Lastekirjandus on köitev uurimisteema – igal aastal leidub koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava lõputööde hulgas huvitavaid uurimusi sellest, kuidas lasteaias lastekirjanduse kaudu laste oskusi arendatakse. 

Annika Kallas, kes töötab Luunja Midrimaa lasteaias, selgitas välja lasteaiaõpetajate arvamused 3–4-aastaste laste jutustamisoskuse arendamise kohta etteloetud juttude kaudu. Puiga Siilikese lasteaia õpetaja Berit Uljase eesmärk oli teada saada, mida arvavad lasteaiaõpetajad luuletuste kasutamisest 3–4-aastaste laste õppetegevustes ja laste fonoloogiliste oskuste arendamisest. Juttude ettelugemine on lapsele naudingut pakkuv tegevus, mis loob eeldused lugema õppimiseks ja eduks koolis. Lasteaiaelu oluline osa on aga ka luuletused, sest lastel on loomulik võime vastu võtta ning nautida riime, rütme ja kordusi.

Ettelugemist peetakse üheks vanimaks, lihtsamaks, aga ka odavamaks keeleoskuse arendamise viisiks, sest selle käigus lõimuvad uued teadmised olemasolevatega, luues uue tähenduse. Paljud uurimused kinnitavad, et 3–4-aastaste laste kõne areneb kiiresti ja seetõttu on ettelugemine tõhus meetod. See aitab mitmekülgselt toetada jutustamisoskust ja hinnata ka kõne eakohast arengut. Ettelugemine mitte ainult ei suurenda laste sõnavara ja kuulamisoskust, vaid laiendab ka sõnade ja teksti mõistmist, arendab keele kasutamise vilumust ja suhtlemisoskust ning tekitab huvi lugemise ja raamatute vastu üldiselt. Õpetaja, kes loeb lastele jutte ette ilmekalt ja kaasahaaravalt, nakatab oma eeskujuga lapsi, innustab neid tähelepanelikult kuulama, võimaldades dialoogi teel olla lapsel aktiivne kuulaja. 

Annika Kallase kuus intervjueeritavat lasteaiaõpetajat pidasid juttude valikul olulisteks kriteeriumiteks eakohasust ja teksti lihtsust, kuid valitud jutud peaksid lastele ka huvi pakkuma ja neid kõnetama. Ettelugemiseks kõige sobivamaks peetakse lühijutte ja muinasjutte, sest need ergutavad huvi raamatute ja lugemise vastu. Paraku tõdesid lasteaiaõpetajad, et laste enda lemmikraamatu tekst ja sisu ei pruugi olla neile eakohane ning õpetaja peab seda lihtsustama. Lasteraamatutete valikut pidasid õpetajad mitmekesiseks, mis on omal moel ka väljakutse, sest õpetaja peab oskama otsustada, milline jutt on rühma lastele eakohane, sobiva raskusastmega, ent ka haarav.

Ettelugemist pidasid õpetajad väga oluliseks vahendiks keeleoskuse, sealhulgas jutustamisoskuse arendamisel. See arendab teksti mõistmise oskust, ergutab keskendumis- ja kujutlusvõimet ning tekitab huvi juttude vastu. Ettelugemisel on suur emotsionaalne ja intellektuaalne mõju lapse keelelise võimekuse arenemisele, sest põnevad ja meeliköitvad lood panevad kaasa mõtlema. Etteloetud jutud sobivad suurepäraselt päevategevuste sissejuhatuseks, sest laiendavad temaatilist sõnavara ja julgustavad suulist eneseväljendust. 

Areneb jutustamisoskus

Õpetajad rõhutasid korduva ettelugemise olulisust. Kordused kinnistavad sõnavara ja aitavad luua seosed, mis omakorda innustavad last oma sõnadega rääkima. Lapse jutustamisoskust peaks hakkama ettelugemisega kujundama juba varakult. Ette peaks lugema turvalises ja mõnusas keelekeskkonnas ja loetu üle tuleks ka arutleda. Õpetajate sõnul ilmneb jutustamise käigus laste taseme erinevus ja nii on kergem märgata lapsi, kes vajavad logopeedi tuge.  

Ettelugemine on seotud mitmesuguste lapsekesksete tegevustega. Kooslugemine ei edenda mitte üksnes jutustamis-, vaid ka kuulamisoskust ja keskendumisvõimet. Loetu üle arutlemine motiveerib lapsi kaasa mõtlema ja teksti isikliku kogemusega siduma, mistõttu pakuvad neile huvi eelkõige jutud, kus nad saavad olla aktiivsed osalejad. Õpetajal on oluline juhtida lapsi arutelujärgsetes mängulistes tegevustes, nagu näiteks dramatiseeringutes ja rollimängudes. Dramatiseeringutes peaksid kaasa lööma nii lapsed kui õpetaja. Lapsed ootavad, et õpetaja võtaks samuti mõne rolli, oleks eeskujuks ja toetaks nende kõneoskusi. Lisaks dramatiseeringutele annavad jutud lastele ainest vabamänguks – jutt võtab mängulise suuna ning laps jutustab lugu fantaasiat rakendades oma sõnavara piires. Eri tegevuste kaudu kaasatakse laps emotsionaalselt lastekirjanduse avastamise teekonnale, milles arendatakse tema oskusi turvalises keskkonnas mänguliselt ja aktiivselt.

Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava keele ja kõne valdkond soovitab õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel valida lasteaias ettelugemiseks žanrilt mitmekesiseid raamatuid. Samas viitavad mitmed uurimistulemused, et võrreldes teiste žanritega kasutatakse luuletusi koolieelses eas vähe. Luuletuste kaudu saab rääkida väärtustest, luuletustes esinevad kordused aitavad rikastada sõnavara ja pakuvad võimalusi arendada etlemisoskust, ent samuti on leidnud kinnitust, et luuletused loovad häid võimalusi laste fonoloogiliste oskuste arendamiseks. 

Berit Uljas intervjueeris kuut lasteaiaõpetajat, et saada teada, kuidas nad kasutavad lasteluulet 3–4-aastaste lastega ja arendavad laste fonoloogilisi oskusi. Uurimistöös ilmnes, et lasteaiaõpetajate arvates on luuletused 3–4-aastaste laste igapäevategevuste saatjad. Luuletusele omane liigendus ja rütm köidavad last, mistõttu kasutataksegi luuletusi lõimitult kõigis õppe- ja kasvatustegevuse valdkondades. 

Rütm, riim ja kordused

Lasteaiatöö oluline osa on traditsioonidest kõnelemine ja tähtpäevade tähistamine. Luuletused on tõhusaks vahendiks väärtustest kõnelemisel. Lugemisvara, sealhulgas ka luuletuste kaudu saab arendada laste keele- ja kõneoskust. Luuletustes esinevad kordused aitavad uusi sõnu meelde jätta, sünonüümid ja sõnamängud rikastavad sõnatunnetust. Luuletused on tõhus vahend ka fonoloogiliste oskuste arendamisel, sest neis esinevad sarnased silbid, sõnade kordus, kindel rütm ja lustlik teema soodustavad häälikute õigesti hääldamist, sõnade häälikanalüüsi ja häälitud sõna äratundmist. 

Õpetajad lähtuvad luuletuse valikul peamiselt kolmest kriteeriumist: hea rütm, lihtne lõpuriim ja selged kordused. Kui luuletuse sisu on lastele mõistetav, eakohane ja paraja pikkusega, on lastel kergem õpetaja kavandatud õpieesmärke omandada. Lustlik krutskiga salmike innustab last tegutsema, sarnased silbid, sõnade kordumine, kindel rütm ja põnev teema tekitavad huvi luuletuste vastu ja aitavad fonoloogilisi oskusi harjutada. Õpetajad leidsid, et lasteluuletajate Ellen Niidu, Heljo Männi ja Venda Sõelsepa luuletused sobivad tänu heale riimile ja sõnavarale 3–4-aastaste laste fonoloogiliste oskuste arendamiseks. Toetavaks materjaliks pidasid nad ka logopeedilisi luuletusi, eriti Kristel Lempu loomingut, kelle raamatutes leidub eri raskusastmega luuletusi laste mitmesuguste oskuste arendamiseks koos juhistega õpetajale. 

Õpetajad olid arvamusel, et teadlik fonoloogiliste oskuste arendamine eeldab õpetaja enda teadmisi selles vallas. Häälikuanalüüsi läbiviimine nõuab pädevust ja põhjalikku ettevalmistust. Uurimises osalenud õpetajad peavad oluliseks arendada 3–4-aastaste laste häälikute õiget hääldamist, sõnade häälikanalüüsi ja häälitud sõna äratundmist. Fonoloogiliste oskuste arendamisel kirjeldavad õpetajad kõigepealt oskusi, mida soovitakse lastel arendada, ja plaanivad järgnevad tegevused sellest lähtuvalt. Ühe olulise tegevusena toodi välja riimuvate sõnade leidmine. Hea lõpuriimi korral kuuleb laps riimuvat sõna. Seejärel lisatakse sõnale häälikuid või jäetakse neid ära, otsitakse uusi riimuvaid sõnu. Riimuvate sõnadega tegeldakse edasi: neid häälitakse, hääldatakse ja mängitakse mitmesuguseid häälikumänge, kuulatakse assonantsi ja alliteratsiooni ning õpitakse eristama üht häälikut. Õpetajad ei maininud sõna häälikupikkuse võrdlemise oskuse harjutamist, mis on paljude uurijate arvates ka üks arendatav fonoloogiline oskus. 

Mõlemas uuringus osalenud õpetajad rõhutasid, et nii jutte kui luuletusi tuleks käsitleda mänguliselt, aktiveerides lapsi eri vahenditega ja eri moel. Teatud olukordades hakkavad lapsed õpetajat matkima. Just seetõttu on oluline, et õpetaja ise loeks juttu või luuletust emotsionaalselt, pööraks tähelepanu korrektsele hääldusele ja ilmutaks huvi lastekirjanduse mitmekülgse tutvustamise vastu lastele. Lasteaiaõpetajate pühendumus mängib suurt rolli selles, et 3–4-aastase lapse avastusretkel raamatute maailma saadaksid neid sõpradena põnev jutustus ja lõbus luuletus, mille abil saab laps omandada uusi teadmisi ja oskusi. 

Annika Kallas kaitses 2024. aastal Tartu Ülikooli koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekaval bakalaureusetöö „Lasteaiaõpetajate arvamused 3–4-aastaste jutustamisoskuse arendamise kohta etteloetud juttude kaudu“. Juhendaja Tiia Krass.

Berit Uljas kaitses 2024. aastal Tartu Ülikooli koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekaval bakalaureusetöö „Lasteaiaõpetajate arvamused luuletuste õppetegevuses kasutamisest ja 3–4-aastaste laste fonoloogiliste oskuste arendamisest“. Juhendaja Tiia Krass.