Urmo Uiboleht.
Koolijuht Urmo Uiboleht ütleb, et kirja pandud unistused võivadki teoks saada.

Õpetame noored jälle unistama

Urmo Uiboleht.
Koolijuht Urmo Uiboleht ütleb, et kirja pandud unistused võivadki teoks saada.
3 minutit
425 vaatamist
1 kommentaar

Kuna peale kasvavad põlvkonnad on unustanud unistamise, tuleb hakata neile ka seda koolis õpetama.

„Koolis peame mõtlema, kuidas ergutada laste loovust ilma nutiseadmeteta,“ ütleb Eesti Koolijuhtide Ühenduse juhatuse esimees ja Tartu Erakooli juht Urmo Uiboleht. Tema sõnul on elutempo ja kogu meid ümbritsev keskkond selgelt piiranud unistamise võimalust.

Uibolehe sõnul on unistamine väärtuslik tegevus. „Peame looma ühiskonnas unistamiseks tingimusi ja saama lahti suhtumisest, et „mis sa tühja logeled“,“ lausub ta.

„Praeguste ühiskondlike pingete ajal on unistamine üks võimalus, kuidas end rahustada ja olla mõistlikus rahus. Oleme võidelnud selle eest, et tehnoloogia võimaldaks meile rohkem vaba aega, aga selle tulemusena on elu läinud järjest kiiremaks. Hetki, mil me päriselt unistada saaks, ei olegi,“ räägib Uiboleht. „Võib-olla on unistamine meile tabu ka ajalooliselt: seda võib pidada logelemiseks ja laisklemiseks – et mis sa tühja passid!“

Nüüd on koolis saadud aru, et seda nii-öelda tühja passimist ja unistamist peab hakkama teadlikult suunama. Uus põlvkond, ilmselt paljuski meie eeskujul, ei oska enam unistada. Nende soovid on hästi praktilised ja pragmaatilised. „Kui küsida noorte käest, millest nad unistavad, siis ütlevad nad, et uuest telefonist, rõivaesemest, reisist või kontserdist. Aga mõtet laiemalt arendada nad ei oska,“ tõdeb koolijuht. 

Elutempo ja kogu meid ümbritsev keskkond on piiranud unistamise võimalust. Iga hetk, mis unistamiseks tekib, täidetakse ära nutiseadmetega. Loovus ja fantaasia ei saa enam tööle hakata. Bussi oodates, seal sõites või vahetunnis läheb käsi kiiresti taskusse nutiseadme järele. See selgelt takistab ja piirab unistamist, unistamise võimalust ja ka selle tähendust. Peame mõtlema, kuidas ergutada laste loovust ilma nutiseadmeteta. Või kuidas panna nad üksinda mõtisklema, fantaseerima. 

Et noori taas unistama ärgitada, kutsub Uiboleht kõiki koole osalema 30. aprillil toimuval „Hakkab looma“ koolide unistamispäeval, kus luuakse tingimused unistuste tekkimiseks. 

Üle-eestilise kodanikualgatuse „Hakkab looma“ käigus kavatsetakse panna vähemalt 30 000 inimest unistama sellest, milline võiks olla Eesti aastal 2050. Projektiga on juba liitunud üle 40 ettevõtte ja organisatsiooni. Virtuaalne unistamiste kogumise keskkond avati Loo koolis.

„Eesti ühiskonnas puudub tulevikunägemus aastaks 2050, puudub Eesti tuleviku lugu, mis vaatab üle tänastest kriisidest,“ ütleb projekti algataja Eva Truuverk. „Nii nagu unistus vabast Eestist aitas üle elada 50 aastat okupatsiooni, vajame ka praegu ühist tulevikuvisiooni. Selle puudumine pärsib noorte tulevikuplaane ning takistab teadus- ja innovatsioonitegevuse rakendamist kriitiliste väljakutsete lahendamisel.“

Kõik, kes soovivad anda oma panuse Eesti tulevikuloo kujunemisse, saavad oma unistused – kas üksi, väiksemate gruppide või kogukondadena – sisestada keskkonda www.hakkablooma.ee. Seda saab teha 20. maini. 

Unistuste kogumiseks kasutatakse turvalist ja kõigile avatud veebikeskkonda, mis on loodud võimaldamaks inimestel oma mõtteid jagada. Unistused jäävad anonüümseks, andmeid ei edastata kolmandatele osapooltele ning keegi ei saa neid ühegi isikuga seostada.

Pärast 20. maid hakkavad unistusi tehisintellekti abil analüüsima AIRE keskuse eksperdid ja Tallinna Tehnikaülikooli tudengid.


  • 20.03 – „Hakkab looma” väljakuulutamine ja veebikeskkonna avamine Loo koolis
  • 30.04 – üle-eestiline koolide unistamine
  • 3.05 – suur üle-eestiline unistamispäev
  • 20.05 – elektrooniline keskkond sulgub, algab tulemuste analüüs
  • august – tulemuste avalikustamine

Lisainfo projektist: https://hakkablooma.ee.

Kommentaarid

  1. Koolijuht, kui sinu kool oskab unistada või tahab seda väga õppida, siis registreeri KOHE oma kool unistamispäevale 30. aprillil! https://forms.gle/W5hvV6LAXnfcrWrq6

    Robert Pappel

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Pöördumised härra Aaviku poole

Johannes Aaviku sünniaastapäevale pühendatud esseekonkursile laekunud töödes räägiti nii haridusest kui keele tulevikust ja sõna jõust.

Keeleteadlase ja -uuendaja Johannes Aaviku…

8 minutit
1 kommentaar

Eesti keelevaldkonna mäed ja karid

26. mail tähistati Tartus haridus- ja teadusministeeriumis 20 aasta möödumist eesti keele arengukava sünnist.

Esimese eesti keele riikliku arenduskava kiitis valitsus…

5 minutit

Mis raamatust me algame?

Piibel hakkas levima talutaredes 18. sajandi algul. Sealt sai alguse ka meie lugemisoskus.  Oleme osa olulisest kultuurist välistanud oma elus ja…

8 minutit
Õpetajate Leht