Igal kolmapäeval ja neljapäeval käivad Ülenurme Gümnaasiumi 8.–9. klassi õpilased tehnoloogiaõpetuse tunnis naabrite juures Eesti Põllumajandusmuuseumis. Muuseumide aastaauhindade galalt tuldigi Ülenurme tagasi Muuseumirotiga muuseumihariduse edendamise eest.

Koostöö sai alguse 2019. aastal, kui Ülenurme Gümnaasiumi õppealajuhataja Maili Mesipuu esitas põllumajandusmuuseumile uuendusliku idee viia tehnoloogiaõpetuse tunnid muuseumikeskkonda, sest koolis kasvas pidevalt õpilaste arv ning klassiruumid muutusid üha kitsamaks. Kuna muuseum asub kooli läheduses, kujunes sellest ideaalne paik praktiliste ja avastuspõhiste tundide läbiviimiseks.

Septembrist jaanuari keskpaigani õpivad muuseumis 9. klassid, kokku 128 õpilast, seejärel jätkavad mai lõpuni 8. klassid, kokku 126 õpilast.

„Eelnevalt oleme kokku leppinud, mis ajal, mitu klassi ja mitu rühma õpilastest moodustatakse. Iga õpilane saab ühel poolaastal muuseumis kaks ainetundi nädalas,“ rääkis Maili Mesipuu.

Tunde viib läbi 11 muuseumitöötajat eri valdkondadest, kaasatud on isegi loomakasvataja-treener. 

„Tunde pole väljaspool koolimaja keeruline korraldada, õppetöö korraldus on vaja hoolikalt vaja läbi mõelda. Tunnid toimuvad koolipäeva alguses või lõpus. Õnneks ei asu muuseum koolimajast kaugel, jalgsi minnes kümne minuti kaugusel,“ lausus Mesipuu.

„Igal aastal kaasame teemasid valides õpilasi, et õppetöö vastaks nende huvidele, laiendaks silmaringi, aga täidaks samal ajal ka õppekava eesmärgid,“ rääkis SA Eesti Maaelumuuseumid haridusjuht Kadri Türna, kes on ka ise Ülenurme Gümnaasiumi vilistlane. 

Praktilistes töötubades on õpilased meisterdanud näiteks kaevikuküünlaid, vaprusehelmeid, seepi, käsitöökaarte ja huulepalsamit, valmistanud paberit ning õppinud esmaabi, avalikku esinemist, ettevõtlust, viltimist ja linatöid.

Muuseumi õppeaias omandavad õpilased aga aiandusteadmisi kogenud muuseumipedagoogi juhendamisel, kes on hariduselt agronoom. Eriti menukad on kokandustunnid ning loomadega tegelemine. Ja neid, kelle eest hoolt kanda, jagub − muuseumis elavad ponid, küülikud, kitsed, lambad, kanad, pardid, haned, kalkunid ja vutid.

Türna sõnul pakuvad tunnid muuseumis õpilastele ainulaadse võimaluse õppida praktiliselt ja eluliste näidete abil. Kuna õpitavad teemad on seotud päriseluga, tunnevad õpilased, et teadmised on neile kasulikud ja rakendatavad. Erinevad praktilised tegevused võimaldavad õpilastel katsetada ja avastada, mis neile enim meeldib ning milles nad on andekad. Teemavalik on lai, alates traditsioonilistest käsitööoskustest ja puutööst kuni loomade hooldamise ja ettevõtluseni. Iga õpilane leiab endale huvipakkuva valdkonna. Vähetähtis pole ka muuseumikeskkond, mis lisab õppetööle erilise atmosfääri.

„Muuseumi õpetajaid oleme alati usaldanud, nad on oma ala professionaalid,“ kiitis Maili Mesipuu. Muuseumi õpetajad panevad ka hindeid ja tunnid lõpetatakse õpilaste ettekannetega.

Ka Kadri Türna hinnangul tulevad muuseumitöötajad õpilaste juhendamisega edukalt toime, sest õpilased on huvitatud ja motiveeritud. Praktiline õpe hoiab neid aktiivsena ning spetsialistide juhendamisel omandatakse teadmisi vahetult ja eluliselt. 

„Mitmekesised teemad võimaldavad igaühel leida sobiva suuna, mis teeb õppimise kaasahaaravaks ja meeldejäävaks,“ märkis Türna. „Selline koostöö loob inspireeriva õpikeskkonna, kus nii õpilased kui ka juhendajad tunnevad õppimisest ja õpetamisest tõeliselt rõõmu.

Õpilased saavad ise katsetada, uurida ja meisterdada, mis hoiab nende tähelepanu ja distsipliini. Juhendajad kohandavad oma lähenemist vastavalt grupi suurusele ja dünaamikale, et tagada sujuv ja kaasav õppetöö. Nad juhendavad õpilasi tegevuspõhiselt, õpilased ei ole passiivsed kuulajad, vaid aktiivsed tegutsejad.“ 

Iga juhendaja on oma valdkonna spetsialist, mis annab õpilastele võimaluse õppida otse praktikutelt. Juhendajad suudavad vastata õpilaste küsimustele ja selgitada keerukaid mõisteid arusaadavalt ja näidata praktilisi lahendusi. Samuti kohandatakse juhendamisstiili vastavalt grupi vajadustele, õpilaste oskustele, huvidele ja kogemusele.

„See unikaalne koostöömudel rikastab haridust, ühendades teoreetilised teadmised ja praktilise kogemuse, ning pakub õpilastele väärtuslikke oskusi ja uusi vaatenurki,“ lausub Kadri Türna.