Vähemalt kahel väga olulisel põhjusel on koolijuhtimine muutumas. Esiteks muutuvad ootused töökeskkonnale ja koolijuht kui õpetajate töökeskkonna looja peab muutustega kaasas käima. Teiseks muutub käsitus juhtimisest üldisemalt igas eluvaldkonnas, kus ootamatute muutuste kontekstis tuleb kiirelt leida uusi lahendusi ja paindlikult reageerida.

Alustame töömaailma muutustest. Nii töötajad kui tööandjad peavad oluliseks mõtestatud tööd, väärtustavad avatust ning kaasatust, kus koos tegutsedes liigutakse eesmärgi poole. Kool ei erine tööandjana teistest valdkondadest – eriti õpetajate puudust ning uute õpetajate ootusi silmas pidades. Mõtestamata ja oma töö üle otsustamist omamata peletame noorema põlvkonna koolist. Igapäevast pingelist, tihti üksi suure grupi õpilastega töötamist saab tasakaalustada teiste õpetajatega koos õpetamist mõtestades, kokkuleppeid sõlmides ja koos õpilaste õppeprotsessi planeerides. Juhtide ülesanne on märgata iga õpetaja huvisid ja anda õpetajatele võimalus teostada end väljaspool õppeprotsessi juhtimist.

Alates 2016. aastast Tallinna Ülikoolis tehtud kooliuuringus osalevad koolid eristuvad juhtimise poolest (vt www.tlu.ee/kooliuuring). Suurema jagatud juhtimisega koolides, kus fookus on õppimise parendamisel, on ka õpetajad oma tööga ja suhetega koolis rohkem rahul, nad tajuvad, et neil on koolis toimuvale mõju. Veelgi enam – õpetajad väärtustavad koostöist õpetamist ja koolis rakendatakse soovitud õpetamispraktikaid.

Juhtimiskäsitused on muutunud igas eluvaldkonnas. Kui 1980-ndatel rõhutati liikumist manageerimiselt (management) eestvedamise (leadership) suunas, siis nüüd on märksõnaks saanud jagatud ja kaasav juhtimine (vt Deloitte, Forbesi juhtimise sõnumid). Kaasav juhtimine tähendab keskkonna loomist, kus töötajad tunnevad kuuluvust ning kus neil on võrdsed võimalused ja ressursid oma rollis hästi toime tulemiseks. Juhtidel tuleb arendada empaatiavõimet ning luua organisatsioonis usalduslikke suhteid. Esimese koroonakriisi etapi lõpus (mais 2020) uurisime, kuidas koolijuhid täiesti ootamatus olukorras toime tulid ja koolitöö üleöö ümber korraldasid. Paremini tulid toime juhid, kes olid juba varem loonud koolis kollegiaalse koostöökultuuri, kus oli kujunenud välja rutiin, kuidas koos töötada ja üksteist toetada. Lisaks veel väga oluline tähelepanek – paremaks hindasid oma toimetulekut juhid, kes teadsid, mis on õppeprotsessis tähtis, ehk kes tajusid hästi koolis toimuvat ja suutsid kiiresti langetada otsuseid. Need juhid pidasid oma põhiülesandeks õppeprotsessi arendamist.

Kuidas juhtimine meie koolides välja võiks näha? Pidevalt muutuvates oludes vajame kokkulepet ehk raamistikku, mida iga juht saaks enda töö analüüsimiseks ja arenguvajaduste väljaselgitamiseks kasutada. Oleme Haridusjuhtimise Akadeemias koos koolijuhtidega mõtestanud õppimist toetavat juhtimist ja koondanud juhtimistegevused nelja valdkonda (vt joonis). 

Juhi töö algab sihiseadest – ei saa luua inspireerivat töökeskkonda õpetajatele, kui puudub siht, mille poole püüelda. Koolijuhi tuumteadmine on õppimise tundmine – ei saa juhtida protsessi, mida sa ei tunne. Õppimise olemuse tundmine on muutunud eriti tähtsaks, kuna tõenduspõhised teadmised õppimisest täiustuvad kiiresti ja võimalused õpilaste vajadusi analüüsida on samuti palju kasvanud. 

Kooli töö alusraamistik on õppekava, mis ei ole ehk olnud juhtide töös (või üldse koolis) esikohal. Seda on tinginud meie koolide arengutee: 1990-ndatel hiilis lisaks koolide demokratiseerumisele ühiskonnast koolijuhtimisse ka konkurents. Ikka püüti teisest koolist ägedamat arenguvisiooni luua ning ununes, et õppekava seab meile eesmärgid ning ka turvalise raami, et töötame õigete asjade nimel. 

Kui siht on paigas, on juhi põhiülesanne hoida kurssi ning siduda sellega arendustöö koolis: õppekavaarendus ja õpetajate õppimine. Juhid on eestkõnelejad, selgitades kavandatud muutusi nii koolis kui väljaspool, näiteks lastevanematele ja koolipidajale.

Juhid lähtuvad keskkonnast ja ühtlasi kujundavad keskkonda, kooli roll hariduskeskusena on kogukonnas tähtis, aga usaldust loovad ka kooli ja keskkonna tugevad sidemed ning koostöö lastevanematega muudab koolis kavandatud muutuse lihtsamaks.

Suurem tõenäosus õppimist toetava juhtimise rakendumiseks on jagatud juhtimise paradigma, kus iga õpetaja tunneb, et kokkulepitud siht on ka tema asi. Nii ei vastuta juht üksi, vaid õpetajad tunnevad, et kooliarendus on ka nende asi.