• Õppimine on keeruline protsess, mida mõjutavad mitmed tegurid, sealhulgas motivatsioon, eneseusk ja õpistrateegiad. Need elemendid aitavad õpilastel mõista ja omandada uusi teadmisi ning arendada oskusi, mis on edukaks õppimiseks vajalikud.
• PISA 2022 uuring annab ülevaate sellest, kuidas OECD riikide ning nende hulgas Eesti õpilased neid strateegiaid rakendavad ning millised tegurid nende tulemusi mõjutavad.

Eduka õppimise alus on eri õpistrateegiate kasutamine. Need jagunevad kognitiivseteks ja metakognitiivseteks – esimesed aitavad infot töödelda ja talletada, teised aga võimaldavad õpilastel oma õpitegevust teadlikult jälgida ja suunata. Tõhusad õpistrateegiad toetavad sügavat õppimist, see tähendab, et õpilane ei omanda teadmisi mehaaniliselt, vaid oskab uut infot seostada varasemate teadmistega ja reguleerida oma õppimisprotsessi vastavalt vajadusele. 

PISA uuringu tulemused näitavad, et Eesti õpilased kasutavad matemaatika õppimisel teatud õpistrateegiaid vähem kui OECD riikide õpilased keskmiselt, eriti mis puudutab oma õppimise jälgimist ja kontrollimist (vt joonis 1). See võib omakorda mõjutada nende võimet iseseisvalt õppida ja probleemidele lahendusi leida. Kontroll oma õppimise üle tähendab õppija võimet oma õppimisprotsessi teadlikult ja iseseisvalt juhtida, teha otsuseid eesmärkide seadmisel ja õpistrateegiate valimisel, kasutada olemasolevaid ressursse, jälgida oma edenemist ja teha vajadusel kohandusi. Kontrolli tunne toetab õppija enesekindlust ja usku oma võimetesse, muutes ta iseseisvamaks ja vähem sõltuvaks välistest teguritest, sh õpetajast või tunni keskkonnast. Õpilased, kes kontrollivad oma õppimist, kasutavad üldjuhul tõhusamaid õpistrateegiaid, suudavad kohandada oma strateegiaid vastavalt ülesande raskusastmele ja isiklikele vajadustele. Nad teevad oma õppimisprotsesside kohta teadlikke otsuseid, kontrollides oma arusaamist sellest, kuidas neil võrreldes seatud eesmärkidega läheb. PISA andmed näitavad, et vaid pisut üle poole Eesti õpilastest kontrollib oma töös vigu. See tulemus jääb alla OECD riikide keskmise. Samuti ilmnes, et tüdrukud kontrollivad selles vanuses oma õppimist rohkem kui poisid. Lisaks mõjutab sotsiaalmajanduslik taust kontrollistrateegiate kasutamist – kõrgema sotsiaalmajandusliku taustaga õpilased kasutavad teadlikumalt enesekontrolli ja planeerimise võtteid.

Õpilaste aktiivne osalemine õppetöös annab tunnistust nende huvist ja motiveeritusest. Siiski näitab PISA uuring, et Eesti õpilased esitavad tunnis küsimusi harvem kui OECD riikide õpilased keskmiselt. See võib viidata kas vähesele enesekindlusele või ka harjumusele õppida passiivselt, ilma õpetajalt lisaselgitusi küsimata. Uuringu tulemustest ilmnes, et just matemaatikas madalama tulemusega õpilased, kes vajaksid kõige enam tuge, esitavad harvem küsimusi, samas kui sotsiaalmajanduslikult kindlustatumad õpilased julgevad rohkem küsida ja osalevad aruteludes aktiivsemalt. Kui õpilased ei esita küsimusi ega otsi abi, võib see viidata ka sellele, et nad ei tunne klassiruumi piisavalt turvalise keskkonnana, kus eksimine ja õppimine käivad käsikäes.

Kujutlusvõime ja loovus kujundavad oluliselt õpilaste õpikogemusi ja tulevasi karjääriteid. Loominguline inimene mõtleb välja uudseid ideid ja originaalseid lahendusi. Nendele ideedele lahenduste otsimine ja nende elluviimine on dünaamiline õppimise protsess. Seega ei peaks kooli tähelepanu olema pelgalt teadmiste jagamisel, vaid ka õpilastes uudishimu ja uuendusliku mõtlemise võime kasvatamisel. Loovuse ja probleemide lahendamise seos on olnud paljude aastakümnete jooksul teadlaste huviorbiidis. PISA andmetest selgus, et Eesti poisid on loovas probleemilahenduses edukamad kui tüdrukud ning et kõrgema sotsiaalmajandusliku taustaga õpilased kasutavad loovaid strateegiaid rohkem kui madalama taustaga õpilased. PISA 2022 andmed näitavad siiski, et loova probleemilahendusstrateegia rakendamise sagedus ei ole seotud matemaatika õpitulemustega. See viitab sellele, et probleemide lahendamist käsitletakse eri õppeainete kontekstis erinevalt, see võib olla integreeritud õppekavadesse juhuslikult ning seda võidakse rakendada killustatult.

PISA 2022 tulemused toovad esile mitmeid väljakutseid, kuid ka võimalusi haridussüsteemi arendada. Õpilasi tuleks rohkem julgustada oma õppimist jälgima ja kontrollima, et parandada nende õpioskusi. Samuti peaks klassiruumi kujundama selliseks, et õpilased tunneksid end seal turvaliselt, et nad julgeksid esitada küsimusi ja otsida vajadusel abi. Kriitilise ja loova mõtlemise arendamine peaks olema teadlik hariduseesmärk, et õpilased oskaksid paremini infot analüüsida ja uute probleemidega toime tulla. Õpistrateegiate teadlik õpetamine aitab õpilastel paremini valida ja kasutada tõhusaid õppimismeetodeid, mis toetavad nende edasist arengut ja akadeemilist edukust. Kuid õpistrateegiate õpetamisega tuleb tegelda iga õppeaine kontekstis, mitte eraldiseisval õppima õppimise kursusel (vt joonis 1).

 Milline on õppijate motivatsioon?

Enesemääratlusteooria ja sellega seotud uuringud näitavad, et motivatsiooni mõju tulemustele sõltub motivatsiooni tüübist. Ühelt poolt eristatakse sisemist motivatsiooni, mis näitab, et õppija on huvitatud teatud tegevusest tegevuse enda pärast ega soovi selle kaudu saavutada mõnda muud eesmärki. Seniste teadusuuringute põhjal on just sisemine motivatsioon kõige tugevamalt seotud õpitulemustega. PISA 2022 uuringus mõõdeti, kui palju õpilastele meeldib koolis uusi asju õppida ja kuivõrd köidab neid proovile panev koolitöö. Teiselt poolt saab eristada välist motivatsiooni, mis paneb tegutsema millegi vältimiseks või saavutamiseks. Seda tüüpi motivatsiooni ajendavad välised tegurid, nagu hinded, raha, võimalused või tunnustus. PISA 2022 uuringus uuriti, kuivõrd õpilased tahavad koolis hästi hakkama saada ja usuvad, et koolis õpetatav võib olla hilisemas tööelus kasulik.

Tulemuste põhjal oli välise motivatsiooni ilmnemine sisemisest motivatsioonist kõrgem. Sarnaselt Eesti õpilastega nõustus enamik OECD riikide õpilastest, et tahavad matemaatikatunnis hästi hakkama saada. Sarnased tulemused ilmnesid ka emakeele- ja loodusteaduste tundides hästi hakkama saamise soovi kohta. Tulemustega seoses tulid välja ka soolised erinevused, enamikus riikides, sh Eestis ilmnes tüdrukute hulgas välist motivatsiooni rohkem kui poiste hulgas. Huvitav oli näha, et Soome õppijate hulgas oli välise motivatsiooni ilmnemine selle väite põhjal oluliselt madalam kui Eestis ja teistes OECD riikides ning kuigi ka Soomes ilmnes välist motivatsiooni tüdrukute hulgas rohkem kui poiste hulgas, raporteerisid Eesti tüdrukud Soome tüdrukutest oluliselt sagedamini soovi koolis hästi hakkama saada.

Sisemise motivatsiooniga seoses olid tulemused murettekitavad, sest ainult pooled OECD riikide õpilastest leidsid, et neile meeldib koolis uusi asju õppida, ja vähem kui pooled märkisid, et neile meeldivad proovile panevad koolitööd. Eestis esineb sisemist motivatsiooni veelgi vähem. Sisemise motivatsiooni ilmnemist vaadati ka erinevate matemaatikatulemustega õpilaste hulgas. Tulemustest ilmnes, et kõige kõrgemate tulemustega Eesti õpilased on sarnasemad OECD keskmiste tulemustega, samas kui kõige madalamate tulemustega õppijate hulgas on OECD keskmisega võrreldes oluliselt väiksem hulk õppijaid, kellele meeldib koolis uusi asju õppida. Tulemustest ilmnesid ka soolised erinevused, poiste hulgas oli eri riikides, sh Eestis sisemine motivatsioon kõrgem kui tüdrukute hulgas. Ka kõrgema sotsiaalmajandusliku taustaga õpilased raporteerivad suuremat sisemist motivatsiooni (sarnased olid tulemused ka välise motivatsiooni puhul). Need tulemused näitavad, et õppijate sisemise motivatsiooni kujunemist tuleks rohkem toetada, eriti madalate õpitulemustega õppijate ja tüdrukute puhul.  

Mida näitavad tulemused seoses õppijate mõtteviisiga? 

Edenemismõtteviis väljendab, et võimeid ja intelligentsust saab aja jooksul arendada. See vastandub kinnistunud mõtteviisile ehk uskumusele, mille järgi intelligentsus ja võimed on muutumatud või fikseeritud omadused. PISA 2022 uuringus mõõdeti edenemismõtteviisi kahe väitega, millest esimene hindas üldist edenemismõtteviisi. Eesti õpilastest on üldise edenemismõtteviisiga (mittenõustumine väitega „sinu intelligentsus on midagi, mida sa ei saa väga palju muuta“) kolmveerand õpilastest. Lisaks üldisele uskumusele uuriti PISA uuringus seda, kuivõrd nõustuvad õpilased väitega „Mõned inimesed ei ole lihtsalt matemaatikas head, ükskõik kui kõvasti nad ka ei õpiks“. Kui intelligentsust pidas arendatavaks enamik, siis matemaatika õppimise kontekstis väljendas sellist mõtteviisi vähem õpilasi. Ligikaudu kolmandik OECD riikide õpilastest ei nõustunud selle väitega, sarnased tulemused olid ka Eestis. Üldiselt ja spetsiifilist mõtteviisi kõrvutades ilmneb, et veidi üle poole üldise edenemismõtteviisiga õpilastest vastasid, et nad on matemaatikas kinnistunud mõtteviisiga, kusjuures madala ja kõrge matemaatika tulemusega õppijate hulgas on olulised erinevused. Kõrge tulemusega õppijate hulgas on erinevus väiksem, kuid siiski märkimisväärne (vt joonis 2).

Kõrgema sotsiaalmajandusliku taustaga õpilastel on tugevam edenemismõtteviis mõlemas valdkonnas. Edenemismõtteviis on seotud suurema püsivuse ja paremate õpitulemustega. Kehvemate õpitulemustega õpilased seisavad silmitsi raskustega positiivse mõtteviisi kujundamisel. 

Nendest tulemustest järeldub, et kui üldine edenemismõtteviis on Eestis õppijatele üsna omane, siis matemaatika õppimise kontekstis vajab see suuremat tähelepanu, eriti madalamate tulemustega õppijate hulgas, aga ka tüdrukute ja madalama sotsiaalse taustaga õpilaste seas.

Kokkuvõttes näitavad tulemused, et kui tõhusate õpistrateegiate kasutamine on seotud õpitulemustega, vajavad just kehvemate matemaatika tulemustega õpilased rohkem toetust nende oskuste arendamisel. Et ennetada õpioskuste puudulikkusest tingitud takistusi hilisemas õpitees, tuleks pöörata suuremat tähelepanu õpistrateegiate teadlikule õpetamisele. Samal ajal on oluline luua klassiruumis keskkond, kus õpilased tunnevad end turvaliselt, julgevad esitada küsimusi ja eksida, mõistes, et see on õppimise loomulik osa. Õppetöös võiks rohkem rõhku panna sügavat mõtlemist ja probleemilahendust nõudvatele tegevustele ning pakkuda individuaalset tuge neile, kelle kognitiivse aktiveerimise oskused vajavad arendamist. See loob tugeva aluse elukestvaks õppeks ning toetab igat õppijat tema arenguteekonnal.