Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse värske finantstervise uuringu tulemused näitavad, et Eesti noored paistavad oma rahatarkusega silma. Finantsteadmiste indeks vanuserühmade võrdluses on kõrgeim 18–29-aastaste (72%) ja 30–39-aastaste seas (73%), mõnevõrra madalam 40–49-aastaste (69%) ja 50–59-aastaste hulgas (66%) ning kõige madalam üle 60-aastaste seas (55%).

Tõsi ta on, et üha enam pannakse nii lasteaias, koolis kui ka kodukeskkonnas rõhku rahatarkuse põhitõdede tutvustamisele. Ühest küljest on teema ühiskonnas aktuaalne, teisalt annavad lisahoogu juhendajate entusiasm ja aina laienev õppevara. 

Saime Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse uuest rahatarkuse raamatust ja töövihikust „Perekond Ööbikute seiklused rahamaailmas“ idee materjale praktikasse rakendada ning katsetada uudset formaati – rahatarkuse laagrit.
Kuna nimetatud õppevara on pigem koolieelikutele või algklassilastele, siis kaasasime laagrisse Paide Sookure lasteaia hiljutised vilistlased. Noored kogunesid kevadvaheajal oma endisesse lasteaeda ning ööbimisega laager kestis kokku kolm päeva.

Eesmärk oli kolme päeva jooksul töötada läbi töövihik „Perekond Ööbikute seiklused rahamaailmas“. Sinna juurde korrati eelnevalt õpitut, mis andis võimaluse uurida, kas ja mis on lastel lasteaias õpitust meeles ning millised valdkonnad neid kõnetavad.

Kuna lastel olid eelteadmised olemas, nad oskasid tekste ise lugeda ja ka kirjutada, siis jõudsime kolme päevaga päris suure hulga töövihikust läbi töötada. Väga meeldisid lastele arutelud, oma kogemuste jagamine, unistamine, kelleks saada, kuidas raha teenida ja seda koguda. Samuti pakkusid pinget situatsioonimängud. Kindlasti mängis edu valemis rolli ka vilistlaste tugev side lasteaiaajast. Lastel oli huvi rahatarkuse vastu, nad oskasid koostööd teha, olid loovad ning julgesid oma mõtteid väljendada. Juba on planeerimisel järgmine laager, kus on programmis rahatarkuse õppimine, sellekohaste lauamängude mängimine ning meelelahutus.

Mänguline õppimine on parim viis alustamiseks

Kuigi lastega rahast rääkida võib esmapilgul keeruline tunduda, saab seda teha väga loovalt ja lihtsalt ning osana igapäevaelust. Seega võib öelda, et rahatarkuse jagamiseks pole õiget ega valet aega. 

Poemäng puu- ja aedviljadega on lasteaias paljude pisikeste lemmik, samuti käivad nad koos perega poes. Seega teavad lapsed juba varakult, et kõiki asju poest ei saa. Sellele pinnasele annab õpetajatel väga edukalt rahatarkust ehitada.

Õpetajana näen, kui oluline on võimalikult varakult lastele selgitada, mis on raha, kust ja kuidas seda saadakse, milleks raha kulub ja kuidas seda koguda. Mänge ja laste vestlusi jälgides on märgata, et raha lapsi huvitab, mänguraha kaasatakse paljudesse tegevustesse ning iga laps unistab oma rahast, mida saaks kasutada nii, nagu ta ise soovib.

Koolinoorte puhul saab rahaga ümberkäimist juba süsteemsemalt õpetada. Lisaks raamatutele ja lauamängude mängimisele võib alustada taskuraha andmise ning sellega seotud toimetuste selgitamisega. Ka laatade, kohvikute päevade korraldamine ja läbiviimine laste endi poolt on hea võimalus ettevõtlikkust ja rahatarkust õppida ja õpetada.

Kesksed materjalid ja juhised loovad julguse katsetada

Mida varem hakata rahatarkuse teadmisi, oskusi, hoiakuid ja käitumist kujundama, seda paremini laps tulevikus rahaga hakkama saab. Õnneks on selleks nii õpetajatele kui ka lapsevanematele palju materjali, millest suure hulga leiab rahandusministeeriumi veebilehelt ja rahatarkuse e-tundide varamust.

Näiteks on koolieelikutega hästi toiminud „Vinks-Vonks“ õppematerjalid ja laulud. Lasteaiarühmas toimis hästi laste enda meisterdatud raha, mis kogunes kodust mängupoodi toodud asjade müügist või pisitoimetuste tegemise eest. Näiteks rühmas mänguasjariiuleid koristades, voodipesu vahetades või muid lihtsamaid töid mänguliselt tehes. Mänguraha eest nad said rühma poest ise asju osta. Oma kogutud raha said lapsed hoida pangas, kus igal lapsel oli oma konto. Kasutusel olid ka pangakaardid ja turvakoodid. Igapäevategevuste mängulise matkimise käigus õpivad lapsed rõõmuga rahatarkust.

Koolieelikutele on huvi pakkunud Ettevõtlusküla õppemäng „Minu raha“ ning neile, kes juba lugeda oskavad, Rahandusministeeriumi, finantstehnoloogiaettevõtte Admirals ja laste digimängude looja ALPA Kids koostöös sündinud „Rahatarkuse kompass“. Raamatutest on laste lemmikutena end tõestanud „Tom õpib rahamängu“ ja „Minu esimene raha“.

Samuti töötati eelmisel aastal tänu Rahandusministeeriumile välja rahatarkuse õpiväljundid igale kooliastmele. Õpiväljunditest lähtuvalt tegi MTÜ Tagasi Kooli koostöös Swedbankiga 52 rahatarkuse e-tundi. See kõik loob enesekindlust rahatarkuse jagamiseks ning loovate lahenduste väljamõtlemiseks. 

Kuigi õppematerjale on palju, on oluline olla loov ning katsetada uusi viise ja vahendeid, et jätkuvalt panustada noorte rahateadmiste edendamisse. See toetab nende kooliteed ja edusamme edasises elus.

Noorte rahatarkuse julgustamine on investeering Eesti majanduse ja ühiskonna tulevikku. Olukord on juba paljulubav ja siit saame vaid edasi minna.

Mudilaste rahatarkuse materjalid leiad siit.