Kaheksa Eesti koolijuhti tutvusid Gran Canaria hariduspoliitika ja koolide tegemistega ning töövarjutasid oma ala spetsialiste. Õpirändenädal pakkus avastamis- ja äratundmisrõõmu ning toitis ka unistusi. 

Külastasime viit täiesti erinevat kooli, vestlesime nii direktorite kui õpetajatega ja omaette boonuseks olid reisiseltskonna ühised arutelud nähtu ja kuuldu põhjal. 

Kanaari saarestik asub Atlandi ookeanis ja koosneb 13 saarest. Gran Canaria on suuruselt kolmas saar, meie sihtpunkt oli pealinn Las Palmas, kus on elanikke üle 300 000. 

1978. aastast 1990-ndateni oli Hispaanias tasuta kohustuslik kooliharidus 14. eluaastani, 1990. aastatest on 16. eluaastani. Kutseharidust on antud 1970. aastatest. 2022. aastal loodud haridusseadus LOMLOE põhineb võtmekompetentsidel ja sellest ajast liigub haridussüsteem Euroopaga samas suunas.

65,9% saarte koolidest on riigikoolid. 2024/2025. õppeaastal käib lasteaias ja õpib Hispaanias (sh Kanaaridel) koolis 8,3 miljonit õpilast vanuses 3–18.

Koolidel on oma kindel turvaala, mis on piiratud aiaga ning lukustatud väravaga, et tagada rahulik ja kontrollitud õpikeskkond. Inglise keelt õpetatakse alates 3. eluaastast ja teist võõrkeelt (enamasti prantsuse või saksa) 5. tasemest (11-aastased). Iga õppeaasta lõpus on tasemetestid. Riiklikud eksamid toimuvad matemaatikas, hispaania keeles ja inglise keeles eri tasemete vahel. Testide tulemusest sõltub õpetajate soovitus, kuidas õpilane haridusteed jätkab, ja see annab võimaluse liikuda järgmisele õppetasemele. HEV-õpilased on üldjuhul tavaklassides, vajadusel loob riik osa koolide juurde eriklasse või suunatakse õpilased erikooli, sel juhul korraldab riik transpordi.

Õpilaste vastuvõtuks on igal koolil unikaalne punktisüsteem. Näiteks rohkem punkte saab samas piirkonnas elav laps, kelle õed-vennad selles koolis juba õpivad või on selle kooli lõpetanud; kui piirkonnas elavad tema vanemad ja/või vanavanemad või on pere majanduslik olukord kehv.

Koolides tavaliselt lõunasööki ei pakuta. Kui seda siiski tehakse, sõltub hind vanemate sissetulekust. Õppevahendite eest tuleb lapsevanematel tasuda, raskema majandusliku olukorra puhul on need peredele tasuta.

Koolipäevad lõpevad kell 14. Kooliaasta kestab 175 päeva. Õpetajate puhkus kestab üldjuhul 1. juulist kuni 31. augustini ja üldtööaeg on 37,5 tundi nädalas. Kontakttunde on 18–19 ja lisaks tuleb koolimajas täita kuus tundi muid ülesandeid, nt suhelda vanematega, pidada korda, osaleda koosolekutel, asendada kolleege, täita klassijuhataja ülesandeid, teha projektitööd.

Klassijuhatajaid nimetatakse Kanaaridel tuutoriteks ja üldjuhul on ühel tuutoril 22–30 õpilast (sõltub HEV-õpilaste osakaalust). Lasteaiarühmas on kuni 20 last.

Õpetajate palk algab 1800 eurost ja tõuseb staažiga, lisaks atesteerimine. Õpetajatele maksab palka ja sõlmib töölepingud omavalitsus. Direktori ametikoht määratakse neljaks aastaks ja kandideerimiseks on vaja vähemalt viieaastast töökogemust haridussüsteemis ja vähemalt viieaastast õpetajatöö kogemust, sh üks aasta Kanaaridel. Kandideeriv juht peab esitama juhtimisprojekti, mis sisaldab eesmärke, tegevusplaani ja hindamismeetodeid. Pärast esimese nelja-aastase perioodi tulemuslikku läbimist järgneb veel neli aastat. Kes soovib jätkata juhina samas koolis, peab esitama uue juhtimisprojekti ning töö juhina võib jätkuda eelnimetatud süsteemi alusel nelja-aastaste tsüklitena. Rohkem kui üheksa klassikomplektiga koolis töötab lisaks direktorile õppejuht. Kui klassikomplekte on üle 18, siis ka asedirektor. Põhikoolis sõltub direktori palk klasside ja keskkoolis õpilaste arvust.

Suureks probleemiks Kanaaridel on immigrandid. 2024. aastal tuli sinna ligi 47 000 immigranti (enamasti Aafrikast). Paljud lapsed saadetakse Kanaaridele ilma vanemateta ja riik on kohustatud nad vastu võtma. 

Õpetajate koolituskeskus Centro del Profesorado

Koolide tööd ja õppemetoodika arendamist aitavad kureerida õpetajate koolituskeskused. Gran Canaria koolid on jagatud koolituskeskuste vahel. Koolijuhid tutvusid Las Palmases Centro del Profesorado tööga, mis toetab piirkonna 200 kooli ja nende õpetajaid.

Riik annab koolidele ette võtmeteemad, mille vahel saab iga kool endale aasta teema ise valida. Keskus korraldab õpetajatele koolitusi, et toetada aasta teema rakendamist kooli õppetöös. 

Hoones on mitmesugused õpperuumid praktiseerimiseks (nt auditoorium, koolitusruum, tuleviku klassiruum, tehnoloogiaklass + 3D-printimine, stuudio + roheline ekraan, raadioruum, lavaga ruum, 19. sajandi klassiruum, metoodiliste materjalide „kohvrid“, raamatukogu, ajaloonurk jms). Ruume saavad õpetajad kasutada tasuta, et täiendada end metoodikas ja seejärel praktiseerida uut õpikäsitust oma igapäevatöös.

Keskus toetab õpetajaid, ühiselt jagatakse ka kogemusi. Tegutsetakse enamasti pärastlõunal, kui koolipäev on lõppenud. Mureks on õpetajad, kes ei soovi saadud teadmisi, suundi ja metoodikaid praktikas rakendada, selles vallas tehakse alates kooli tasandist iga päev tööd. Taoline süsteem tundus väga mõistlik, tasub kaaluda selle rakendamist ka Eestis. 

Heureka, mis meie mõtte tööle pani

Neljas külastatud koolis (meie mõistes lasteaias-algkoolis, põhikoolis, keskkoolis ja täiskasvanuõppega tegelevas koolis) oli kõigis põnevaid lähenemisi. Koolid tegelesid Erasmuse projektidega ja olid altid kogemusi vahetama ja oma igapäevatööd tutvustama. Kõigist külastatud koolidest peegeldus õppimis- ja õpetamisrõõmu ja lõimingut.

Leisi kooli juht Helle Kahm tõstis esile meediaõppe, mida toetati õppeklasside ja vajaliku tehnikaga ja mis pakkus õpilastele võimalust osaleda mitmesugustes projektides. Töö HEV-lastega ja nende eluoskuste toetamine oli süsteemne. Meeldis õpetajate keskuse idee, pädevuste mõtestamine, valdkonna koosõppimine.

Kuressaare Vanalinna Kooli juht Tõnu Erin vaimustus mõttest, et iga õpetaja õpetab oma lugu ja selleks ei ole vaja õpikut ega töövihikut. Mõtet arendasid koolijuhid koostöös edasi, selles tundus õppimise edu valem. Õpetada saab ka tunnete kaudu. Ühes külastatud koolis oli eksponeeritud lausa tunnete tabel (Mendelejevi tabeli eeskujul). 

Sama mõttega jätkab Kärdla kooli juht Margit Kagadze. Tema sõnul on tundekasvatusel koolis järjest suurem roll ja koolitusreis andis kinnitust, et muutuvas ühiskonnas on erakordselt oluline arendada koolis sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi. Kohanemine eri olukordadega ning koostööoskus on tulevikus edu võti. „Nägime, et seda kõike on võimalik õpetada praktilise tegevuse kaudu,“ lisas ta. 

Kärdla kooli õppejuhti Liisa Randmaad kõnetas, kuidas Gran Canaria koolides suunatakse juba 15-aastaseid noori oma tulevikku teadlikult kujundama. Kui esimesed kolm aastat õpitakse kooli üldprogrammi järgi, siis seejärel spetsialiseerutakse – õpilased peavad tegema esimese sisulise valiku, millise suuna poole liikuda. „See pani mõtlema, kui valmis me oleme Eestis noortele sellist suunda pakkuma ja kas nad saavad piisavalt tuge, et teha teadlikke valikuid,“ sõnas Randmaa. Ta rõhutas ka praktilise ettevõtlusõppe ning tähendusliku tundekasvatuse tähtsust – need lõid koolis tunde, et õppimine pole pelgalt teadmiste kogumine, vaid toetatud eneseareng. Särasilmsed ja rahulikud õpetajad ning kaasatud õpilased lõid keskkonna, kus oli tunda rõõmu ja tähendust.

Aste Põhikooli juht Ulvi Valge hindas mitmekesist õppemetoodikat õpilaste tundekasvatuses ning emotsionaalse ja vaimse heaolu tagamisel. „See on teadmiste omandamisel oluline eeldus: kui õpilane tunneb, et tema heaolu on tagatud, siis on ta valmis klassis koostööks,“ täpsustas ta.

Siinkirjutajale jättis kustumatu mulje Arucase põhikoolis nähtud projektõppe tund, milles 4. klassi õpilased kõigi muude lõimingutegevuste kõrval valmistavad ette kohvikutunde: kassapidamisest teenindamise, esinemise, küpsetamise ja koristamiseni välja. Kui kõik on läbi mõeldud ja harjutatud, on vanemad oodatud kooli kohvikusse külla. Nauditav oli laste toimetamisest osa saada ja imetleda, kui tõsiselt nad enda tegevust mõtestasid ja kui hästi see neil välja tuli.   

Tallinna Laagna Lasteaia-Põhikooli juht Andres Anton toob välja rõõmsad ja sõbralikud õpetajad – ja seda üldse mitte irooniliselt, vaid täiesti tõsiselt! Margit Kagadze sõnul näitab õpetaja professionaalsust eelkõige tema empaatia, inimlikkus ja oskus läheneda õpilastele eakohaselt. Alles seejärel on tähtsad erialateadmised. Õppekeskkonnas oli seda tunda igal sammul. Lisaks õpiku- ja töövihikuvabale õpetamisele tõstis Kihelkonna Kooli juht Maarika Naagel esile piktogrammide laialdast kasutamist alg- ja põhikoolides.

Mida kodukooli kaasa võtta?

Koolijuhid said palju mõtteid, mis tõestab, et visiooni toetamiseks on vaja rännata, teiste juhtidega arutada ja mõelda, et arendada enda kooli parimal moel. Erasmuse programm pakubki suurepäraseid võimalusi üksteiselt õppida.

Mida me Eesti haridusellu tooksime?

• Õpetajate üldtööaeg reglementeeritult koolimajas (kaoksid ära segadused asendamistega).
• Aineõpetuselt kompetentsidele üleminek.
• Palgasüsteemi seos staažiga, atesteerimine.
• Õpetajate metoodilise arengu keskus, võimalus õppematerjale nn rentida, meie haridusosakondade tegevuse sisu muutmine.
• Rohkem üldpädevuste arendamist ja seoseid igapäevaeluga. Loovus ja ettevõtlikkus tuleb esiplaanile tuua.

Heal koolijuhil on vaja avastada, uurida, mõtestada, arutleda, et luua oma visioon ja seada sihte. Tõdesime, kui oluline on selline koos avastamine ja kogemuste vahetamine koolijuhi elus. 

Mõtteviis „sellest, mida ma 30 aastat tagasi ülikoolis õppisin, piisab terveks eluks“ ei päde. Tuleb avastada ja õppida, teha õpitust järeldusi ja otsustada. Koos tegutsedes ja arutades õpid tundma enda kaasteelisi – koolijuhte – ja see toetab igapäevatöös parimal moel. Haridussüsteem peab kaasas käima muutustega ja vaatama tulevikku.