Kuidas tähistatakse emakeelepäeva koolides-lasteaedades, kus on hakatud minema üle eestikeelsele õppele? Õpetajate-koolijuhtide muljeid kogusid Ragnar Kaasik, Sirje Pärismaa, Tiina Vapper, Toomas Raag ja Tuulike Kivestu.

Tallinna Mustjõe Gümnaasium

„Emakeelepäev on Tallinna Mustjõe Gümnaasiumi jaoks üks päevadest, mis annab õpilastele võimaluse saada osa keele- ja kirjandusteemalistest ettevõtmistest,“ ütleb Tallinna Mustjõe Gümnaasiumi arendusjuht Maret Vandel. 

Käesoleval, 2024/2025. õppeaastal toimub traditsiooniline ilusa käekirja konkurss, mis on suunatud 1.–3. klassi õpilastele. „Osalejad kirjutavad oma parima käekirjaga ümber eestikeelseid kevadluuletusi ja illustreerivad oma töid,“ lausub Vandel. „Klassijuhatajate eestvedamisel osalevad kõik kooliastmed Tallinna Saksa Gümnaasiumi algatatud üleriigilises lugemiskampaanias #ühislugemine, milles võetakse koolipäeva kestel aeg maha ja leitakse rahulik hetk endale meeldivat raamatut lugeda. Gümnaasiumiõpilased aga kirjutavad Vikerraadio e-etteütlust.“

Vandeli sõnul on varasematel aastatel emakeelepäeva tähistamine Tallinna Mustjõe Gümnaasiumis olnud eripalgeline, kuid alati põnev. „Lisaks vaiksele lugemishetkele korraldasime aastatel 2020–2023 ülekoolilise ettelugemise konkursi, kus osalejad said demonstreerida oma lugemisoskust ja lihvida esinemisoskust. Õpilased võtsid loosiga endale võõra teksti ja kandsid selle ilmekalt ette,“ lausub ta. „Klassijuhatajatundides korraldati interaktiivseid keeleviktoriine ja kunstitundides illustreeriti eesti vanasõnu.“ 

Vandel ütleb, et ka traditsioonid peavad ajaga kaasas käima ja muutuma. „Õpilaste koolirõõmu suurendamiseks hakkasime aastal 2022 emakeelepäevaks valmistuma juba mitu nädalat varem ning 14.03 tervitasime õpilasi õppepäeva alguses nende enda kirjutatud heade soovide loosisedelitega,“ meenutab ta. „Päeva jooksul jagasid õpilased oma eestikeelseid lemmiksõnu kooli magnetseinal. Televiisoriekraanidel koridorides jooksid koolis filmitud keelekildude ja loominguliste esituste videod.“

Vandel lausub, et emakeelepäeva tähistatakse Kristjan Jaak Petersoni sünnipäeval, sest just tema oli üks esimesi, kes nägi eesti keeles täisväärtuslikku kirjanduskeelt. „Seega on emakeelepäeva fookus küll eesti keelel, kuid sel päeval ei unusta me väärtustada ka teisi keeli,“ selgitab ta. „Ühislugemiseks toovad õpilased kooli raamatu, mille lugemist nad tõesti naudivad, ja see võib olla nii nende emakeeles kui ka võõrkeeles. Enamasti loetakse meie koolis eesti, vene ja inglise, kuid ka ukraina, läti jm keeles.“

Vandel ütleb, et Tallinna Mustjõe Gümnaasiumis on riiklikud tähtpäevad väärtuskasvatuse osa ning oma panuse annavad ürituste korraldamisse ka õpilased ise. „Õpilasesinduse vahvad eestvedajad on lisaks akadeemilisematele tegevustele korraldanud näiteks eestikeelse karaoke laulmise ning kaerajaani tantsu õppimise vahetundides,“ sõnab ta. „Kooli traditsioonid kujundavad väärtusi, mis on jäävad. Emakeelepäeva tähistamisega hoiame meeles seda, et keel ei ole ainult suhtlusvahend, vaid ka kultuuri ja identiteedi kandja.“

Mustjõe gümnaasiumi kodulehelt leiab 2024/2025. õppeaasta eesmärgid, milleks on muuhulgas rikastada ja laiendada eestikeelset õpikeskkonda, tõsta õpilaste ja õpetajate osalemise määra eestikeelsetes haridustegevustes ning toetada ja informeerida lastevanemaid üleminekuprotsessis.

Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium

Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumis on igal ainel koolis oma nädal. Eesti keele nädalat tähistatakse muidugi emakeelepäevaga samal ajal. Eesti keele õpetaja Prigita-Maarja Hallase sõnul jätkub üritusi ja tegevusi terveks nädalaks: „Sel aastal on 10. klassidele tellitud eriseanss: üheskoos minnakse kinno vaatama filmi „Tõde ja õigus“. Tehakse saja sõna töö ehk sõnade etteütlus, kus osalevad kõik klassid. „Mida vanem klass, seda rohkem sõnu kirjutatakse. Kui 1. klass kirjutab kümme, siis 12. klass lausa sada sõna,“ räägib Hallas. TKVG Eesti Laulul – suurel 8.–11. klassi õpilaste võistlusel – esitatakse eestikeelseid laule. Esitluste ja viktoriinide abil tutvustatakse nii algklassi-, põhikooli- kui ka gümnaasiumiõpilastele, miks emakeelepäeva tähistatakse, kes on K.-J. Peterson jne. Kindlasti toimub ka 4.–7. klassi õpilaste käekirjakonkurss-näitus, kus õpilased kirjutavad ilusa käekirjaga luuletuse.“ Lisaks kaalutakse luulekonkursi korraldamist nooremate klasside õpilastele, kiiruse peale liisusalmide lugemist ning mitmesuguseid näitusi, nagu näiteks kõige ilusamad, pikemad, naljakamad jne sõnad eesti keeles.  

Jõhvi Kesklinna Kool

„Emakeelepäeva tähistamise traditsioon meie koolis on kujunenud iga-aastaseks sündmuseks, kus keskendume eesti keele väärtustamisele ning keeleoskuse arendamisele,“ ütleb Jõhvi Kesklinna Kooli direktor Irina Šulgina.

Tema sõnul on selle traditsiooni üks tähtsamaid osi etteütlus, mida on koolis kirjutatud 2022. aastast. Etteütlust kirjutavad kõik 4.–9. klassi õpilased, v.a HEV-õpilaste klassid. 

Emakeelepäevale eelneval või samal päeval korraldatakse etteütlus, kus õpilased saavad näidata oma õigekirja- ja keeleoskust. 

„Etteütluse tekstid valitakse hoolikalt, et need vastaksid õpilaste vanusele ja keeleoskuse tasemele,“ räägibŠulgina, kelle sõnul sisaldavad tekstid tähendusrikkaid sõnu ja väljendeid, mis aitavad mõista eesti keele rikkust. „Õpetajad on etteütlust pidanud kasulikuks nii õpilaste arengut jälgimisel kui ka õigekirja ja grammatika valupunktide tuvastamisel. Õpilased on tunnistanud, et see aitab neil arendada keskendumisvõimet ja keeletaju.“

Õpetajad on seda traditsiooni hinnanud, kuna etteütlused annavad neile võimaluse jälgida õpilaste arengut ja tuvastada võimalikke probleeme nii õigekirjas kui ka grammatikas. „Õpilased on toonud esile, et etteütlused aitavad neil arendada keskendumisvõimet ja õigekirjaoskusi,“ lisab direktor.

Šulgina sõnul pööratakse emakeelepäeval suurt tähelepanu ka eesti kirjanduse suurkujudele. „Näiteks kirjanduse tundides tutvutakse Kristjan Jaak Petersoniga, kes on jätnud sügava jälje eesti keele ja kultuuri arengusse,“ lausub ta. „Loetakse ja kuulatakse eestikeelset luulet ning proosatekste, mis annavad võimaluse tunnetada keele rütmi ja väljendusrikkust.“

Eelmisel aastal 14. märtsil tähistas Jõhvi Kesklinna Kool emakeelepäeva erilise luulehommikuga, kus õpilased esitasid luuletusi mitmes keeles. 

„Kui esialgu oli plaanis esineda eesti, vene, ukraina ja prantsuse keeles, siis tegelikkuses kuulis publik luuletusi ka valgevene, armeenia ja inglise keeles,“ räägib Šulgina. „See peegeldab kooli õpilaskonna kultuurilist mitmekesisust.“

Koolis õpib 565 õpilast, kellest kellegi emakeel ei ole eesti keel. Kooli 74 Ukraina õpilasest räägivad paljud emakeelena ukraina keelt. 

„Kuigi koolis on nii eesti- kui ka venekeelsed õpperühmad, mõistavad kõik õpilased, et eesti keel on riigikeel, mistõttu kasutatakse seda kooli ametlikel üritustel,“ selgitab direktor. „Emakeelepäeva tähistamine pakkus võimaluse tuua kokku mitmesuguse taustaga õpilased ning julgustas neid oma emakeeles esinema ja seda teistega jagama. Kui eelmisel aastal toimus luulehommik kooli aulas, siis 2023. aastal kasutati luulehommiku läbiviimiseks esmakordselt kooli avatud õpperuumi võimalusi – klasside lükanduksed avati ning ruumid ühendati koridoriga. Etlejad esinesid ilmekalt ja julgelt. Esitati palasid kevadest, reisimisest, armastusest, kodumaast ja perekonnast. Õpilaste esitatud laul lisas üritusele erilise hingestatuse. Iga etleja sai tunnustuseks tänukirja ja magusa kingituse.“

Šulgina ütleb, et Jõhvi Kesklinna Koolis peetud emakeelepäeva luulehommik näitas selgelt, kui väärtuslik ja mitmekesine on meie koolipere ning kui oluline osa on meie identiteedis keelel ja kultuuril. „Sellised üritused aitavad õpilastel mõista ja hinnata nii enda kui ka teiste keeli ja kultuure, luues sellega tugeva ja ühtse koolikogukonna,“ võtab ta teema kokku. „Ka sellel aastal toimuvad koolis need traditsioonilised üritused.“

Ehte Humanitaargümnaasium

Ehte Humanitaargümnaasium läheneb emakeelepäevale natuke teistmoodi ja nii sellel päeval kui kogu nädalal on fookuses mitu keelt. Kuigi suurem osa tegevusest hõlmab eesti keelt, on õpilastel võimalik ka oma emakeelt tähistada. „Me väärtustame iga lapse emakeelt. Julgustame õpilasi sel päeval mõtlema, milline on nende emakeel ja mis on selles ilusat,“ räägib Ehte Humanitaargümnaasiumi direktor Marika Kransiver. 

Lisaks eesti ja vene keelele mõeldakse emakeelepäeval ka ukraina keelele. Ukraina õpilastele käib koolis tunde andmas üks ukrainlane, kes pühendub sellel päeval just oma emakeelele. Puutumata ei jää aga ka näiteks inglise keel, kuna vanemates klassides on üks aruteluteemasid, kas inglise keel peaks olema peamine rahvusvaheline suhtluskeel. „Lisaks tutvustame õpilastele seto keelt ja kultuuri ning räägime murretest,“ ütleb Kransiver. 

Niisiis on emakeelepäev Ehte Humanitaargümnaasiumis aeg, millal keelte peale lihtsalt tavalisest rohkem mõeldakse. Süsteem, kuidas see kõik ellu viia, on lihtne ja konkreetne: seda keelt, mida õpetaja õpetab, ta emakeelepäeval ka rõhutab. Eesti keele õpetajad keskenduvad seega eesti keelele ja tegevusi on väga palju: vastavalt kooliastmetele esitatakse luuletusi, loetakse raamatuid ja kuulatakse audioraamatuid. Aga ka mängitakse sõnajahti, tehakse viktoriini ja vanasõnade puslet. Valitakse kõige ilusam ja erilisem eestikeelne sõna ning proovitakse ka ise uus sõna välja mõelda. Põhikooliõpilased teevad eestikeelseid muusikavideoid. Gümnaasiumis väideldakse selle üle, kas iga Eestis elav inimene peaks vähemalt algtasemel eesti keelt oskama. Vene keele tundides loetakse aga Puškinit ja mõeldakse vene keele peale. 

Kuigi kool läheb üle eesti õppekeelele, pole võrreldes eelmiste aastatega tänavune emakeelepäev seal kuidagi eriline. „Oleme juba pikemat aega kõiki keeli au sees hoidnud ja võtnud aega, et nendele keskenduda,“ lisab Kransiver. 

Narva Pähklimäe Kool

„Meie koolis on pikaaegne traditsioon tähistada peaaegu kõiki Eesti tähtpäevi ja pühi, et õpilased saaksid kinnistada eesti keele tundides õpitut ning arendada suulist väljendusoskust,“ lausub eesti keele õpetaja Inguna Joandi.

Üritused püütakse lõimida teema-aastaga. Tänavu on pearõhk eesti raamatul, ilukirjandusel, tänapäeva kirjanikel ja raamatul üldiselt, et anda õpilastele ülevaade eesti ilukirjandusest ning meelitada neid lugema.

Emakeelenädalal toimub üritusi eri vanuseastmetele.

Luule minu pilgu läbi – luuletuse loomine individuaalselt, paaris või rühmas, vormistamine ja esitlus.

Ettelugemise võlu – 8. kl õpilased loevad 5. kl õpilastele ette eestikeelseid jutte, viivad läbi viktoriini.

Raamatukratid – õpilased külastavad keskraamatukogu, valivad ühe lasteraamatu ja täidavad selle põhjal ülesandeid. 

„Iga algus on raske“ – viieliikmelised võistkonnad võistlevad eri tegevuskeskustes (eesti keel, muusika, kunst, matemaatika, loodusõpetus) eestikeelsete sõnade tundmises.

Kontsert. 

Vikerraadio e-etteütlus. 

Koolimaja seinte kaunistamine temaatiliste plakatite ja õpilastöödega.

Eesti keele olümpiaad (linnavoor). 

Varasematel aastatel on kooliraadios räägitud tähtpäeva ajaloolisest taustast ning loetud eestikeelseid luuletusi, kooli telerites on jooksnud esitlused, toimunud e-viktoriin. Algklassides võistlesid etlejad ning gümnaasiumiastmes spontaanselt kõnelejad. Et eesti keele olümpiaadi linnavoor on juba 15. märtsil, toimus koolivoor vabariigi aastapäeva eel. 

„Tegutsemist on küllaga,“ lausub Joandi ja meenutab, et varem on emakeelenädalal 9. ja 12. klassi õpilased edukalt esinenud ka linnaüritustel, mida korraldab TÜ kolledž või täiskasvanute kool. Kuna gümnaasiumiastet enam pole, osalevad nüüd üritustel põhikoolilõpetajad.

„Vene emakeelega õpilased ei mõista eesti keele olulisust ega seosta seda oma emakeelega, kuid kui õpetaja püüab õpilastesse süstida mitmekeelsuse pisiku, tegutsevad õppijad üritustel hea meelega, jagavad oma kogemusi noorematega ning püüavad mitmekesistada keeleõpet. Oleme kindlad, et ka sel aastal näeme üritustel keeleõppest huvitunud õpilasi,“ loodab Joandi.

Tallinna Pae Gümnaasium

Tallinna Pae Gümnaasiumis tähistatakse emakeelepäevaga eesti keelt ja kooli sõnum õpilastele on, et kõik keeled rikastavad. Emakeelepäeva tähistamise traditsioon on neil juba pikk ja üritusi korraldatakse igal aastal. „Meil on tegevusi, mis kanduvad aastast aastasse. Üks nendest on loomulikult Vikerraadio e-etteütlus, mida meie koolis kirjutavad gümnasistid,“ alustab Pae Gümnaasiumi eesti keele õpetaja Anna Solomko. 

Nendele tegevustele lisaks mõeldakse igal aastal aga ka midagi uut välja ja tänavu on mitu tegevust seotud eesti raamatu aastaga. Nii kohtuvad kaheksandad klassid raamatukogus tuntud eesti kirjaniku Ketlin Priilinnaga. Koolimajas kleebitakse seintele aga õpilaste ja õpetajate pildid – fotonäituse teema on „Ma loen eesti keeles“. 

Kooliastmete kaupa toimub ilusa käekirja konkurss. Kaheksandate ja üheksandate klasside projekt näeb välja aga selline, et õpetajatelt ja õpilastelt korjatakse kokku 107 kaunist eestikeelset sõna. „Igaüks valib sõna, mis tema arvates kaunilt kõlab,“ kirjeldab Solomko. 

Üks meeldejäävamaid üritusi, mis eelmisel aastal emakeelepäeval korraldati, kandis nime „Laste juttude hommikud“. Kaasati kooli vilistlased, kes Eestimaa eri paikadest, kus nad parasjagu elasid, video vahendusel tuntud Eesti lasteraamatutest katkendeid ette lugesid. „Videoid saadeti näiteks Tartust ja Saaremaalt ning muuhulgas kõlasid katkendid Sipsikust, Lottest ja Naksitrallidest,“ räägib Solomko. 

Kui uurin, kuidas kõikide nende ideede peale tullakse, kiidab õpetaja eestikeeleõpetajate ainesektsiooni, kuid lisab, et iga edu alus on koostöö ja keelepäeva ettevõtmistesse panustatakse võrdselt. „Meie koolis ei ole probleemi, et õpilased nendes tegevustes osaleda ei tahaks või oleksid passiivsed. Meil on ka vedanud, sest meil on keelekümblusklassid, kelle jaoks eesti keel on loomulik,“ lõpetab Solomko. 

Kohtla-Järve Slaavi Põhikool

„Emakeelepäev on meie kooli oluline traditsioon, lausub Kohtla-Järve Slaavi Põhikooli direktor Svetlana Vladimirova. „Üleminekuga eestikeelsele õppele on see päev saanud uue, veelgi sügavama tähenduse. Õpilased mõistavad, et eesti keel on nende tuleviku jaoks hädavajalik ning selle õppimine ei ole ainult kohustus, vaid ka võimalus avardada oma silmaringi ja tulevikuvõimalusi Eestis. Samas ei unusta me oma juuri ning rõhutame, et igal inimesel on õigus ja vajadus väärtustada ka oma emakeelt.“

Emakeelepäev slaavi põhikoolis on alati rõõmus ja sisukas. Tegutsedes arendatakse oma keeleoskust ja loovust – näiteks korraldatakse viktoriine, kus õpilased saavad oma teadmisi proovile panna. Nii ka sel aastal.

Eesti keele õpetaja Margarita Siilak sõnab, et keele õppimine ei ole pelgalt sõnade tuupimine, vaid võib olla ka loominguline ja mänguline.

„Oleme korraldanud bingomängu, kus õpilased otsisid vastuseid kooli teadetetahvlitelt, ning tegelenud eesti keele fraseologismidega, et mõista väljendite kujundlikkust ja tähendusi. Lastele meeldib selline avastamisrõõmu pakkuv õpe,“ räägib Siilak.

Üks populaarsemaid tegevusi on olnud illustreerida kõige ilusamat eestikeelset sõna − lapsed saavad oma loovust ja keeletunnetust väljendada kunsti kaudu. Samuti on neile meeldinud teemantluuletuste kirjutamine. Huvitav ja kasulik on olnud töö fraseologismidega – õpilased pidid esmalt mõistma eesti keele väljendeid ning seejärel neid illustreerima. 

„See pakkus avastamisrõõmu ja aitas tajuda eesti keele kujundlikkust,“ lausub Siilak.

Emakeelepäeval toimuvad ka esitlused ja arutelud keele olulisusest. Need aitavad mõista keele rolli kultuuris ja ühiskonnas.

„Keele õppimine ja mitmekesisus on rikkus,“ lausub direktor. „Emakeelepäev on selle tähistamiseks suurepärane võimalus. Peegeldame keele ilu, mängime keelemänge ning jagame teadmisi nii eesti kui ka teiste keelte sõpradega.“

Tallinna Tähekese lasteaed

Tallinna Tähekese lasteaias käivad küll valdavalt vene kodukeelega lapsed, kuid kodudes räägitakse kokku kaheksat keelt. Emakeelepäeval loetaksegi luuletusi ja lauldakse lisaks eesti keelele kõigi laste emakeeles, sest oma emakeel on iga lapse jaoks kõige ilusam. Kui laps ise veel hästi rääkida ei oska, teevad seda tema eest vanemad või saadavad oma sõnalise etteaste video teel, räägib lasteaia õppejuht Lea Maiberg.

Emakeelepäeva tähistatakse Tähekese lasteaias terve nädal. Rühmades räägitakse, milliseid keeli maailmas on, ning õpetajad küsivad lastelt, milline neist kellelegi meeldib. Kui lapsele meeldib egiptuse keel, sest ta on perega Egiptuses reisil käinud, räägitaksegi Egiptusest ja neist keeltest, mida seal räägitakse. Igas riigis räägitakse paljusid keeli, ka väikeses Eestis räägivad inimesed rohkem kui 200 keelt.

Igal aastal on Tähekese lasteaia lapsed osalenud Tallinna kultuurikeskuse Kaja korraldatud emakeelepäeva luulekonkursil ning lugenud eesti keeles eesti autorite luuletusi. „On olnud kaks konkurssi: üks eesti ja teine muu emakeelega lastele, ja meie lasteaed on osalenud mõlemas, sest meil on ka mõned lapsed, kelle kodukeel on eesti keel,“ ütleb Lea Maiberg.

Suurelt tähistati lasteaias Eesti Vabariigi aastapäeva. Kokku peeti kümme pidu, igas rühmas oma, et tähelepanu jaguks kõigile lastele. Kõigil pidudel esitas kuuaastaste laste rühm laulu „Põhjamaa“, mis neile endale väga meeldib ja hästi välja tuleb. Üks rühm laulis Eestile oma sõnadega sünnipäevalaulu. Ammune traditsioon on suur Eesti-teemaline viktoriin millest võtsid osa ka Männi lasteaia ja Järveotsa lasteaia võistkonnad. Lapsed pidid ära tundma kuulsate majade nagu Tallinna raekoda, Kolm Õde jne maketid. Pärast viktoriini lauldi ja mängiti koos.

Eesti raamatu aasta puhul on tänavu eriti tähtsal kohal raamatud. Lastele meeldivad Julius Oro, Leelo Tungla, Ellen Niidu, Eno Raua ja paljude teiste kirjanike raamatud. Palju kasutavad õpetajad ka logopeedilisi raamatuid, näiteks Viivi Kuusi „Kips-kõps külla“ räägib loomadest ja ongi mõeldud häälikute ja sõnade õppimiseks. Ka unejutud, mida õpetajad lastele enne lõunaund loevad, on kõik eesti keeles. Et märts on teatrikuu, kutsutakse lasteaeda külla mõni teater või käiakse teistes lasteaedades eestikeelseid etendusi vaatamas.

„Oleme jõudnud eestikeelsete lasteaedadega samasse punkti,“ tõdeb Lea Maiberg. „Lapsed loevad ja laulavad samu luuletusi ja laule ning tantsivad samu tantse kui eesti lapsed. Kooli minnes on nad teistega samas kultuuriruumis, mis ongi meie eesmärk.“

Tallinna Linnamäe Vene Lütseum

Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi direktori Natalia Samoilova sõnul tähistatakse koolis 14. märtsi eesti keele päevana, mil tundides räägitakse õpilastele eesti keelest ja K.-J. Petersonist. Kui varem jagati emakeelepäevaga seotud üritused tervele nädalale, siis sel aastal toimuvad need kõik 14. märtsil. Sellele päevale on planeeritud mitu eesti keelega seotud interaktiivset mängu ja viktoriini ning toimub 4.–9. klassi õpilaste etluskonkurss. Gümnasistid osalevad eesti raamatuaastale pühendatud e-etteütluses, kuid mitte ametlikult. Kirjutatakse paberile, kontrollitakse ja saadakse õpetajatelt tagasisidet. 

Sillamäe Päiksekese lasteaed

Sillamäe Päiksekese lasteaias on emakeelepäeva tähistamine iga-aastane traditsioon, kinnitablasteaia direktor Natalja Langinen. Nagu igal aastal, tulevad ka tänavu 14. märtsil lasteaeda külla linnavalitsuse töötajad, lastevanemad ja lasteaia vilistlased, kes hommikuringis lastele eesti keeles raamatuid ette loevad ja nendega mängivad.

Direktor räägib, et lapsi, kellega kodus eesti keeles räägitakse, on lasteaias vaid paar-kolm, kõigi teiste kodune keel on vene keel. Lasteaias toimub sügisest alates kogu tegevus ainult eesti keeles ning sellest, et lasteaias olid juba varem keelekümblusrühmad, on praegu palju abi. Eesti Vabariigi sünnipäeva tähistati lipuheiskamise, aktuse ja peoga Sillamäe spordikompleksis, kus Päevalille ja Karikakra rühma lapsed eesti keeles laulsid ja tantsisid. Kogu lasteaia pidu peeti aga lasteaia muusikasaalis. 

„On väga tähtis, et lapsed oskavad eesti keelt ja tunnevad eesti kultuuri, sest nad elavad Eestis ja lähevad eestikeelsesse kooli,“ rõhutab direktor. „Kasutame kõiki võimalusi, et nad keele hästi selgeks saaksid. Näiteks oleme kutsunud eesti rahvusest vanemaid lasteaeda tegevusi läbi viima, et lapsed kuuleksid peale õpetajate ka teisi inimesi eesti keelt rääkimas. Lisaks käivad meil külas teatrid. Jõhvis tegutsev Tuuleveski lasteteater, mille repertuaar oli varem venekeelne, mängib sel aastal ainult eesti keeles. Nad on mitme etendusega lasteaias käinud ja tulevad nüüd jälle märtsis, mil on lasteaia sünnipäev.“

Eesti rahvakalendri tähtpäevi tähistatakse lasteaias juba ammu ning lastele meeldivad nii mardi- ja kadripäeva kui ka jõulutraditsioonid. 4. märtsil toimunud vastlapäevapeol mängiti õues rahvamänge ja söödi vastlakukleid.