sisulisemalt ja paremini kui mõni teine. Seega ei pruugi nad klassis oma täie potentsiaalini küündida. 

Huvitav on see, et intervjueerijaga vesteldes peatusid kõik õpetajad ühel konkreetsel matemaatika teemal, millest paistab õpilastel olevat keeruline aru saada ja mille kallal eratundides palju pusitakse. Selleks on põhikooli teises pooles õpitavad tekstülesanded. Keir Zukker ütleb, et tema juurde tuli üks 9. klassi õpilane, kelle teadmised vastasid igati vajalikule tasemele ja kes oskas ka õppida. Tekstülesandeid ta aga lahendada ei osanud. Seda põhjusel, et tal puudus funktsionaalse lugemise oskus. „Matemaatika ülesanne, mis hõlmab endas puhtal kujul arvutamist on hoopis midagi muud kui ülesanne, kus tuleb andmed vastavalt kontekstile ise üles leida. See nõuab juba keeleoskust,“ toob Zukker näite olukorrast, kus matemaatika ja eesti keel kattuvad. Eelmistel lehekülgedel sõna saanud eesti keele õpetaja sõnul valmistavad tekstülesanded muret ka võõrkeelsetele lastele. „On hästi tarku võõrkeelseid lapsi, kes on matemaatikas väga tugevad, lausa silmapaistvalt hea mõtlemisega viielised ja kes hakkavad äkki saama kolmesid. Siis ma juba tean, et hakati võtma tekstülesandeid,“ ütleb ta, lisades, et vanemad ei tule tihti selle peale, et matemaatikas võib taoline asi hakata rolli mängima, ja on kehvasid hindeid nähes üllatunud. 

Lõpetuseks üks moment matemaatika eratunnist. Ülesande õige lahenduskäik hõlmas ristküliku pindala arvutamist. Õpilane ütles, et ta ei tea selle valemit. Õpetaja vaidles vastu, et teab küll, mille peale õpilane kinnitas, et ei tea. Õpetaja joonistas seejärel tema ruudulisse vihikusse mööda jooni ühe veidi suurema ristküliku ja küsis, mitu vihikuruutu selle sisse jääb. Päris kiiresti vastas õpilane, et 48. Kui õpetaja uuris, kuidas nii kiiresti vastuse leidis, ütles õpilane, et luges külgedele jäävad ruudud kokku ja korrutas omavahel. Järelikult oli õpetajal õigus ja õpilane teadis seda valemit suurepäraselt. 

Kommentaarid

  1. Väga ja väga nõus. Põhikoolis nõutava matemaatika on võimelised omandama kõik õpilased. Takistused on tihtipeale lisaks klassiruumi keskkonnale veel seotud õpetamise tempo ja õpilase vastupanuvõimega. On suur vahe, kas ainetund on päeva teine või eelviimane õppetund. Ja absoluutselt on funktsionaalse lugemisoskuse puudulikkus suur raskuste põhjustaja, lisaks on väike ka arutlusoskus. Need kaks põhjustavad õpiraskusi ka muudes ainetes. Rääkimata uskumusest, et matemaatikat ei osanud juba minu isa.

    Epp Petrov

  2. Aitäh teemaalgatajale! Olen koduõpetajaks oma pojale, kes on kolmandat aastat omal soovil koduõppel. Seni on meie kõige suurem komistuskivi eestikeelne kantseliit sõnalistes ülesannetes, enamjaolt matemaatikas, aga vahel ka muudes ainetes. Minu poeg ütleb, et eesti keeles on sellised ülesanded tema jaoks nagu “hiina keel”. Ta lihtsalt ei oska seda lugeda. Samas- kõik, mis on voolav, loominguline ja keelekõlaliselt kaunis- lummab ja rõõmustab teda. Olen pikalt mõelnud, mis “meiega” (ka minul on sõnaliste ülesannetega siiani eesti keeles raskusi) valesti on, sest näiteks inglise keeles loeb mu poeg mulle tihti õhinaga ette inglisekeelset Wikipediat (isiklikest huvidest lähtuvalt) ja koheselt selle sisust kokkuvõtet tehes. Loeb ja refereerib ilmekalt, sest ütleb, et tekst voolab ja seda on hea lugeda. Kas siin oleks ehk mõttekoht õpikute loojatele?

    Ave Angerjas

  3. Ma olen pikka aega veendunud, et kogu “jama” põhjuseks on HTMi poliitika! Pearaha /rahastamismudel – mille najal saavad põhihariduse vähemalt rahuldava hindega kätte õpilased, kes ei tea absoluutselt, mida tähendavad sõna “õppimine, kohusetunne, kodutööd jne”. Neid mõisteid ei ole olemas pea 2/3 õpilaste jaoks, kes astuvad kutsehariduse teele. Aga kui loete riiklikest õppekavadest nõutud pädevusi , või Kutsestandardi (Kutseeksam) nõudmisi , siis 2/3 ei ole neid võimelised omandama . Kui ka kutsekool teeb nagu algkool( hoiame,ja saame pearaha ning libistame nad lõpuks ära ) siis on see nö. tööturu absoluutne petmine! Õnneks ettevõtjad teavad , et õpilased , kes lõpetavad eriala hinnetega “3” , ei tea mitte midagi erialast, sest ka kutseharidus on sunnitud “muda ” väljastama. Kui eriala hinded on 4-5 , siis ettevõtjad võivad loota, et lõpetaja midagigi teab! NII ON. Hullem lugu on see , et vastu tuleb võtta kõik: piltlikult langetõbised tulevased elektrikud ! Ja pooled on märkusega HEV!!! ( Pidev õpiabi – lugemis ja arvutamisraskused, tähelepanu häired jne. jne. ) JA siis peaks kutsekool suutma neist 3 aastaga teha 4. taseme spetsialiste, kes viitsib , vaadeke pädevusi 4. tasemel riiklikes õppekavades! Võimatu ülessanne , kui õpilased käivad 1 kord nädalas koolis, põhjendus – mingid ärevus jm. häired. Haigeid inimesi ei saa õpetada 4. taseme õppekava kohaselt !Aga kes ei sobi tervislikelt ,vaimselt e võimekuste põhjal eriala õppima – sellest ei hooli keegi, peasi ,et saaks õppegrupi täis ja pearaha liiguks! Absurnde olukord , kus petame vaatamata oma uhketele ” misiooni ja visiooni ” loosungitele tööandjaid. Nagu ütlesin, nemad on teadlikud , et 60% ei kõlba millekski. Rahastusmudel on kõige algus- kuni algkoolis ei Sunnita õppima( oled 7 klassis ,kuni saad 18a. vanaks ja habe põlvini), seni miski ei muutu. Teine teema: mis põlvkonnaga on tegu- X, Z, Y jne (tähti ei jagu!) Neid põlvkondi ei oska õpetajad õpetada , kellel on vanust 60+. Ja need põlvkonnad ei oska õppida, vaid istuvad telefonis. Aga mis kehtib põlvkondade üleselt- õpetada ei ole võimalik neid,kes õppida ei soovi! Õpetaja on juhendaja ja toetaja! Paljud on terased kutid, aga eriala vastu on huvi 0, sest eesmärk on saada nn. keskhariduse paber! Paljud tugevad firmad nõuavad seda, ja see on stiimul, aga kutsehariduse üldharidus on nii nuditud, et halb öelda! Ja kui seal ka ei osaleta, siis …… mõelge ise , mida ma selle punktirea kohal mõtlen. No on loosung – õpeta lolli palju tahad , tulemus- õpetatud loll! Olen 17 a. olnud kutseõpetaja, nii hullu pilti pole näinud – lugeda ei osata, elementaarmatemaatika tasemel 6= 2×3 on arusaamatu!!! Mis toimub põhikoolides!???? Kui enamus põhikooli lõpetajatest on eri põhjusel HEV kategoorias , siis neil pole võimalik õppida 4. taseme kutsehariduses! Samas – nende HEVide “jagajad” ei ole pädevad , mul mitmes rühmas õpilasi , kes on super tegijad ja niipalju kui ma pääsen “isikuandmetele ” ligi – nad on mingid “väärakad , puudega” toetust väärivad (ehk 4. tasemele mitte kõlbulikud!) NO ei ole nii! Kes kurat annab neid hinnaguid, vist pole pädevad , pooled minu õpilastest , kes on HEV ja abivajajad on Tegijad! Miski on sellel haridusmaastikul ikka nii paigast ära , et anna minna. Vähemalt mina oma vanuses enam aru ei saa! Ja vist ei viitsi tänu vanusele varsti siin ka vett sogada!

    Enno Puidet

  4. Nõustun eelkirjutajaga. Gümnaasiumiski, kuigi sinna võetakse küll peente katsete alusel, ole olukord kuigipalju parem. Leidub isegi abituuriumis abituid, kes ei suuda pikemat sorti lauset veatult kokku lugeda, mis veel muust rääkida. Kuidas nad nii kaugele jõudsid?

    praktik

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Tugisüsteemide tugevdamine on kutsehariduse kestlikkuse võti

Riigikontrolli hiljutine audit kutsehariduses õppivate haridusliku erivajadusega (HEV) noorte toetamisest toob päevavalgele olulise süsteemse kitsaskoha:…

2 minutit

Õpiampsud laiendavad silmaringi

Üksteist aastat tagasi lõime uut gümnaasiumi. Kooli õppekava tegemisse olid kaasatud tulevased õpilased, vanemad, õpetajad. Meie ühine otsus oli, et…

2 minutit

Laps ei saa endale peret valida

15-aastane Johan ei saa öösiti tihti magada, sest tema õde on raskelt haige. Koolis on tal puudulikud hinded ja käitumisprobleemid…

2 minutit
2 kommentaari
Õpetajate Leht