Põhjamaade ja Eesti karjääriteenuseid võrreldes ilmneb, et kuigi kõikides riikides on õpilastel seaduslik õigus karjäärialasele toele, varieeruvad seadused ja õppekava rakendamise viisid märkimisväärselt.

Karjäär ja selle kujundamine on elukestev protsess, mis saab alguse varajasest noorusest, kui inimene õpib ennast tundma ja avastab maailma. Kiiresti arenev maailm nõuab ka täiskasvanutelt pidevat õppimist ja kohanemist, milleks hakatakse vundamenti laduma noores eas, seetõttu on haridussüsteemil ja karjääriteenustel kandev roll.

Karjääripädevuste arendamine

Tunnustatud ekspert Ronald Sultana¹ rõhutab, et karjääriõppe programmide põhielemendid on töömaailma kriitiline mõtestamine, teadlikkus õppimisvõimalustest, põhjalik enesetundmine ning praktilisel viisil arendatud karjääri kujundamise oskused.

Euroguidance’i veebiseminaride sarjas „Career Guidance up North: karjääriõpe Põhjamaades“ tutvustasid värske uuringu tulemusi Islandi ja Soome ülikoolide eksperdid². Uuringu ajend oli tõdemus, et olenemata riikide haridussüsteemide (sh karjääriteenuste kättesaadavuse) sarnasusest esineb karjääriõppe ellurakendamisel põhikoolides märkimisväärseid erinevusi.

Traditsiooniliselt on Põhjamaades karjääriõpe haridussüsteemi lahutamatu osa, see pakub õppijatele karjääri kujundamise oskuste arendamisel ja teadlike valikute kujundamisel süsteemset tuge. Karjääriteenuseid kasutatakse katusterminina, mis hõlmab laia valikut karjääritegevusi ja -teenuseid, sealhulgas karjääriõpet. Karjäärinõustamise keskmes on inimesele sobivad haridus- ja tööalased valikud ning otsuste tegemine.

Põhjamaades keskenduvad karjääriteenused pigem karjäärialasele õppimisele kui otsuste tegemisele konkreetsetes etappides, näiteks põhikoolijärgsed valikud. Karjäärialane õppimine on seotud kooli üldiste väärtuste ja hariduslike eesmärkidega: toetada eneseteadlikkust, aidata kaasa sidusa ühiskonna kujundamisele ning muuta teadlikumaks normidest ja stereotüüpidest. Sarnaselt Eestiga käsitletakse karjääri kujundamise pädevusi üldpädevustena, mis aitavad inimesel oma elu kujundada.

Professionaalne karjäärialane toetus

Põhjamaades on karjääriteenused põhikooliõpilase õigus. Nii Rootsis kui Islandil on õpilasel õigus saada õpingute ja kutsealase arengu teemal tuge kvalifitseeritud spetsialistilt. Soomes vastutab kool nõustamise eest seni, kuni õpilased hakkavad õppima järgmisel haridusastmel. 

Uurijad nendivad siiski, et teenuste kättesaadavuses, eelkõige kvalifitseeritud spetsialistide vahendusel, on veel arenguruumi. Näiteks selgus, et Islandil ei käsitle 42% põhikoolidest karjääriõppe teemasid ja Rootsi õpilased ei saa koolis individuaalset karjäärinõustamist. Taanis leiab enam kui 75% omavalitsuste nõustamiskeskuste juhtidest, et põhikoolid ei pea süsteemset karjääriõpet prioriteediks. Võrdluseks, Eestis tehtud küsitluse³ põhjal oli eelneva kahe aasta jooksul kasutanud karjääriteenuseid veidi üle poole noortest ja PISA andmetel on karjäärinõustajaga kohtunud 58% üheksanda klassi õpilastest⁴.

Enamikus riikides on seadusega määratud karjääriteenuste pakkumiseks vaja erialast kvalifikatsiooni. Sel teemal on kõige nõudlikum Island, kus karjäärinõustajana töötamiseks on nõutav erialane magistrikraad. Soomes ja Taanis peavad spetsialistid läbima erialase magistriõppe või täiendkoolituse. 

Eestis akadeemiline kvalifikatsioon karjäärivaldkonnas paraku veel puudub. Valdkond on kujunenud peamiselt tegevusalana, mitte süsteemse õppe- ja teadusvaldkonnana. Küll aga on professionaalsuse garantiiks kutsekvalifikatsioon. Eesti Karjäärinõustajate Ühing on kutseandjana tegutsenud edukalt juba aastaid. 

Karjääriõpe teema ja ainena

Sarnaselt Eestiga on karjääripädevused Põhjamaade õppekavades, kuid nende ulatus ja rakendamise viisid erinevad riigiti. Soomes ja Norras on karjääriõpetus eraldi õppeaine, millele on õppekavas määratud kindel tundide maht. Taanis on õppeaine „Haridus ja töö“, kuid selle maht on määramata. Rootsis, Islandil ja Gröönimaal on karjääriõpe integreeritud teistesse õppeainetesse või pakutakse valikainena.

Töökogemus on oluline osa karjääriõppest, andes õpilastele võimaluse näha töökeskkonda, arendada oskusi ja teha seeläbi teadlikumaid valikuid hariduses ja tööelus. Samas on tööpraktika korraldus, kestus ja ka sidusus õppekavaga riigiti erinevad. Rootsis ja Fääri saartel peavad koolid tagama õpilastele võimaluse tööpraktikaks, Soomes on see kohustuslik ja Taanis kas koolide või õpilaste enda korraldatud. 

Detsentraliseeritud haridussüsteemiga Norras võivad koolid ise otsustada, kas tööpraktikat korraldada. Taanis peavad põhikoolid lisaks töökogemusele pakkuma õpilastele võimalust külastada keskkoole ja osaleda seal paaripäevases õppetöös. Sarnased võimalused on loodud Soomes ja Fääri saartel.

Eestis ei ole tööpraktika õppekava osana sätestatud, kuid mõne kooli õpilased saavad käia töövarjuks. Samuti ei ole koolidel kohustust pakkuda õpilastele võimalust keskharidustaseme õppega kokku puutuda. 

Kvaliteedi hindamine ja arendamine

Karjääriõppe korralduse ja eduka toimimise alus on seaduste, õppekavade ning nende ellurakendamise kooskõla. Samas ei ole karjääriõppe kui eraldiseisva valdkonna järjepidev hindamine kuigi levinud. 

Eestis on viimastel aastatel uuritud karjääriteenuseid⁵ ning karjäärispetsialistide koolitusvajadust ja -mudelit⁶ ning kirjeldatud piirkondlike karjääriteenuste võimalusi⁷. Haridus- ja Teadusministeeriumist jõuavad peagi koolideni juhised, mis aitavad kvaliteetset karjääriõpet korraldada. 

Põhjamaades toetavad karjäärinõustajad koos õpetajatega karjääriõpet, kuid õppetöö maht on selgelt reguleeritud vaid Soomes ja Norras – samamoodi võiks see olla ka Eestis. Töömaailmaga kokkupuute võimaluste pakkumine, mis aitab õpilastel teha teadlikumaid haridusvalikuid, on õppekavadesse sisse kirjutatud nii Soomes kui ka Rootsis. Eestis looks sellise süsteemsuse kehtestamine kõigile võrdsemaid võimalusi ja aitaks saavutada haridusvaldkonna arengukavas seatud eesmärke. 

Kvaliteedi hindamist peab järjepidevalt arendama nii Eestis kui ka Põhjamaades, kusjuures oluline on luua selged standardid ja arendada valdkonda teaduspõhiselt. Haridusasutuste ja tööandjate senisest tihedam koostöö, süsteemne hindamine ja tugevam riiklik reguleerimine aitaksid nii Põhjamaadel kui ka Eestil karjääriteenuseid veelgi tõhusamaks muuta. 

Artikkel on koostatud, tuginedes Nordic Journal of Transitions, Career and Guidance ajakirjas avaldatud artiklile „Karjääriõpe Põhjamaades: riiklike õigusaktide ja põhikooli õppekavade võrdlus“ („Career Education in the Nordic Countries: A Comparison of National Legislation and Compulsory School Curricula“), njtcg.org/articles/10.16993/njtcg.64

---

[1] Sultana, R. (2018) Enhancing the quality of career guidance in secondary schools : a handbook. University of Malta. https://www.um.edu

[1] Career Education in the Nordic Countries: A Comparison of National Legislation and Compulsory School Curricula, https://njtcg.org/articles/10.16993/njtcg.64

[3] Centar (2021) Karjääriteenused Eestis: teel terviklahenduseni https://centar.ee/pdf/ee/2021_Karjaariteenused_Eestis_teel_terviklahenduseni.pdf

[4] Tire G., jt (2023) PISA 2022 EESTI TULEMUSED. https://harno.ee/sites/default/files/documents/2023-12/Pisa_tulemused_2022_veebi.pdf

[5] Centar (2021) Karjääriteenused Eestis: teel terviklahenduseni https://centar.ee/pdf/ee/2021_Karjaariteenused_Eestis_teel_terviklahenduseni.pdf

[6] Pata, K. jt., (2022) Karjäärispetsialisti koolitusmudel: võimalused, vajadused ja lahendused elukestvaks karjääri kujundamiseks https://eeagentuur.ee/wp-content/uploads/sites/8/2022/02/karja25cc2588a25cc2588rispetsialisti-koolitusmudel.pdf

[7] Sotsiaalse Innovatsiooni Labor (2023) Piirkondlike karjääriteenuste mudelite teenusedisain https://harno.ee/sites/default/files/documents/2023-12/Tutvu ka piirkondlike karj%C3%A4%C3%A4riteenuste mudeli raportiga_0.pdf