Kui tantsustuudio väärtustab töötajate haridust ja oskusi, siis erialase kõrghariduse puudumisel saab pädevusi tõestada tantsuspetsialisti kutse kaudu. Foto: Heili Lindepuu

Alustav tantsuõpetaja vajab tuge

Kui tantsustuudio väärtustab töötajate haridust ja oskusi, siis erialase kõrghariduse puudumisel saab pädevusi tõestada tantsuspetsialisti kutse kaudu. Foto: Heili Lindepuu
4 minutit
129 vaatamist

26. aprillil arutleti Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liidu eestvõttel tantsuõpetaja erialase arengu toetamise üle. Kokkusaamise ajend oli tantsuõpetaja 4. taseme taotlemisega tekkinud küsimused.

Teatavasti uuendati 2024. aastal kutsestandardit ja lisandus tantsuspetsialisti 4. tase, mis on oluline tantsuõpetajate järelkasvu tagamiseks – noortele, kellel on potentsiaali ja kes saaksid mentori käe all alustada ning end edasi arendada. Kas ja kuidas tantsustuudiote/koolide/ringide jt (edaspidi vaid tantsustuudio) juhid neid toetavad? Kuidas toetada juhte ja seeläbi alustavaid tantsuõpetajaid?

Vestlusringi olid kutsutud kutse- ja hindamiskomisjoni liikmed ning tantsustuudiote juhid üle Eesti. 

Rõõm on tõdeda, et nii mitmeski tantsukoolis tegeletakse õpetajate järelkasvuga sisuliselt, koolitatakse näiteks tunni ülesehituse, tagasisidestamise ja vigastuste ennetamise vallas. Lisaks käivad alustavad õpetajad teiste tunde vaatamas ja kogenud õpetajad külastavad nende tunde. Kas see on piisav ja kas seda saavad kõik stuudiod endale võimaldada? 

Puudu on ajast ja rahast. Mentoriks olemine on lisatöö ja see peab olema tasustatud. Kui suunata alustavad õpetajad (suures osas tunnitasulised) koolitustele, jäävad nad töötasust ilma. 

Mõttemängudena koorusid välja ideed, mida peab edasi arendama ja teostama: koolitada üksikisiku asemel kogu stuudiot vajalikel teemadel; luua programm, mille kaudu toetatakse mentoreid, sest ka mentor vajab nõu ja abi. Vaja on töötada välja mentorsüsteem. 

Kutse väärtustab haridust ja õpetajat. Enamik tantsuõpetajaid ei tule aga TÜ Viljandi kultuuriakadeemiast või TLÜ Balti filmi, meedia ja kunstide instituudist. Kutse saamine ja õpetajate ühtsed väärtused, oskused ja teadmised korrastaksid nn turgu.

Kuidas alustav õpetaja end tantsumaailmas näeb? 

On tal soov olla õpetaja ja areneda ning käia koolitustel või on tundide andmine vahend tudengina taskuraha teenimiseks ilma pikema perspektiivita? Ilmselt mõlemat. Kuni see nii on, jääb suur vastutus meeskonna pädevuste eest tantsustuudio juhile. „Hooajalise“ õpetajaskonnaga kulub selleks palju aega ja raha.

Kui tantsustuudio väärtustab töötajate haridust ja oskusi, siis erialase kõrghariduse puudumisel saab pädevusi tõestada tantsuspetsialisti kutse kaudu. Selle saamise üks tingimusi on enesetäiendamine.

Kutsetunnistusi küsivad järjest rohkemad kohalikud omavalitsused ja haridusasutused. Lisaks kohustuslikule poolele tõi nii mõnigi vestlusringis välja eetilise poole ja seeläbi juhi vastutuse õpilaste ja nende vanemate ees. Kõiki osapooli väärtustavate tantsustuudiote kõrval tegutsevad ka nn metsiku lääne stuudiod. Need jäävad erialaliitude, kutsekomisjonide jms vaateväljast välja. Tunde annavad entusiastid, kohati odavamalt kui erialase haridusega õpetajad. Palve lastevanematele: palun uurige, kes teie lapsi õpetavad. Pöörduge haridusasutuste poole, kelle ruumides stuudiod tunde annavad, ja uurige, mis oskuste ja pädevustega õpetajad on. 

Lapsed õpetamas lapsi

Tantsuspetsialisti kutsekomisjoni vaatevälja jõuavad ka noored õpetajad. Kui kutset taotletakse pärast keskkooli lõppu, võib portfooliost sageli välja lugeda, kui pikk on neil selleks ajaks staaž õpetajana, ja seda mitte üksikute tundide või tunniosade läbiviimisel, vaid rühma juhtiva õpetajana.

Noori õpetajaid on vaja. Nad inspireerivad noori ja lapsi, viibivad nendega ühises väärtusruumis. Kuid kuskil on piir. Kas noor võib ja eelkõige oskab väikelapsi õpetada? Kui ta ei tea ealist kasvukulgu ja mõjutab lapse füüsist, on oht, et ta rikub lapse tervist. 

Vestlusringis osalenud stuudiote juhid rõhutasid, et nende koolides algajad ja noored õpetajad väikesi lapsi ei õpeta. Samas tõid nad välja olukordi, kus on sekkutud tundi, kui tegevus on osalejale (potentsiaalselt) ohtlik. 

Noorel võib olla määramatu x-faktor, kuid selle kõrval on vaja ka teadmisi ja oskusi. Algaja, eriti alaealise õpetaja kõrval peab olema mentor.

Esimene arutelu oli väga viljakas, andis ideid ja mõtteid ning avas silmaringi nii positiivsete üllatuste kui negatiivsete lugudega.

Kuhu edasi?

Alustame mentoritele suunatud inspiratsioonipäevadega ja teeme neid ka alustavatele õpetajatele. Loome koolituspakette ja käime tantsustuudiotes, et pakutav oleks just sellele stuudiole vajalik ja edasiviiv. Loome andmebaasi, kust saab leida vajalike oskustega inimest koolitama, tunde andma või muud moodi koostööd tegema. Loome võrgustiku, et saaks käia teiste stuudiote tunde vaatamas ja korraldada avatud tunde mitte ainult lastevanematele. Kirjutame projekte lisaraha leidmiseks mentorprogrammi ja/või koolituste läbiviimiseks.

Tantsukogukonnast välja vaadates peame oluliseks, et kasvaks üldine teadlikkus ja oskus uurida, kes su lapsega tegeleb ja kes omavalitsustes tantsuõpetajatena töötavad. 

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Jalutuskäik pedagoogilises oaasis

Waldorfi kool on andnud ühiskonnale valikuvõimaluse. Eesti Waldorfi koolid on rohkem kui 30 aastaga tõestanud, et selle kooli lõpetanud noored…

8 minutit

Kolm uut nägu klassis: kuidas vahetusõpilased tõid kooli värskust ja elavdasid koostööd

Kui suve lõpus sai teatavaks, et Koeru Keskkooliga liitub korraga…

9 minutit

Õpetajad hakkavad oma loodud materjalide eest tasu saama

„Ministeerium on otsustanud koguda kokku ja rahastada olemasolevaid õpetajate loodud materjale,“ lausus haridus- ja teadusminister Kristina…

2 minutit
Õpetajate Leht