Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasiumis õpib sel õppeaastal kuus kuulmispuudega õpilast: kolm 10., üks 11. ja kaks 12. klassis. Õpilased on tulnud enamasti Tartu Hiie ja Tallinna Heleni koolist, samuti võetakse vastu tavakoolide põhikoolilõpetajaid, kellel on diagnoositud kuulmispuue. Tähtis on, et ka võimekatel viipekeelsetel kuulmispuudega noortel oleks võimalus gümnaasiumiharidus saada. 

Kuna gümnaasiumiklassid on suured – PERG-is on ühes klassis 36 õpilast –, on kuulmispuudega õpilaste jaoks loodud eraldi KÕR-õpperühm ning enamikku aineid õpivad nad liitklassi põhimõttel. Kuulmispuudega õpilaste sotsiaalainete õpetaja ja õppetöö koordinaatori Kristiina Vaikmetsa sõnul on see õpetajale keerulisem, sest kõigis kolmes klassis on erinev õppekava, lisaks tuleb täiskurtide ja vaegkuuljatest õpilaste õpetamisel arvestada teatud erinevustega.  

On oluline teada, et kurtide õpilaste põhiline suhtluskeel on viipekeel. Eesti keelt õpivadki nad teise keelena ning teevad ka eesti keele kui teise keele eksami. Eesti keel on kurdi, samuti ka tugeva kuulmislangusega õpilase jaoks võõrkeel, mida ta ei saa loomulikul teel omandada, vaid peab sõnad ja grammatika mehaaniliselt pähe õppima ja meelde jätma. Teksti mõista on neil raske, kuna nad pole kunagi kuulnud, kuidas häälikud ja sõnad kõlavad. Ka implantaadilapsele tuleb viipekeele oskamine kasuks. Õppetöös kasutataksegi nii eesti kirjakeelt kui ka eesti viipekeelt. „Viipekeel toetab eesti keelest arusaamist,“ selgitab Kristiina Vaikmets. „Mahuka teksti lugemine on kuulmislangusega õpilase jaoks suur väljakutse, mistõttu kirjandustunnis neile pakse romaane lugeda ei anta. Õpetaja valib teostest olulisi lõike, mida tunnis koos loetakse ja analüüsitakse. Samas tuleb julgustada õpilasi lugema ning loetut koos arutada ja analüüsida, muidu keel ei arene. Sama tähtis on harjutada kirjutamist ja grammatikat. Õpilased võivad kuulmispuude tõttu kirjutades küll vigu teha, aga see on hästi oluline oskus, sest tööle minnes on kirjalik suhtlus nende jaoks sageli ainus viis kuuljatega suhelda.“

Millega õpetaja peab arvestama?

„Õpetaja peab arvestama, et kuulmispuudega õpilase maailmapilt on kuulja omast oluliselt kitsam. Kuulja saab kuulmismeele kaudu ümbritsevast keskkonnast kogu aeg infot. Mina panen koeraga jalutama minnes klapid pähe ja kuulan midagi. Süüa tehes mängib mul raadio või televiisor, nopin siit-sealt informatsiooni kogu aeg. Kuulmispuudega inimesel selline võimalus puudub,“ räägib Kristiina Vaikmets. „Ajalugu, inimeseõpetus ja ühiskonnaõpetus ongi nende jaoks seepärast rasked ained, et seal on palju infot ja keeruline sõnavara. Kui õpilasel taustateadmisi pole, on neil keeruline ainest aru saada. Kui praegusel ajal pannakse koolis hästi palju rõhku iseseisvalt teema kohta uurimisele ja materjali otsimisele, siis kuulmispuudega õpilaste puhul toimib paremini variant, et õpetaja teeb kõige olulisemast kokkuvõtte, mis pannakse õpilase jaoks viipekeelde.“ 

Mõne õpilase jaoks valmistavad raskusi matemaatika tekstülesanded. Kuna matemaatikaeksamil ei kontrollita mitte keele-, vaid arvutamisoskust, on lubatud kuulmispuudega õpilasele eksamiülesanded viipekeelde tõlkida, kui ta ülesande sisust aru ei saa. Ka tuleb kuulmispuudega õpilastele sageli sündmuste tausta selgitada ja tuua näiteid uudistest, mida nad sageli ise ei jälgi, sest subtiitrite puudumise tõttu pole võimalik infot kätte saada. „Õpetaja peab väga teadlikult valima, mida võtta ja jätta,“ räägib Kristiina Vaikmets. „Omamoodi on see nagu noateral kõndimine. Ülesanne ei tohi käia üle jõu, aga seda ei või ka liiga lihtsaks teha, sest ühel hetkel peab noor inimene päris maailmas hakkama saama.“

Neljapäeviti on PERG-is valikainepäev, kus kuulmispuudega õpilased on koos kuuljatega valikaine tunnis ja töötavad tõlgi abil kaasa. Kristiina Vaikmetsa sõnul teevad nemad rühmatööd siiski eraldi grupis, sest kõigi õpilaste peale on üks tõlk. Kindlasti peab õpetaja arvestama, et kuulmispuudega õpilastel võtab tekstist arusaamine kauem aega ning nad vajavad rohkem selgitusi ja tuge. Samas on valikainetunnid hea võimalus neid kuuljate maailma kaasata. Sellele aitab kaasa ka spordivõistlustel ja kooliüritustel osalemine. Eesmärk on valmistada õpilased ette kutsekooli või ülikooli minekuks, kus nad hakkavad koos kuuljatega õppima. 

Kuidas kuulmispuudega õpilaste õpetamine PERG-is alguse sai? 

2016. aastal lõpetati Tallinna Heleni Koolis kuulmispuudega laste gümnaasiumiõpe ning viidi see Viljandi riigigümnaasiumi alla. Paraku polnud Viljandis piisavalt pädevaid õpetajaid ega viipekeeletõlke, mistõttu õpilased olid küll seitse aastat ametlikult Viljandi Gümnaasiumis kirjas, aga õppetöö toimus endiselt Heleni kooli ruumides. Juba siis lepiti kokku, et kohe, kui Tallinnas esimene riigigümnaasium avatakse, viiakse nad sinna üle. 2023. aastal, kui PERG alustas, just nii läkski.

Enamik õpetajaid, kes PERG-is KÕR-rühma õpilasi õpetavad, on tulnud Heleni koolist ja väga pikaaegse kogemusega. Mõni õpetaja on ise samuti kuulmispuudega ja suhtleb õpilastega otse viipekeeles: näiteks Tallinna Tehnikaülikooli lõpetanud Marek Kõllo, kes õpetab laia matemaatikat, füüsikat, keemiat ja bioloogiat ning kitsa matemaatika õpetaja Jaan-Raul Ojastu, kes õpib Tallinna Ülikooli magistriõppes. Sellised õpetajad on õpilastele heaks eeskujuks ja tõestuseks, et haridus annab elus võimalusi. 

Aga õpetajate seas on ka kuuljaid, kes kasutavad tunnis viipekeeletõlgi abi, ning kuuljatest õpetajaid, kes valdavad viipekeelt ja viivad ise tunde läbi.

Inglise keele õpetaja Kadri Hein-Loik kuulub viimaste hulka. Ta on eesti viipekeelt õppinud ja õpetabki selles keeles. Kuulmispuudega õpilaste õpetamise kohta omandas ta teadmised Tartu ja Tallinna ülikooli eripedagoogika kursustel, lisaks on ta käinud kursustel Austrias ja Inglismaal, osalenud koolitustel ja konverentsidel, õppinud palju kurtidelt kolleegidelt ning ise juurde lugenud.

Kuidas õppetöö toimub?

Ingliskeelseid sõnu õppides luuakse seoseid nii eesti viipekeele kui ka eesti keelega, et sõnavara kinnistuks. Lisaks kasutab õpetaja rohkesti visuaalset materjali ja selgitab sõnu inglise keele ja näitelausete kaudu. Palju on vaja korrata, mis samuti nõuab lisaaega. Kõige rohkem vaeva nähakse ingliskeelse lauseehituse õppimisega. 

Sotsiaalainete õpetajal Kristiina Vaikmetsal on tundides viipekeeletõlk kõrval. Tema ise tunneb ajaloo ja ühiskonnaõpetusega seotud teemaspetsiifilisi viipeid, mis aitavad tal oma aineid paremini õpetada. Ka oma magistritöö kirjutas ta kuulmispuudega õpilastele ajaloo õpetamisest.

Külli Terras-Masingul on õpingutõlgi kogemust 25 aastat. Lisaks on ta PERG- i
kuulmispuudega õpilaste õpperühma mentor. „Tahan varakult ette teada, mida õpetaja tunnis teeb, ja materjalidega tutvuda, et tunniks valmistuda,“ räägib ta. „Vaatan üle teema, sõnavara, viipevara, et ma ei viipleks valesti ja tund oleks kvaliteetne. Näiteks ajalootunnis korilaste ja küttide relvadest rääkides ei saa teha püstoli viibet, selleks on hoopis teine viibe. Pean teadma konteksti.“

Tema sõnul on kõige olulisem õpetaja ja tõlgi omavaheline hea koostöö. „Mulle meeldib mõelda nii, et tõlk on tunnis abivahend, kes õpetaja ja õpilaste sujuvale kommunikatsioonile kaasa aitab. Kõige tähtsam ongi, et õpilased saaksid õpitava sisust aru.“

Nii nagu eesti keeles on tuhandeid sõnu, on viipekeeles tuhandeid viipeid. Veidi teistmoodi viibates sõna tähendus kohe muutub. Uusi viipemärke tekib ajaga üha juurde ning spetsiifiline viipevara sünnib viipekeele spetsialistidega suheldes ja mõnikord ka õpilastega koostöös.

Ka inimeste nimedel, tähtsatel ajaloolistel isikutel, linnadel on oma viibe. Lisaks viiplemisele kasutavad õpilased sõrmendeid, mis on nagu viipekeelne tähestik. Sõrmendamine ongi tähtede õhku kirjutamine. 

Kuulmispuudega õpilasi õpetavad ka mõned PERG-i õpetajad, kelle jaoks see on uus väljakutse, mille nad on julgelt vastu võtnud, lisab Kristiina Vaikmets. „Üks minu tööülesanne ongi neid õpetajaid toetada, käia nende tundides ning anda nõu ja tagasisidet. Õpetame PERG-is valikainena viipekeelt ka kuuljatele õpilastele. Ka osa õpetajatest, kes KÕR-rühma õpilasi õpetavad, läksid viipekeele kursustele, et õppida viipekeelt vähemalt suhtlustasandil. Viipekeelsed kurdid hindavad väga, kui kuuljad nende keele ja kultuuri vastu huvi tunnevad.“ 

Kuulmispuudega õpilased Erasmus+ projektiga Iirimaal

Terve selle õppeaasta osales PERG-i kuulmispuudega õpilaste rühm Erasmus+ projektis. Projekt lõppes õppereisiga 31. märtsist 2. aprillini, mil külastati Kesk-Lääne Kurtide Kooli Limericki linnas Iirimaal. Projekti eestvedaja oli inglise keele õpetaja Kadri Hein-Loik.

Õpetaja selgitab, et partnerkoolide õpilased tegid õppeaasta jooksul 12 veebikoosolekut, kus arutati mitmeid teemasid. Näiteks, mis muudab nende kooli eriliseks, kuidas õppetöö koolis on korraldatud, mida võiks üksteiselt õppida jne. Ühtlasi räägiti mõlema riigi kurtide kultuurist ja viipekeelest ning valmistuti intervjuudeks. Mõlema kooli õpilased tegid oma koolis 11 intervjuud – viie õpilase, viie õpetaja ja kooli direktoriga. PERG-i kodulehel on intervjuud üleval ja huvilised saavad nendega tutvuda. Lisaks tutvustati vastastikku oma riigi traditsioone, kööki, tuntud kirjanikke, muusikuid ja sportlasi.

„Kohapeal selgus, et seal kasutatakse kuulmispuudega õpilaste õpetamisel veidi rohkem suulist kõnet. Meie PERG-is
püüdleme kakskeelse õpetuse poole ja kasutame rohkem viipekeelt. Sarnane on, et nii Eestis kui ka Iirimaal kasutatakse palju visuaalseid abivahendeid ja praktilist õpet,“ räägib Kadri Hein-Loik.

Koosolekutel ja ekskursioonidel tagati õpilastele tõlge eesti viipekeelde. Omavahel suhtlesid õpilased rahvusvahelise viiplemise kaudu, samuti tutvustati ja õpiti vastastikku nii eesti kui ka iiri viipekeelt. Mõned õpilased said omavahel vähesel määral ka inglise keeles suhelda.

Kuigi õppereis oli väga lühike, oli õpetaja sõnul näha, kuidas õpilased arenesid ning inglise keelt järjest paremini kasutama õppisid. Iirimaalt toodi kaasa ka muid häid mõtteid, näiteks kurtide kultuuri väärtustamise ja keskkonnasäästlikkuse teemal. 

7. mail tutvustasidki projektis osalenud õpilased PERG-i kooliperele selle tulemusi. 14. mail kohtuti Tallinna Heleni kooli õpilastega, kus samuti jagati reisilt saadud mõtteid ja soovitusi.