Kalkulaatorite tulek ärritas paljusid matemaatikaõpetajaid, aga ei hävitanud koolides matemaatikat. Nii pole põhjust arvata, et tehisaru kaotaks koolidest kirjanduse, ajaloo ja teised ained. See järeldus kõlas Eesti ja Soome haridusministrite kohtumisel Pelgulinna Riigigümnaasiumi gümnasistidega. 

Nädal tagasi allkirjastasid haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ja tema Soome kolleeg Anders Adlercreutz ühisavalduse AI rollist haridusvaldkonnas tänapäeva kiiresti muutuva julgeoleku- ja inforuumi taustal. See ühisavaldus käsitleb tehisaru eetilist ja strateegilist rakendamist Eestis ja Soomes. Ministrid osalesid koos õpilastega vestlusringis, et arutada tehisaru rolli hariduses. 

„Tehisaru mõjutab juba praegu meie igapäevaelu. Kui me ei õpeta noori tehisaru kriitiliselt, eetiliselt ja vastutustundlikult kasutama, jääme passiivseteks pealtvaatajateks infosõjas, kus valeinfo ja manipulatsioon levivad kiiremini kui kunagi varem,“ ütles Kallas, kelle sõnul seisame hariduses silmitsi suure muutusega, mis puudutab nii õpetajaid kui õpilasi. 

Haridustöötaja elutööpreemia pälvinud Marju Lauristin rääkis juba 2023. aastal siinkirjutajale, et tehisaru (AI) olemasolu toob õpetajatöösse võimalusi, aitab vähendada tüütuid töid, aga tõstab hariduse juures senisest olulisemaks vaimsed väärtused ja mõtlemisvõime, inimliku sisu. „AI kasutab inimese loomingut, see on sisuliselt inimese mõttetegevuse suur second hand – see, mida inimene on juba öelnud ja kirjutanud, loonud,“ rääkis Lauristin. „AI teeb inimese senisest mõttetööst sama, mida tehakse kogutud jäätmetega, mis töödeldakse uueks materjaliks.“ 

Hariduse sisu muutub

Lauristini sõnul on AI kaudu võimalik tuua haridusse palju suuremat hulka teadmisi, mis on praegu laiali paisatud raamatukogudesse, eri maade asutustesse. AI annab võimaluse seda teadmist kasutada ja siduda inimlike emotsioonide ja kogemustega, mida masin ei taju, tähendab siduda inimese omadused AI tarkusega.

See lähendab üldharidust ülikoolile, üldhariduse sisuks muutub üha enam kriitilise mõtlemise ja küsimuste esitamise oskuse arendamine, et suuta tekitada olemasolevast teadmisest uut. Aga selleks peab olema õpetajal praegusest teistsugune ettevalmistus, tal peab olema ka teadustöö kogemus ja võimekus arutelu käigus õppijate kriitilist mõtlemist juhtida ja järeldusteni suunata.

„Kui me ei õpi AI-d kasutama, kaotame võidujooksus tehnoloogiale, mis areneb kiiresti,“ märkis Kristina Kallas, kelle sõnul tuleb õppida koos AI-ga elama ja seda õppimises kasutama. Muutuste ees ei saa ust sulgeda.

Kallase sõnul arutatakse Euroopas pahatihti selle üle, kas keelata nutiseadmed koolides või mitte, aga peaksime rääkima hoopis sellest, kuidas me kasutame digiseadmeid õppimise eesmärgil, sest AI on seadmetes. Selle asemel et keelata, tuleb õppida seda kasutama.

Nii Kallas kui tema Soome kolleeg tunnistasid, et AI muudab õppeainete õpetamist ja ülesandeid, kuna teeb ära näiteks esseed ja referaadid, konspekteerimine kaotab tähtsuse. Seevastu kriitilise mõtlemise ja metatekstide loomise oskust on koolis hädavajalik arendada. 

„Loomulikult on ainealased põhiteadmised olulised, aga üleskirjutamise ja päheõppimise asemel saab oluliseks info analüüsimine, samuti eetilised küsimused,“ nentis Anders Adlercreutz. 

Muutub ka õpetamine

Adlercreutz rõhutas, et Eestis ja Soomes on üsna sarnased haridussüsteemid ja selle ees seisvad ülesanded. Seetõttu on vaja nii meedia kirjaoskuse kui tehisaru teemal kogemusi vahetada. Mõlemad ministrid arvasid, et AI ei peaks olema koolides eraldi õppeaine, vaid integreeritud õppeainetesse. „Oluline on õppida ja kogeda, kuidas see toimib, siis saad kasutada seda ükskõik mis õppeaines,“ märkis Kallas.

Kristina Kallase sõnul peame õpetajaid AI kasutamiseks paremini ette valmistama, kasutama tehisintellekti koolides eetiliselt.

Ministrid ütlesid, et mõlema riigi õpetajad ja koolid on avatud, innovaatilised ja kiire kohanemisvõimega. Samuti on oluline õpetajate autonoomia ja julgus otsustada. Kallase sõnul näitas COVID-i aeg ilmekalt, kui kiiresti suudeti oludega kohaneda. Selle asemel et ootama jääda, leiti võimalusi, kuidas õppida ja õpetada karantiini tingimustes. 

Ka AI muudab nii õpetajate igapäevatööd kui õpetajakoolitust. 

„Õpetajad peavad õpetamise ümber mõtestama, sest vanaviisi enam ei saa,“ nentis Kallas. „Õpetajad ise on kõige aktiivsemad õppijad.“ 

Pelgulinna Riigigümnaasiumis toimunud vestlusringis tõdeti, et digitehnoloogia on muutnud õpetamise ühelt poolt kergemaks, teisalt toonud uusi ülesandeid, näiteks jõuab palju teadmisi kooli väljastpoolt haridust. Noored, kes elavad infoühiskonnas, peavad õppima, kuidas pideva infovooga toime tulla ja tõde valest eristada. Õpilaste jaoks on muutunud peamiseks küsimuseks, kuidas olla piisavalt tark ja kriitiline.

---

Noppeid Eesti-Soome ühisavaldusest tehisaru rakendamine kohta hariduses

• Haridusministritena oleme täielikult pühendunud tagama, et meie haridussüsteemid oleksid tänapäeva vajadustega kooskõlas ja tõhusad, eriti tehisaru ajastul, mil valeinfo, hübriidohud, radikaliseerumine ja polariseerumine on muutunud levinumaks kui kunagi varem. Seetõttu on meediapädevus muutunud üha olulisemaks.
• Eesti ja Soome kui tipptasemel digitaalsed ühiskonnad pakuvad ideaalset keskkonda tehisaru oskuste edasiarendamiseks, et see saaks oluliseks kodanikupädevuseks kõigile. 
• Seisame muutuste lävel. See sunnib meid haridust ümber mõtestama – kuidas me õpime, kuidas õpetame, millised on meie ootused haridusele ning kuidas see on korraldatud. Selle visiooni elluviimiseks soovime anda õpetajatele, õpilastele ja kodanikele vajalikud oskused, et tulla toime tehisaru ajastu muutustega. 
• Oluline on nüüdisaegsete tehnoloogiate teadlik ja eetiline integreerimine õppeprotsessi.
• Et tehisaru võimalusi hariduses täielikult ära kasutada, peame oluliseks arendada keeletehnoloogiaid, mis arvestaks väikeste keelte eripärasid. Seetõttu tugevdame Eesti ja Soome koostööd, et tagada ligipääs meie keeleandmetele ja terminoloogiatele.