Mullu novembris kuulutas HTM haridusvaldkonna teadus- ja arendustegevuse programmi 2023–2027 raames välja taotlusvooru, mille kaudu sooviti toetada tõenduspõhiste õppemetoodikate arendamist põhikoolidele ja gümnaasiumitele. Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi ja Tartu Ülikooli matemaatika ja statistika instituudi ainedidaktikud esitasid ühise Lahemate projektitaotluse, mille eesmärk on kohandada Eesti oludele ja õppekavale vastavaks parimad tänapäevased probleemilahenduse õpetamise metoodikad ning katsetada neid kümnetes koolides järgmise 2,5 aasta jooksul. 

Projekti lühinimi Lahemate viitab ühest küljest matemaatilise probleemilahenduse fookusele, teisalt aga vihjab, et uudse metoodika abil võib matemaatika lahedaks muuta ka nende õpilaste jaoks, kes sellesse praegu veel ei usu. Nüüdisaegsetest tõenduspõhistest matemaatilise probleemilahenduse õpetamise metoodikatest valisime välja neli: Singapuri koolides häid tulemusi toonud Tohi MProSE mudeli (Mathematical Problem-Solving for Everyone), Peter Liljedahli mõtteruumi-metoodika (Thinking Classroom), Jo Boaleri matemaatilise mõtteviisi raamistiku (Mathematical Mindset) ja meie põhjanaabrite seas populaarsust koguva matemaatika keelendamise.

Probleemilahendusoskuse kujundamine

Kõigi nende lähenemiste ühisosa on õppijast lähtuv õpe, mis suurendab õpilaste kaasatust ja õpihuvi eluliste lõiminguülesannete, arutelude, kujundava hindamise ja tagasiside, mõtlemis- ja õpioskuse arendamise ning enesejuhtimise kaudu. Mullu uuenenud riiklikus õppekavas on senisest enam tähtsustatud ainete lõimingut ja õppe elulisust, matemaatika ainekavas on peamise uuendusena sisse toodud probleemilahendusoskuse kujundamine, mis võiks nt Singapuri kogemuse põhjal aidata suurendada õpilaste huvi matemaatika vastu ja vähendada nende matemaatikaärevust. Singapuri koolides on õppekava keskne eesmärk just eluliste probleemülesannete lahendamine ja selle teoreetiliseks vundamendiks on Tohi ja ta kolleegide koostatud MProSE mudel, mis tugineb Polya (1945) loodud ja Schoenfeldi edasi arendatud heuristilisele raamistikule. Schoenfeld on väitnud, et probleemilahenduse teoreetiline vundament õppija vaates on juba ammu valmis ja empiiriliselt kinnitust leidnud, samas on osutunud keeruliseks selle laiapõhjaline omaksvõtt koolitegelikkuses ja õpetajakoolituses. Seetõttu on Singapuri MProSEmudel keskendunud eelkõige probleemilahenduse praktilise ja kõigile mõistetava metoodika väljatöötamisele ning tulemuslikule rakendamisele. Selle metoodika mõju on näha Singapuri õpilaste suurepärastes tulemustes OECD PISA uuringu matemaatikatestides. 

Õpilastele rohkem tegevust

Lahemate projektis laiendame MProSE mudelit õpilaste arutelu- ja matemaatilisele mõtlemisoskusele keskenduva Liljedahli mõtteruumi-metoodikaga, mis tänu Hannes Jukki ja ta Tartu Ülikooli kolleegide koolitustele on Eesti matemaatikaõpetajate seas juba populaarsust kogunud. Liljedahl oli sadu matemaatikatunde vaadeldes ja analüüsides jõudnud järeldusele, et enamikus matemaatikatundidest enamik õpilastest mitte ei mõelnud (mis on õppimise eeldus), vaid tegeles mitmesuguste asendustegevustega: viilimise, venitamise, teesklemise ja mehaanilise matkimisega. Ta lõi uudse metoodika, mille puhul õpilased veedavad suure osa tunnist väikestes rühmades püstijalu pabertahvli ees arutledes ja lahendusi visandades. Taolise lähenemise abil õnnestus tal radikaalselt suurendada õpilaste kognitiivset kaasatust, parandada nende õpitulemusi ja -motivatsiooni. Ka Jo Boaler on veendunud, et paljude õpilaste vastumeelsus matemaatika suhtes tuleneb nende veendumusest enda võimetuse kohta matemaatikat mõista ja häid õpitulemusi saavutada. Nii ongi Boaler oma uuringutes keskendunud eelkõige õpilaste hoiakute muutmisele matemaatika suhtes, toetades õpilaste eneseusu ja arengu-mõttelaadi (growth mindset) järkjärgulist edendamist. Boaleri lähenemise eripära on õppeaja „kulutamine“ matemaatika ainekavast näiliselt kaugel olevateks aruteludeks matemaatika „suurte ideede“ teemal, avatud ülesannete lahendamiseks rühmatöös ja ka õpilaste õpiuskumuste refleksiooniks. Selline lähenemine ei muuda mitte üksnes õpilaste arengu-mõttelaadi, vaid parandab oluliselt ka nende metakognitiivseid võimeid, õpioskusi ja ka eksamitulemusi. 

Uued õppematerjalid

Lahemate projektis on kahe ülikooli ainedidaktikute ja hariduspsühholoogide koostöös plaanis luua õpetajatele matemaatika kaasaegset õppemetoodikat tutvustav käsiraamat, mis on täiendatud koolikatsetuste käigus toimivaks tunnistatud näidetega ja tõenduspõhiste juhtumianalüüsidega. Lisaks luuakse õpetajakoolituse tarvis näidiskomplekt tunnikavu koos interaktiivsete probleemülesannetega eri kooliastme õpilastele, mis võimaldavad koguda õpianalüütika andmeid õpilastele vahetu tagasiside andmiseks nende soorituse kohta. Käsiraamatu ja õppematerjalide komplekti prototüüp valmib uurimisrühmal käesoleva aasta lõpuks. Seejärel katsetatakse neid nii õpetajakoolituse magistriõppes kui ka täienduskoolituses, kaasates koolituse tulemusena loodud õpetajate-uurijate võrgustikku tegevusuuringutesse, mille käigus katsetatakse loodud metoodikat igapäevases õppetöös ja kogutakse selle kohta uurimisandmeid prototüübi parandamiseks ja täiendamiseks. 2026/2027. õppeaastal on plaanis katsetada loodud metoodikat juba vähemalt 20 koolis ja 400 õpilasega pikema aja jooksul. Projekti uurimistulemusi on kavas tutvustada 2027. a juunis Tallinna Ülikoolis toimuval Põhja- ja Baltimaade matemaatikahariduse teaduskonverentsil NORMA, kuhu on oodatud ettekandeid tegema koos meie ülikoolide ainedidaktika õppejõududega ka katsetamises osalenud õpetajad. Kutsume kogenud matemaatikaõpetajaid liituma Lahemate õpetajate-uurijate võrgustikuga, et selles projektis osaleda. Lisainfo leiate projekti kodulehelt sites.google.com/view/lahemate.