Lähenevate eksamite valguses on oluline, et kõik haridustöötajad saaksid ühtemoodi aru, millistele õpilastele tohib rakendada eksameid sooritades eritingimusi. Haridus- ja Teadusministeeriumi määrus sätestab, et eksamitel rakendatakse vajalikke eritingimusi õpilastele, kellele on sarnaseid meetmeid rakendatud igapäevases õppetöös kogu kolmanda  kooliastme vältel ning kelle toe kohta on tehtud märge Eesti Hariduse Infosüsteemis. Seega ei ole seda võimalik teha vahetult enne eksamit.

Tänapäeva kooli peamine ülesanne on toetada õpilast õppeprotsessis iga päev, et tagada parimal võimalikul viisil nii tema edasijõudmine aines kui ka aus ja õiglane tagasiside tema tugevuste ning nõrkuste kohta. Eelmainitu hõlmab nii kooli vastutust ainealaste õpipädevuste ja eluks vajalike oskuste saavutamise toetamisel kui ka tingimuste loomist, kus eksamid toimuvad võrdsetel alustel ausalt ja korrektselt.

Haridus- ja teadusministeeriumi määrus sätestab, et eksamitel rakendatakse vajalikke eritingimusi õpilastele, kellele on sarnaseid meetmeid rakendatud igapäevases õppetöös kogu kolmanda kooliastme vältel ning kelle toe kohta on tehtud vastav märge Eesti Hariduse Infosüsteemis.

On mõistetav, et koolid soovivad oma õpilastele parimat, püüdes eksami sooritamise teha võimalikult mugavaks, et tagada hea tulemus. Ei tohi aga tekkida olukord, kus jaanuaris määratakse EIS-is õpilase eksami jaoks peaaegu kõik eritingimused, hoolimata sellest, et eelnevalt õppetöö jooksul neid rakendatud ei ole ja vajadus nende järele puudub. See tekitab ebaausat konkurentsi ja rikub määruses sätestatut.

Eritingimusi tuleb rakendada järjepidevalt õppetöö jooksul

… ning nendest peavad olema teadlikud nii õpilane, tema vanem kui ka kool. See tähendab, et lisaks märkele EHIS-es peab olema märge ka õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardil.

Näiteks on kaardil kirjas, et keskendumisprobleemide ning aeglase töötempo tõttu on õpilasele võimaldatud matemaatikas tööde sooritamiseks lisaaega ja võimalust koolitundides iga päev puhkepause võtta, näiteks enda sirutamiseks ja rahustamiseks.

Seega ei saa tekkida olukorda, kus õpilane on olnud suuteline sooritama kõik hindelised tööd koolis lisaajata või puhkepause võtmata, kuid vajab neid eksamil. Samuti pole koolil õigust taotleda eksamiks vahetu juhendamise või tööülesannete põhjalikuma selgitamise eritingimust, kui õpilane ei ole seda igapäevases õppetöös vajanud. Igaks juhuks taotlemine pole õiguspärane, selleks peab olema reaalne vajadus, mis kajastub EHIS-es ja individuaalse arengu jälgimise kaardil.

Rõhutada tuleb ka asjaolu, et eksamite eritingimusi ei saa paluda lapsevanem. Niisamuti pole koolil õigust nõuda tervisetõendit, logopeedi tõendit düsgraafia kohta, Rajaleidja otsust vms, et märkida õpilasele eksamite infosüsteemis eritingimusi. Kogu eritingimuste taotlemise loogika peab tuginema asjaolule, et tegemist on eripäraga, mis on õpilasel olnud järjepidevalt õppetöö jooksul.

Erijuhuna käsitletakse psühhiaatri või psühholoogi tõendeid, mida võib esitada hiljem (nt märtsis või aprillis), või olukorda, kus kool ei ole teadlik õpilase ärevushäirest, millega tegeleb kooliväline psühholoog ja millest vanem ei ole kooli teavitanud. Sel juhul ei saa kool vanema esitatud tõendit eirata ning peab võimaldama õpilasele vajalikke eritingimusi, näiteks lisaaega või eraldi ruumi.

Kuidas mõista kooli direktori poolt võimaldatavate eritingimuste sisu?

Seaduse järgi on direktori käskkirjaga võimalik määrata õpilasele tema vajadustest lähtuvalt eksami sooritamiseks üks või mitu eritingimust.

1. Anda lisaaega kuni 15 minutit ühe astronoomilise tunni kohta.

Seda eritingimust peab olema süsteemselt rakendatud hindeliste tööde puhul, nt tunnikontrollide või kontrolltööde sooritamise ajal. Nii võib õpilane saada kümneminutilise tunnikontrolli sooritamiseks aega 12 minutit. Õpilastele, kes saavad iga päev piiramatut lisaaega, sooritades nt kümneminutilist tunnikontrolli kokku kolmel päeval, ei ole selle eritingimuse taotlemine pääsetee, vaid pigem märk sellest, et õppekava pole jõukohane.

2. Sooritada eksam eraldi ruumis.

Eritingimus on mõeldud õpilastele, kes õpivad teatud õppeainet üks ühele või on paigutatud kontrolltööde ajal eraldi ruumi, kuna ei suuda teistega koos keskenduda. Eraldi ruumi paigutamine tuleb küsimuse alla ka siis, kui 

• eksam on puhkepausiga ning koos teistega ei saa õpilane puhkepausile minna, kuna kasutab ka lisaaega ja puhkepause;  
• õpilane sooritab eksamit arvutil ning tema trükkimine võib teisi segada;
• õpilasele on määratud eritingimusena teksti täpsem selgitamine, ettelugemine vms, mis segaks ühes ruumis olles teisi õpilasi.

3. Kasutada puhkepausi kuni kümme minutit ühe astronoomilise tunni kohta.

Eritingimus on mõeldud õpilastele, kellel on füüsiline erivajadus (õpilane peab püsti tõusma, et selga sirutada), psüühika eripära (vajab rahunemiseks ruumist väljumist ja jalutamist), diabeet (lisaks veresuhkru mõõtmisele peab õpilane ka vahepala sööma) vms. Lisaaja ja puhkepauside võtmine ei tohi olla põhjendatud võimalusega lihtsalt teistest kauem eksamitööd sooritada.

4. Lubada vastused kirjutada üles tugiisikul, kui õpilane ei saa ise kirjutada.

Eritingimus on mõeldud õpilastele, kes kogu kooliaja vältel on kasutanud üleskirjutaja teenust, kuna tema terviseseisund ei võimalda kirjalikke töid sooritada.

5. Lugeda ette eksamiküsimusi ja teksti. 

Eritingimus on mõeldud vaegnägijale või ulatusliku lugemisraskusega õpilasele, kellele on kogu kooliaja vältel iga päev õppevara ette loetud, nt on teksti lugenud ette tugiisik. Eritingimus ei ole mõeldud õpiraskusega õpilasele, kellel on puudulik funktsionaalse lugemise oskus ning kellele õpetaja üritab lisaks ettelugemisele selgitada eksami ülesannete sisu, kas siis rõhutades või lausa selgitades kõiki ülesandeid.  

6. Anda eksami korralduse kohta kirjalikke juhtnööre.

Eritingimus on mõeldud vaegkuuljatele.

7. Lubada õpilasel kasutada täiendavaid abivahendeid (õigekeelsussõnaraamat, keelereeglid, abivalemid), mida ta on kasutanud õppeprotsessis ka varem.

Eritingimuse all on mõeldud abivalemeid ja keelereegleid, mitte aga näidisülesandeid, paljundatud harjutusvara, näidiskirjandite lõike, geomeetriliste kujundite jooniseid koos valemite ja eelmiste aastate eksamitööde näidisülesannetega vms. Samuti on lubatud kasutada sõnaraamatuid muukeelsetel õpilastel, kes vajavad näiteks füüsikaeksamil terminoloogia täpsustamist. Võimaldatud abivahendeid peaks õpilane olema harjunud kasutama igapäevases õppetöös. 

8. Selgitada töökorralduste ning eksamiülesannete teksti täpsemalt ja põhjalikumalt.

Eritingimus on mõeldud peaasjalikult õpilastele, kellele tuleb nt ülesanne väiksemateks osaülesanneteks liigendada või töökäsku täpsemalt selgitada. Sel juhul tuleb suunata õpilast tähelepanelikult lugema, mida ülesandes teha palutakse, pöörata tähelepanu, et õpilane kontrolliks veel kord, kas ta on kõik vastused korrektselt vormistanud ja kõik kirjavahemärgid pannud. Kindlasti ei ole selle eritingimuse alla mõeldud olukorda, kus õpetaja koos õpilasega lahendab ülesandeid või õpilane pakub õpetajale vastusevariante, kuni läheb juhuslikult täppi.

9. Hinnata kirjutamisraskusega õpilase emakeele eksamitööd diferentseeritult.

Eritingimuse taotlemise alus on eesti keele õpetaja ja/või kooli logopeedi tähelepanek ning märge kirjutamisraskuse kohta EHIS-es. Kõik veatüübid, mille kohta kehtib diferentseeritud hindamine, on välja toodud eksami hindamisjuhendis. NB! Diferentseeritud hindamise alla ei käi juhud, kus õpilane eksib õpitud keelereegli vastu või ei ole suuteline iseseisvalt kirjalikku teksti looma. 

10. Kasutada viipekeeletõlki.

Kuulmispuudega õpilased võivad viipekeeletõlki kasutada eksami korralduslikus osas. Tõlki ei ole lubatud kasutada selgituste või ülesande sisu täpsustamiseks või seletamiseks.  

Kui individuaalse õppekava alusel on riiklikke õpitulemusi vähendatud või asendatud, siis võib kool ise koostada eksami ja õpilane ei pea tegema Harno koostatud eksamit.

Eksameid korraldava asutuse eelneval nõusolekul võib kooli direktor otsustada, et üldist, tõhustatud või erituge saav põhikoolilõpetaja vajab mõnda eritingimust.

• Õpilasel, kes ei saa kirjutada või kelle käekiri on erivajadusest tingituna raskesti loetav, on luba kasutada õigekirjakontrolli programmita arvutit.
  Nagu ka eelnevate eritingimuste korral, on ka siin vaja rõhutada, et õpilane on pidanud vajama seda eritingimust kogu varasema õppetöö vältel. Eritingimus ei ole mõeldud õpilastele, kes muidu eesti keeles tööde sooritamiseks arvutit ei kasuta. NB! Eksamitööd ei saa sooritada arvutil matemaatikas.

• Muuta nägemispuudega õpilasel eksamitöö kirja suurust või koostada eksamitöö punktkirjas.
  Ka seda eritingimust peab olema rakendatud kogu kooliaja vältel. Niisamuti on kooli ülesanne täpsustada eksamitöö vajalik kirja suurus. 

• Viia kuulmispuudega õpilasel eksamitöö läbi ilma kuulamise ja suulise osata.
  Selle eritingimuse puhul tuleb rõhutada, et vabastust taotletakse õpilasele, kellel on kuulmisaparaadi või implantaadi kasutamisest hoolimata märkimisväärne kuulmislangus, mistõttu on eksamiosadest vabastamine põhjendatud.  
  
  
• Viia raske kõnepuudega õpilasel eksamitöö läbi ilma suulise osata.
  Eritingimust rakendatakse raske häälduspuude, kogeluse või valikulise mutismi korral.

Lõpetuseks

Põhikooli lõpueksamite eesmärk on hinnata riikliku õppekava omandamist ning selle kaudu anda võimalikult objektiivset ja võrreldavat tagasisidet õppimise ja õpetamise tulemuslikkusest õpilasele, vanemale, koolile, koolipidajale ja riigile. Seetõttu peabki eritingimuste taotlemine olema põhjendatud ja lähtuma õpilase tegelikust vajadusest. Olgem ausad ja õiglased kõikide osapoolte suhtes.

Edu eksamitel!