Enam kui 13 000 noort 83 koolist pühendas 30. aprillil koolipäevast ühe tunni mõtlemisele selle üle, millises Eestis nad soovivad 2050. aastal elada.

Tartu Erakool haaras algatuste „Teeme ära“ ja „Hakkab looma!“ unistamispäeva üleskutsest koolidele kohe kinni ja TäheTERA-s oli kõva ajude raginat kuulda igast nurgast.

Programmi ja küsimustiku olid välja töötanud korraldajad. Õpilased olid väikestes gruppides ja arutlesid vanusele kohandatud töölehtede järgi.

Esmalt said nad rääkida sellest, millest täna unistavad. Põhjendusi polnud vaja tuua, sest iga unistus on ju õige. Seejärel jõuti laiema teemani: millises Eestis tahavad nad elada aastal 2050. 

Et kõik sujuks, tehti õpetajaile enne unistamispäeva kiire unistamise koolitus. Huvijuht Anu Liiv, kes ise on nii kodus kui tööl suur unistaja ja tulevikustsenaariumide kavandaja, tegi kolleegide elu nii palju lihtsamaks, et kogus gruppide vastused kokku ja sisestas need ise virtuaalsesse keskkonda www.hakkablooma.ee.

Liiv viis läbi kaks töötuba ja koges, kuidas ja millest lapsed unistavad. 

„Kui algul ütles mõni laps, et tal polegi unistusi, suunasin teda küsimuste abil ja küsisin, mille üle ta praegu õnnelik on. Nii jõudsime kõigiga unistamise lainele,“ kirjeldas Liiv teise klassi õpilaste töötuba.

Oli fantaasiamaailma kalduvaid unistusi: sooviti olla tegelane mõnes virtuaalkeskkonnas või mängus. Aga taheti sedagi, et vanavanemad ärkaks ellu, et keegi perest ei jääks kunagi haigeks ja saaks endale armsa kodulooma.

„Aastast 2050 jõudsime ainult üksikuid unistusi kuulata: lapsed tahtsid, et kõik inimesed oleks terved ja poleks sõda – need olid kaks läbivat teemat. Teise klassi õpilaste kohta ikka väga tõsised mõtted ja soovid, tulid mulle ka üllatusena,“ rääkis Anu Liiv. 

4.–6. klassi õpilased unistasid aga näiteks sellest, et kool ei oleks kohustuslik, et oleks palju sõpru, et oleksid draakonid, et saaks rikkamaks, et keegi ei ründaks Eestit, et Eesti haridus oleks hea. Sooviti minna ka sõjaväkke ja suuta lennata.

Aastal 2050 võiks 4.–6. klassi õpilaste meelest olla Eestis vähem rahvast, ilmad soojemad, talved ilusamad ja lumisemad, vähem prahti ja prügi. Eesti võiks olla suurem ja võimsam, loodussõbralikum ja õiglasem riik ning kliimasoojenemine peaks lõppema. Tulevikustsenaariumites nägid noored, kuidas tehisaru ja masinad võtavad maailma üle, liikumiseks on suured tunnelid, taevas lendavad autod ja meiegi linnades kõrguvad pilvelõhkujad.

Korraldajad olid töötoa läbiviimiseks näinud ette 45 minutit. Kui algul mõeldi, millega seda aega täita, siis tegelikkuses jäi aega pigem väheks – loovuse äratamine võtab aega. 

„Koolis me tihti ei unistagi koos lastega,“ kahetses Liiv. „Algklassides hommikuringis kohtudes ja rääkides ehk veidi rohkem, aga hiljem juba vähe.“

Kui alguses ei saanud noored unistajad vedama, siis pärast ei saanud pidama. Kui kell kukkus, oleksid nemad veel edasi unistanud. Seepärast otsustatigi TäheTERA-s unistada edasi maikuus, mil koolitundides jääb rohkem vaba aega. Virtuaalne keskkond, kuhu koolid saavad oma mõtteid kirja panna, on avatud 20. juunini.