Põhikooli lõpueksamid tõsteti varasemaks ning neid arvestatakse gümnaasiumis ja kutsekoolis õpingute jätkamisel. Seega peaks olema õpilase peamine motivatsioon mitte lõpetamine, vaid vastutus enda järgmise sammu eest. Koolijuhid, haridus- ja koolipsühholoogid soovitavadki kaotada lõpueksamite 50% lävendi.
Eksamite eesmärk peaks olema võimaldada õpilasel maksimaalselt hästi näidata õpingute jooksul omandatud teadmisi ja oskusi. Kui õpilane tunneb, et peab ületama kindla lävendi, võib ta tunda survet, mis viib ärevuse ja madala enesehinnanguni. Lävendi kaotamine võimaldaks õpilastel keskenduda oma tugevustele ja arengule, mitte niivõrd hirmule, et ei saa eksamist läbi. Lävend tekitab liigset lisapinget just hariduslike erivajaduste ja nõrgema õpivõimega õpilaste hulgas. Arvestame nende erivajadustega ju kogu põhikoolis õppimise ajal, aga mitte lõpueksamil.
Hariduspsühholoogia uuringud näitavad, et kõrge stressitasemega teadmiste kontrollid, nagu näiteks lävendipõhine otsustava tähtsusega eksam, aktiveerivad paljudel õpilastel võitle-või-põgene-reaktsiooni, mis pärsib kõrgemate kognitiivsete funktsioonide tööd. Metaanalüüsid on näidanud, et kujundav hindamine, mis keskendub õpilase individuaalsele arengule, on õppimise toetamisel oluliselt efektiivsem kui summatiivne lävendipõhine hindamine. Ka neuroteaduslikud uuringud kinnitavad, et teismeliste aju on veel arengufaasis, eriti eesajukoore osa, mis vastutab impulsikontrolli ja otsuste tegemise ning ühtlasi kognitiivse kontrolli eest (sh näiteks olulise ja ebaolulise informatsiooni filtreerimine), mistõttu üksikud eksamid ei pruugi teismeliste potentsiaali adekvaatselt peegeldada.
Läbikukkumise hirmuga seotud ärevusel, mis lävendipõhise eksamiga kaasneb, on mõju kognitiivsetele protsessidele, sest ärevus hõivab osa töömälu ressurssidest, mis muidu oleksid saadaval probleemide lahendamiseks. Uuringud näitavad, et ärevus võib vähendada töömälu toimimist kuni 40%. Lisaks peab arvestama ka tähelepanu suunamise raskuste ja motivatsiooni langusega. Protsessitõhususe teooria kohaselt suunavad ärevad õpilased osa tähelepanust ohutunnuste (nt eksami mittesooritamise tagajärgede) jälgimisele ja ärevuse reguleerimisele, mistõttu väheneb eksamiülesannete lahendamiseks saadaolev tähelepanuressurss. Teadmiste testimise situatsioon on iseenesest juba ärevust tekitav ja ärevus sooritust halvav, kuid lävend ehk võimalus läbi kukkuda suurendab seda veelgi. Metaanalüüsid ongi tuvastanud negatiivse korrelatsiooni testiärevuse ja akadeemilise soorituse vahel – kõrge ärevus seostub keskmiselt 12% madalama tulemusega. Jerrell Cassady ja Ronald Johnson leidsid juba 20 aastat tagasi, et kõrge testiärevusega õpilased lükkavad õppimist sagedamini edasi. Seega võib läbikukkumise hirm mõjutada juba eksamiks ettevalmistumise kvaliteeti.
Ebaõnnestumise hirm halvab
Protsessitõhususe teooriaga seotud uuringud on toonud välja ka mitmete teiste tegurite seose ärevusega, sh motivatsiooni rolli – on leitud, et kõrgem motivatsioon võib ärevas olukorras kompenseerida negatiivset mõju. Samas on motivatsiooni ja enesekehtestamise uurimisel leitud, et ebaõnnestumise hirm aktiveerib stereotüübiohu. See paneb õpilased uskuma, et nad ei saa hakkama, ja eelnev ärevus vähendab nende enesetõhusust, mis omakorda muudab kehvemaks järgneva soorituse.
Lävendipõhised hinded (sh 50% lävend) tekitavad suuremat ärevust kui normipõhised hinded, kuna ebaõnnestumise tagajärjed on selgemad ja kategoorilisemad. Lisaks suurendavad sooritusele suunatud tulemuspõhised eesmärgid (nt lävendi ületamine) võrreldes meisterlikkusele või õppimisele (ehk siis arusaamisele ja mõistmisele) suunatud eesmärkidega testiärevust ja vältimiskäitumist, sh õppimisega alustamise edasilükkamist, spikerdamist ja muud ennastkahjustavat õpikäitumist.
Lävendi puudumine toetab individuaalset lähenemist haridusele. Iga õpilane on unikaalne ning õpivõime ja lähima arengu vajadused erinevad. Lävendi kaotamine julgustab õpetajaid rakendama paindlikke hindamis- ja õpetamismeetodeid, mis arvestavad iga õpilase individuaalseid vajadusi. See omakorda loob soodsama keskkonna, kus kõik õpilased saavad oma potentsiaali täielikult kasutada.
Haridussüsteemi eesmärk on valmistada õpilasi ette eluks, mitte ainult eksamiteks. Kui me seame neile range lävendi, õpetame neid pigem kartma ebaõnnestumist kui püüdlema oma parima mina poole. Kuna põhikooli lõpueksamid on praegu saanud uue eesmärgi järgnevale haridustasemele sisseastumise näol, siis on väga oluline, et õppija teeks eksamil oma parima tulemuse ehk siis sisseastumiseksamina toimiv test peaks hindama eelkõige potentsiaali, mida fikseeritud lävend ei pruugi adekvaatselt mõõta. Lävendi kaotamine võimaldab õpilastel õppida oma vigadest ja areneda, luues sellega aluse elukestvale õppele.
Kardetakse, et lävendi kaotamisel õpetajad enam ei pinguta, eriti just nõrgemate õppijate järeleaitamisel, ja eksamitulemused langevad. See hirm ei pruugi olla põhjendatud. Lävendi kaotamine võib hoopis motiveerida õpetajaid leidma uusi ja innovaatilisi meetodeid, et toetada iga õpilase arengut, kuna nad ei ole enam sunnitud keskenduma vaid lävendi ületamisele. Õpetajad saavad kasutada rohkem individuaalseid lähenemisviise ning pakkuda vajalikku tuge kõikidele õpilastele.
Reaalsus on ju kahjuks see, et õpilased, kes teevad lävendi mitteületamise tõttu matemaatikas järeleksami, valmistuvad õpetaja toel korduseksamiks, milleks lahendatakse mõned päevad tüüpülesandeid, et ületada vajalik lävend. Sellega tekitame olukorra, kus eksamitulemused ei peegelda tegelikku olukorda, ei ole õiglased võrreldes eksami varem sooritanud 50% lävendit ületanutega.
Haridusteadlaste seas on lävendi küsimus tekitanud erinevaid seisukohti, mis peegeldavad laiemat arusaama hariduse eesmärkidest ja väärtustest. Paljud haridusteadlased ja -psühholoogid rõhutavad, et õpilaste heaolu ja motivatsioon on fundamentaalsed õppimist ja heaolu mõjutavad tegurid. Nad usuvad, et lävendi kaotamine loob võimaluse õiglasemaks ja toetavamaks hindamiseks, kus õpilaste erilisi vajadusi arvestatakse paremini.
Hariduspsühholoogid on väljendanud muret, et 50% lävendi säilitamine tekitab õpilastes liigset stressi ja pinget, mis võib mõjuda halvasti nende õpikogemusele, üldisele heaolule ning ka sooritusele. Seetõttu on aeg tõsiselt kaaluda lävendi kaotamist ja selle asemel luua toetav ja julgustav keskkond, kus õpilased saavad oma teadmisi ja oskusi tõeliselt näidata.
Koolivõrgu muutused ja kutsehariduse ning üldhariduse tihedam side ja õppimiskohustuse ea tõstmine annavad senisest paindlikumad võimalused arvestamaks, et õpilaste eesmärgid ja edenemise kiirus võivad eri ajahetkedel erineda. Võiksime pigem mõelda, kuidas luua süsteem, milles oleksid järeleaitamine ja stressivabamad mahukamad konsultatsioonid õppijatele, kes on mingil põhjusel kaotanud pinna jalge alt, samuti eri eesmärkidega paindlikult ümberorganiseeruvad õpirühmad ja hilisemad õpiampsud taseme kergitamiseks.
Loodame, et muudatus aitab kuidagi kaasa sellele, et õppes väheneks kiirustamine ja oleks rohkem aega sügavaks õppimiseks, arutlemiseks ja eelnevate teemade sidumiseks uutega. Ehk siis mitte kergem, aga sügavam ja aeglasem õppimine, vastavalt õppijate õpivajadustele.
Praegu oluliselt paindlikumaks planeeritav keskhariduse süsteem peaks tagama, et iga õpilane saab edasi minna talle sobiva kiirusega ja vajadusel õppida juurde. Põhikooli lõpueksam peab andma võimaluse edasiõppimiseks, mitte takistama põhikooli lõpetamist.
Nõudlikkus muutusega säilib või isegi kasvab. Teisalt väheneb eksamiärevus. Eksam on stress igal juhul, ka siis, kui surve tuleneb sissepääsufunktsioonist. Lävend tekitab tarbetu lisastressi. Kolmandast küljest jääb vähem hammasrataste vahele õpilasi, keda peaks eraldi toetama niikuinii ja kelle puhul läbikukutud eksam ning selle pseudoaseaine korduseksamite näol kasvatab trotsi haridussüsteemi vastu. Ka nemad on meie lapsed ja peavad väärikalt edasi saama.
Kuni meil on motivatsiooni mõttes kahjulik, aga tõhus mehhanism eksamilävendi näol, saame jätkata laste eksami pärast õppima survestamist ning meil pole vaja üles otsida, mõistma ja kasutama õppida arukamaid viise üheksa kooliaasta jooksul õppimissoovi hoidmiseks.
Lisa kommentaar