- Kirjeldame oma magistritöös, kuidas eesti keele õpetajad tutvustavad soome-ugri rahvaste ja keelte teemat oma ainetundides ning missugused on nende hoiakud seda tehes.
- Jagame ka soovitusi õppematerjalidest, mida õpetajad võiksid soome-ugri keelte ja rahvaste tutvustamiseks kasutada.
Koostasime anonüümse veebiküsitluse, millele vastas 84 eesti keele õpetajat üle Eesti: neist 52 olid eesti keele ja kirjanduse ning 32 eesti keele kui teise keele õpetajad. Vastanutest 74% käsitleb soome-ugri rahvaste ja keelte teemat oma ainetundides. Eesti keele ja kirjanduse õpetajate seas on see osakaal umbes kolmandiku võrra suurem (88%) ja eesti keele kui teise keele õpetajatel kolmandiku võrra väiksem (55%).
Selgus, et õpetajaid mõjutab selle teema käsitlemisel rohkesti just õppekava. Siiski näevad mitmed õpetajad võimalust sugulasrahvaste ja keelte käsitlemisel laiendada õpilaste teadmisi eesti keele taustast ja kultuuriseostest. Mõne õpetaja meelest on oluline tutvustada õpilastele ka teisi rahvaid ja keeli peale soomlaste.
Tulemustest selgus, et soome-ugri rahvaste ja keelte käsitlemist takistab sageli õppekava ülepaisutatus ja ajapuudus. Osa õpetajaid ei käsitle soome-ugri rahvaid ja keeli aga oma teadmiste piiratuse tõttu. Paljud eesti keele kui teise keele õpetajad arvavad, et teema ei ole vene õpilaste jaoks oluline, kuna õppekavas pole seda otseselt nõutud. Mõne õpetaja arvates ei oska õpilased teema mõistmiseks piisavalt eesti keelt. Eesti keele ja kirjanduse õpetajad tõid teema käsitlemata jätmise põhjusena välja ka õpilaste nooruse.
Eesti keele õpetajad käsitlevad oma ainetundides üldiselt soome keelt ja soomlasi. Siiski leiavad nad viise tutvustada ka teisi keeli ja rahvaid, näiteks kuulates liivi keele hümni, kutsudes külalisesinejaid kohalike soome-ugri rahvusvähemuste seast ning tehes õpilastega rühmatööd.
Õppetegevustena klassiruumis eelistavad õpetajad tekstide lugemist ning tõlkimist, filmide vaatamist (enim toodi välja Lennart Meri ,,Veelinnurahvas“) ja külalisesinejate kooli kutsumist (eelkõige Tallinnas ja Tartus, kus asuvad soome-ugri teemadega seotud asutused, nagu Fenno-Ugria ja ERM). Materjalide kasutamisel toetutakse peamiselt internetile ja kooliõpikutele.
Vaja on õppematerjale ja tuge
Sellegipoolest väljendab märkimisväärselt suur osa (93%) õpetajatest soovi uute materjalide järele. Mõned õpetajad ei käsitle soome-ugri rahvaid ja keeli just õppematerjalide puudumise tõttu. Teisalt on õpetajaid, kes kasutavad mitmesuguseid õppetegevusi ja -materjale, kuid tunnevad vajadust olemasolevat tüüpi õppematerjalide (audiovisuaalsed vahendid, interaktiivsed kaardid, keelepuu ja töölehed) ja koolituste järele.
Teemakohaseid materjale leiavad uuringus osalenud õpetajad eelkõige Fenno-Ugria kodulehte külastades või ERM-i ,,Uurali kaja“ näituse juurde loodud videoid vaadates. Mõned õpetajad soovivad ka lõimitud materjale ja teha koostööd teiste aineõpetajatega. Soome-ugri teemat saab väga hästi lõimida ühiskonna- ja ajalootundidega, käsitledes mõne soome-ugri keele saatust ja keelepoliitikat. Teadmised kinnistuvad paremini aineid lõimides, mis võimaldaks soome-ugri rahvaste teemad lisada igapäevaõppesse. Teemat saab siduda ka käsitööga (Marju Vahtra tööraamat „Kunstitunnid soome-ugri ainetel“).
Ligi kolmandik eesti keele õpetajatest soovib tulevikus osaleda koolitustel. Koolitusi või töötube korraldades on oluline tegur kooli asukoht. Kõige rohkem leidub hõimurahvaste teemadega tegelevaid asutusi Harju- ja Tartumaal. Koolides, mis ei asu asutuste lähedal, ei pruugi alati olla võimalik kedagi kohapeale esinema kutsuda. Seetõttu võiks kaaluda veebisilda või korraldada hübriidkoolitusi, mida õpetajad saaksid ka hiljem vaadata. Meie hinnangul oleks suur abi ka temaatilisest infolistist või veebipõhisest platvormist, kus õpetajad saaksid igal kuul või kindla aja jooksul uudiseid ja materjalide viiteid, hoidmaks end kursis soome-ugri rahvaste ja keelte teemadega.
Meie uurimistöö tulemustest selgus, et õpetajad on huvitatud soome-ugri teemade käsitlemisest, kuid vajavad selleks õppematerjale ja tuge. Kui tahame, et järgmised põlvkonnad mõistaksid ja väärtustaksid meie sugulasrahvaid ja -keeli, peavad nad saama teemaga tutvuda juba koolis. Seega on oluline pakkuda õpetajatele praktilisi ressursse ja koolitusi.
Valik soome-ugri õppematerjale
1. Fenno-Ugria ja Videoõpsi videod
Fenno-Ugria Asutuse ja Videoõpsi koostöös valmis 2024. aastal viis videot, mis käsitlevad soome-ugri keelesugulust eesti keele, ajaloo ja geograafia vaatenurgast, keskendudes peamiselt II–III kooliastmele ja gümnaasiumile. Eesmärk on muuta teemad noortele atraktiivseks ka väljaspool koolitundi.
Soome-ugri videote seeria on kõigile tasuta kättesaadav.
Kristo Siigi metodoloogilised soovitused videote kasutamiseks.
2. MTÜ Hõimulõimede Spotify muusikalist
Õpetajate küsitluse tulemused näitavad, et soome-ugri keeltes muusika kuulamine on õppetöös levinud. Soomeugri aktivistidest noorte organisatsioon Hõimulõimed on koostanud Spotifysse muusikalisti, kus soome-ugri keeled ja muusikastiilid on selgelt kategoriseeritud. See teeb õpetajatele ja õpilastele sobivate laulunäidete leidmise, eri keeltega tutvumise ning iseseisva avastamise lihtsamaks. Muusikalisti saab meie arvates mugavalt kasutada alates II kooliastmest.
Lisainfo Spotify´s kättesaadava muusika kohta.
3. Fenno-Ugria ja ERM-i Hõimuklubi arhiivid
Külalisesinejate kutsumisega seotud raskusi saab leevendada, kasutades Fenno-Ugria Hõimuklubi ja ERM-i Hõimuklubi arhiivi, kust on võimalik leida väärtuslikku videomaterjali. Nendes käsitletakse soome-ugri rahvaste keelelist, kultuurilist, aga ka sotsiaalset, poliitilist ja majanduslikku olukorda, samuti fennougristika arengusuundi. Esinejateks on eri moel hõimurahvaste, nende keelte ja kultuuridega seotud inimesed.
Fenno-Ugria Hõimuklubi Arhiiv.
ERM-i Hõimuklubi Youtube’i kanal.
4. Tööraamat ,,Rännukaru seiklused soome-ugri maailmas“ põhikoolile
Anti Lillaku, Natalia Pyllu, Kaari Siemeri tööraamatus ,,Rännukaru seiklused“ tutvustatakse soome-ugri rahvaid karu seikluste kaudu. Iga peatükk algab rahva kokkuvõtva tutvustusega ning seejärel tutvustatakse rahvaste kombestikke enamasti loovate harjutustega. Tööraamat sisaldab rohkelt visuaali, tavalisest suuremaid tähti ning palju joonistamisülesandeid. See toetab ,,Uurali kaja“ näituse külastanuid ja ka neid, kes pole veel seda teinud.
5. Tööraamat ,,Kunstitunnid soome-ugri ainetel“ põhikoolile
Marju Vahtra kunstiõpetuse tööraamat tutvustab uurali rahvaste rahvakunsti elemente. Peatükid algavad rahvaste lühikese tutvustusega, millele järgneb vähemalt üks ülesanne, näiteks mari vikerkaarevöö, saami šamaanitrummi ja obiugri ornamendide joonistamine ning liivlaste paadikuuri modelleerimine. Loominguliste ülesannete aluseks on võetud kõige iseloomulikumad näited soomeugrilaste rahvakunstist, kasutades tänapäevaseid materjale.
Agnes Lea ja Orsolya Sild kaitsesid 2024. aastal Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi eesti keele ja kirjanduse õpetaja õppekaval magistritöö ,,Soome-ugri rahvaste ja keelte käsitlemine eesti keele tundides“. Juhendajad olid Miina Norvik ja Nikolay Kuznetsov.
Lisa kommentaar