Õpilaste sõnavara kipub ajas pigem kahanema. Ühelt poolt võib süüdlaseks pidada nutimaailma, teisalt leidub arvamusi, et teise kooliastme lõpusirgel olevad noored ei loe piisavalt. Mida saavad õpetajad selles osas ette võtta?
Õpetajad puutuvad ainetundides sageli kokku olukorraga, kus õpilased küll pealiskaudselt teavad sõnu, kuid ei oska neid õigesti kasutada või mõistavad nende tähendust puudulikult. Eriti keeruline on olukord määrsõnadega – need pisikesed, kuid sisult rikkad keeleelemendid, mis aitavad täpsustada, kuidas, millal ja kus midagi toimub, mängivad keeles võtmerolli. Minu mullu kaitstud magistritöö „Mõttekaardi kasutamise tõhusus määrsõnade õpetamisel sõnavara suurendamiseks kuuendas klassis“ pakubki lahendusi õpilaste sõnavara suurendamiseks.
Mõttekaart parandab väljendusoskust
Eelnevatest uuringutest on teada, et laste tähelepanu maht on tulenevalt vanusest väiksem kui täiskasvanutel ning nad ei suuda seda ülesannete vahel jagada. Mida rohkem seostatakse õppimise käigus uut teavet olemasolevate teadmiste ja oskustega, seda lihtsam on hiljem õpitut meenutada ning harjutades suureneb nii tähelepanu kui ka töömälu maht. Uue sõnavara õppimisel on sageli vaja sõnu pähe õppida, kuid keeleoskuse arengus mängib suuremat rolli õppija enda eelistus – kas talle sobib rohkem mehaaniline päheõppimine või kontekstisõbralikum lähenemine, kus sõnadele omistatakse tähendusi nende kasutusolukordades.
Mõttekaardi eesmärk on esitada võtmesõnad lihtsustatud kujul, seostatuna õpitava teemaga. Olemasolevate teadmiste ja oskuste juurde on uut sõnavara lihtsam haakida kui luua ilma taustata täiesti uus teadmine. Selliselt toimides suudavad õpilased mitte ainult määrsõnu paremini meelde jätta, vaid ka oma väljendusoskust tervikuna arendada.
Aastal 2021 avaldatud uuringus leidsid meditsiinikolledži psühholoogia professorid, et mõttekaart ei ole lihtsalt teadmiste kogumise harjutus, vaid arendab kõrgema astme mõtlemisoskust, toetades iseseisvat õppimist, argumenteerimisvõimet ja kohanemist muutuvas maailmas. Hiljutine uuring kuuenda klassi õpilastega viitab, et üks lihtne, kuid unustatud meetod võib vägagi efektiivseks abimeheks olla.
Uuringust selgus, et tüdrukud oskasid õpitud määrsõnu paremini kasutada ja tundsid neid paremini ära kui poisid, sõltumata sellest, kas nad õppisid tava- või eriklassis. Tavaklassis paranes mõttekaardi kasutamisel 6. klassi õpilaste sõnavara üle 80%, eriklassis enam kui poole võrra. Eriklassi madalama tulemuse üks põhjus võib olla õpilaste põhjendamatu hirm ebaõnnestumise ees, liigselt ajamahukas töö ning vajadus individuaalse juhendamise järele.
Poiste määrsõnade kasutamise oskuse ja äratundmise madalama tulemuse juures on oluline arvestada poiste arenguliste iseärasustega ja toetada neid sõnavara arendamisel. See viitab võimalusele, et poiste jaoks võiks rakendada täiendavaid motiveerivaid meetmeid või kohandada õppemeetodeid. Näiteks kaasates rohkem praktilisi ja liikumisele suunatud tegevusi, nagu õuesõpe või tehnoloogiapõhised ülesanded, mis aitavad hoida nende tähelepanu ja huvi käsitletava teema ja üleüldiselt õppetöö vastu.
Õpilased hindasid mõttekaarti kasulikuks õppemeetodiks
Nii tava- kui ka eriklassi õpilased pidasid mõttekaardi abil õppimist lihtsamaks ja tõhusamaks kui igapäevaseid harjutusi õpikutes ja töövihikutes. Võib tõdeda, et mõttekaardi koostamine annab õpilastele võimaluse luua teadmisi enda jaoks arusaadava esitluse kaudu. Oluline roll on õpetajal, kes aitab luua õppijal seoseid õpitavaga. Mõttekaardi oskuslik kasutamine õppetöös toetab lisaks määrsõnade kasutamisele ja sõnavara arengule ka kirjutamis- ja väljendusoskust laiemalt, mis viitab tõsiasjale, et antud meetod toetab üldist keelelist arengut. Eelneva tõttu sobib see meetod kasutamiseks ka võõrkeeleõppes või näiteks üleminekul eestikeelsele haridusele eesti keele õppes.
Mõttekaardi meetodi tugevus peitub selle visuaalsuses ja loogilises ülesehituses. Kui tegevus õpilastele eesmärgistada ja koostada hea tööjuhend, on seda metoodilist vahendit lihtne kasutada. Saab panna õpilased aktiivselt seoseid looma, olles seejuures mänguline ja loominguline ning andes vabadust mõelda ning läheneda teemale endale sobivast vaatenurgast. Kui sõnaga kaasneb mingi tähenduslik seos või see on seotud pildiga, on palju suurem tõenäosus, et see talletub pikaajaliselt, võrreldes sellega, kui sõna õpitakse näiteks ainult mehaaniliselt korrates. Seetõttu on mõttekaart eriti kasulik keerukamate teemade mõistmisel ja meeldejätmisel.
Kuigi mõttekaart pole uus meetod, on seda sõnavara arendamisel kasutatud suhteliselt vähe. Eesti haridussüsteemis võiks mõtete kaardistamine olla osa kooliprogrammist, kus õpetajad saaksid seda teadlikult ja eesmärgipäraselt õppetöös kasutada. Näiteks Suurbritannias ja Singapuris on mõtete kaardistamine kantud riiklikku alg- ja keskkooli kohustuslikku õppekavasse, sest see aitab õpilastel arendada loogilist ja süsteemset mõtlemist, seostada ideid, parandada probleemilahendusoskust ning toetab teadmiste pikaajalist meeldejätmist ja tõhusamat õppimist.
Uuringu tulemused näitavad, et mõttekaardil võiks olla kindlam koht ka Eesti keeleõppes ja ainetundides. Et õpilased suudaksid oma keelt mitmekesisemalt ja täpsemalt kasutada, tasub neil lasta oma mõtteid kaardistada – nii sõnas kui pildis. Mõttekaardi kasutamine on õpetamisel tõhus meetod, mida võiks laiemalt taas rakendada, kuna visuaalne ja interaktiivne õppimine aitab infot meelde jätta.
Õpetajale – mõttekaardi tulemuslik kasutamine õppetöös
Mõttekaardi loomine võtab tunnis rohkem aega kui harjumuspärane töövihiku harjutus. Kuid nagu uuring näitas, on see investeering, mis tasub end ära – õpilaste sõnavara paraneb ja nad mõistavad keelt ja ainet sügavamalt. Õpetajatele, kes plaanivad kasutada mõttekaarti sõnavaraõpetuses, soovitan oma kogemusele toetudes käsitleda ühes ainetunnis korraga vähem uusi sõnu (maksimaalselt 3–4). Lisaks ei tähenda mõttekaartide kasutamine seda, et peaks loobuma teistest meetoditest – see võib olla üks lisavõimalus mitmekesistada tunde ja aidata õpilasi, kes vajavad rohkem tuge.
Kõige tulemuslikum on alustada mõttekaardi kasutamisel lihtsamatest sammudest
- Vali keerukamad sõnad/mõisted, mida õpilased tihti valesti kasutavad.
- Lase õpilastel luua mõttekaarte – igaüks teeb oma versiooni, kasutades joonistusi, värve ja seoseid.
- Kasuta mõttekaarte loovtöödes – näiteks palu õpilastel kirjutada lugu, kus nad peavad oma kaardil olevaid sõnu kasutama.
- Julge katsetada! Lase õpilastel esitada oma mõttekaarte klassis ja arutleda nende üle.
Artikkel valmis 2024. aastal kaitstud magistritöö „Mõttekaardi kasutamise tõhusus määrsõnade õpetamisel sõnavara suurendamiseks kuuendas klassis“ (juhendaja PhD Maile Käsper) põhjal. Töö pälvis Tallinna Ülikooli üliõpilaste teadustööde konkursil haridusuuenduste kategoorias II koha.
Lisa kommentaar